Andmete kadu - sõltuvalt rakendusest võib andmete kadu o l l a suurem või väiksem, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. (nt. Iive video vs. FTP) Ajalised viited - mõne rakenduse puhul pole viide nii määrav (n.t. e-mail). Reaalajarakendustes see nii ei ole (AV-ülekanne). Edastuskiirus - /mõtle ise edasi!/ Vastavaft rakenduse vajadustele kasutatakse erinevaid protokolle, TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDP-s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt. real audio). 10. HTTP Hyper Text Transfer Protocol Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t, veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1
Andmete kadu sõltuvalt rakendusest võib andmete kadu olla suurem või väiksem, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. (nt. live video vs. FTP) Ajalised viited mõne rakenduse puhul pole viide nii määrav (n.t. e-mail). Reaalajarakendustes see nii ei ole (AV-ülekanne). Edastuskiirus /mõtle ise edasi!/ Vastavalt rakenduse vajadustele kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDP-s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt. real audio). 13. HTTP + Hyper Text Transfer Protocol Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1
Andmete kadu – sõltuvalt rakendusest võib andmete kadu olla suurem või väiksem, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. (nt. live video vs. FTP) Ajalised viited – mõne rakenduse puhul pole viide nii määrav (n.t. e-mail). Reaalajarakendustes see nii ei ole (AV-ülekanne). Edastuskiirus – /mõtle ise edasi!/ Vastavalt rakenduse vajadustele kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDP-s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt. real audio). 10. HTTP Hyper Text Transfer Protocol Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1
jälle suuremaks. Ülekoormuse ohu korral (kiirus väheneb, võrk umbes) lükatakse aknent vägisi väiksemaks, et vähem pakette saadetaks. Final State Machine - TCP olekumasin on viis süsteemi kirjeldamiseks. põhiolek on "established". osapooled on active open (initsialiseerib ühenduse, saadab lipu - tavaliselt klient) ja passive open (kuulab, ootab, vastab - tavaliselt server) UDP protokoll, UDP datagramm ja selle päis. UDP on sarnane TCPga, aga pole nii veakindel (pakette võib kaduma minna), aga samas kiirem. Ühenduseta protokoll. Avastab vigu, kuid ei paranda neid, ei tegele võrgu ülekoormusega, datagramm lühem kui TCP oma, päis sisaldab sihtkoha ja lähtekoha IP aadresse, kontrollsummat ja segmendi pikkust. Küberturvalisuse mõiste. Oma riist- ja tarkvara kaitsmine andmete kahjustamise ja varguse eest. Pahavara ja selle liigitus: viirus, uss, troojalane, tagauks, käomuna.
Vastuvõtja informeerib toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi kadu, ajalised viited ja edastuskiirus. Vastavalt vajadusele saatjat, palju tal puhvris vaba ruumi on. Saatja püüab hoida juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid kviteerimata andmehulka väiksemana sellest vabast ruumist. erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui pannakse alati õigesse järjekorda (oluline terviklikkus, mitte 25. TCP ühenduse loomine kasutatakse nn 3 kordset unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). aeg). UDP’s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide käepigistust(Triple hand shake). Sellist protseduuri alustab
Sünkroniseerimine (Synchronization) õigesti ajastatud edastus * Andmeside haldamine (Exchange management) * Vigade avastamine et edastuskiirus oleks sama kogu edastusaja vältel. Vastavalt sellele, millised on rakenduste vajadused, kasutatakse erinevaid protokolle. 24. TCP koormuse juhtimine ja parandamine (Error detection and correction) - ntx side mürarikkas keskkonnas, kontrollsumma, paarsusbitt * Voojuhtimine (Flow TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDPs ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide Koormuse juhtimine (Congestion Control) on saatja poolne ettevaatusabinõu, vältimaks võrgu ülekoormamist, mitte konkreetsetes control) - vv saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu) * Adresseerimine (Adressing) kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda
Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. // Ajalised viited- Mõne rakenduse korral ei ole ajaline viide nii määrav (nt e-mail), reaalajarakendustes see nii ei ole (nt videokõne) // Edastuskiirus mõne rakenduse korral on äärmiselt tähtis, et edastuskiirus oleks sama kogu edastusaja vältel ////// ==> Vastavalt sellele, millised on rakenduste vajadused, kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDPs ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. (vahel) Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt real audio) 13. HTTP Hypertext transfer protocol, port 80. ==> Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP'd. See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid
rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. // Ajalised viited- Mõne rakenduse korral ei ole ajaline viide nii määrav (nt e-mail), reaalajarakendustes see nii ei ole (nt videokõne) // Edastuskiirus – mõne rakenduse korral on äärmiselt tähtis, et edastuskiirus oleks sama kogu edastusaja vältel ////// ==> Vastavalt sellele, millised on rakenduste vajadused, kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDPs ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. (vahel) Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt real audio) 13. HTTP Hypertext transfer protocol, port 80. ==> Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP’d. See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi
midagi on vaja uuesti saata. Meanwhile kõik reaalajas andmeedastused, kus see omab ka tähtsust, et kõik ühe korraga ja ASAP üle tuleks, siis sellel on tähtsust ka (nt online mängud). Edastuskiirus - Osad rakendused vajavad mingit minimaalset edastuskiirust, et olla efektiivsed. Turvalisus - Krüpteerimine, data integrity Vastavalt vajadusele kasutatakse kas TCP või UDP protokolli. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (ajakulu). UDP-s ei ole veakontrolli, paketid tulevad suvalises järjekorras kohale ja pole ka garantiid, et kõik kohale jõuab. 13. HTTP HyperText Transfer Protocol - veebi rakenduskihi protokoll, kasutatakse kliendi ja serveri programmides ehk klient ja server suhtlevad omavahel saates HTTP sõnumeid. HTTP, since ta on protokoll siiski, defineerib jällegi sõnumite struktuuri ja kuidas sõnumivahetus toimub. HTTP kasutab TCP protokolli
2)Esitluskiht Kui erinevad arvutid räägivad erinevat keelt, siis esitluskiht on see, mis tegleb nende omavahelise andmevahetuse tõlkimisega. 3)Sessioonikiht Selle ülesanne on suhelda teise arvutiga. 4)Transpordikiht See tegeleb otspunktide vahelise andmevahetuse korraldusega ehk protsesside vahelise andmevahetusega. Ta ei tea millised võrgud all on ja kuidas läbi võrkude andmeid liigutada. Tema hoopis suhtleb teise otspunktiga. Selle ülesanne on tagada töökindel ja veakindel andmevoog. Selle kihi ülesanne on hakata faili tükkhaaval saatma. Transpordikiht tegeleb sellega loogilisel tasemel. 5)Võrgukiht Transpordib andmeid läbi erinevate võrkude. Ülesandeks on see, et ta loob transpordikihi jaoks sellise teenuse, et transpordikiht ei peaks muret tundma, kuidas tegelikult see andmete liikumine käib. Võrgukihi ülesandeks on ka tegeleda marsruutimisega. Võrgukiht teab seda, läbi milliste võrkude tuleb
olla põhimõtteliseltki võimalik saavutada. Äärmuslikul juhul on mõne sõnastiku koostamine lausa katki jäänud, kui koostajad on praktikas ära proovinud esimeste käsilevõetud mõistete määratlemise keerukuse. Teine korralike määratluste puudus peale ekspertarvamuste erinevuse on nende kiire vananemine – elu ju muutub. Mida täpsem määratlus, seda lühem säilivusaeg, eriti uutel või muutuvatel erialadel. Lihtne ja üsna veakindel lahendus sellisel puhul on piirdeselgitus, mis ei üritagi öelda, mis määratletav on. Selle asemel antakse üksnes vihjeid, mille abil asjatundjad tunnevad õige mõiste ära ja ülejäänud saavad vähemalt aimu, millisesse valdkonda mõiste kuulub. Piirdeselgitustega võib üsna vabalt ümber käia – tehes neid pikemaid või lühemaid, andes neid ainult vajadusel mõne üksiku mõiste kohta, arendades neid kohati (peaaegu) korralikeks määratlusteks vms. (11) ookean – teatud veekogu
annaabi.ee 
