Tahhümeeter ilma prismata (nähtav laserkiir, sobib hoonete mõõdistamiseks) Motoriseeritud tahhümeeter (pöörab end ise) Ühe mehe süsteem (automaatne prismaotsing) TARKVARA VÕIMALDAB Instrumendi orienteerimist ja koordinaatide saamist ning tulemuste salvestamist Seisupunkti kõrguse määramist Projektipunktide väljamärkimist plaaniliselt ja kõrguslikult Kahe prismapunkti vahelise kauguse, kõrguse ja kalde saamist. Koordinaatide järgi pindala leidmist. VEAALLIKAD MÕÕTMISEL Akust tulev nõrk vool Prisma klaas on must või niiske Prisma taustal on helendav pind Prismale viseerimine pole täpne Prismakonstant on vale PARANDID Temperatuuri ja õhurõhu parand Maa kumeruse parand Prisma konstant Maapinna kõrguse ja kaardiprojektsiooni parand
Elektrontahhümeetrite tarkvara võimaldab: Instrumendi orienteerimist ja prismapunktile koordinaatide saamist ning tulemuste salvestamist. seisupunkti kõrguse määramist nn vastassuunalise trigonomeetrilise nivelleerimise põhimõttel. projektipunktide väljamärkimist plaaniliselt ja kõrguslikult. kahe prismapunkti vahelise kauguse, kõrguse, kalde saamist. koordinaatide järgi pindala leidmist. Veaallikad elektrontahhümeetriga mõõtmisel: akust tulev vool on nõrk prisma esiklaas on must või niiske prisma taustal on helendav pind prismale või viseerimistahvlile viseerimine ei ole täpne prismakonstant on vale Õigete tulemuste saamikseks tuleb tahhümeetrisse sisestada järgmised parandid: temperatuuri ja õhurõhu parand Maa kumeruse ja refraktsiooni parand prisma konstant (enamasti on se väärtus 0 kui mõõdetakse sama firma tahhümeetri ja prismaga)
.................5 Diferentsiaalne mõõtmine ............................................................................................. 6 Interferomeetriline mõõtmine ........................................................................................7 Staatilised mõõtmismeetodid ........................................................................................ 8 Kinemaatilised mõõtmismeetodid .................................................................................8 Veaallikad ......................................................................................................................9 GPS-i kasutus igapäeva elus ........................................................................................10 GLONASS ja ENSS ....................................................................................................12 Kokkuvõte ...................................................................................................................12
t mõõtmisaegne temperatuur t0-kompareerimisaegne temperatuur 3. Kaldest tingitud parand 5D?, mis on alati miinusmärgiga. 5D? = 2D ?sin2 ?/2 = h2 / (2D)= D-d, kus d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus ?-maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga h - maastikupunktide A ja B korguskasv d= D cos? Lõpliku joonepikkuse arvutusvalem: Dloplik = D 5Dv + 5Dk + 5Dt 17. Veaallikad joonepikkuste mõõtmisel 1. Lindi mittetäpsest sihileasetamisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 2. Lindi alla- ja ülespaindumisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 3. Lindi ebaühtlasest pingutamisest tingitud viga. 4. Kalde- ,temperatuuri- ja kompareerimisparandite mittearvestamisest tingitud viga. 18. Mis on geograafiline asimuut? Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o) 19. Mis on magnetiline asimuut
t mõõtmisaegne temperatuur t0-kompareerimisaegne temperatuur 3. Kaldest tingitud parand Dv, mis on alati miinusmärgiga. Dv = 2Dsin2 (/2) = h2 / (2D)= D-d, kus d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus -maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga h - maastikupunktide A ja B kõrguskasv d= Dcos Lõpliku joonepikkuse arvutusvalem: Dlõplik = D Dv + Dk + Dt 17. Veaallikad joonepikkuste mõõtmisel 1. Lindi mittetäpsest sihileasetamisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 2. Lindi alla- ja ülespaindumisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 3. Lindi ebaühtlasest pingutamisest tingitud viga. 4. Kalde- ,temperatuuri- ja kompareerimisparandite mittearvestamisest tingitud viga. 18. Mis on geograafiline asimuut? Geograafiline asimuut on nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel, mõõdetuna meridiaanist päripäeva, jäädes vahemikku 0-360°
48.Mis on inklinatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse? Kui horisontaaltelg ei ole horisontaalne on tegemist inklinatsiooniveaga. Nõuet kontrollitakse viseerideds kõrgele punktile hoone seinal, mille järel pikksilm viiakse horisontaalasendisse ja tehakse punkti projektsioon seinale. Sama kordub ka instrumendi teises vertikaalringi asendis. Nõue on täidetud kui projekteeritud punkt jääb mõlemas vertikaalringi asendis RV ja RP niitristi bisektorisse. 49.Veaallikad horisontaalnurkade määramisel. 1. Viga lugemis so jäme viga , selle vältimiseks mõõdetaks 2 korda(nt täisvõte) 2. Tähisele suunamise viga tähis pole vertikaalne ja sihil niitristi vertikaalniit tuleb suunata tähise keskele, võimalikult maapinna lähedale. 3. Tsentreerimise täpsus avaldub enam lühemate haaradega nurga puhul. 4. Mõõtjast sõltuvad õiged töövõtted , hea nägemisteravus, parallaksi kõrvaldamine. 50.Teodoliitkäigud, teodoliitkäikude liigid?
Kontrollitakse teodoliit asetatakse 10-15 m kaugusele kõrghoonest. Viseeritakse ühes vertikaalringi asendis võimalikult kõrgele punktile hoone seinal, viiakse pikksilm horisontaalasendisse ja märgitakse niitristi vertikaalniidi järgi punkti projektsioon seinale. Sama tehakse vr teises asendis. Mõlema punkti projektsioonid peavad jääma bi-sektorisse. 15 49. Veaallikad horisontaalnurkade määramisel. 1. Viga lugemis so jäme viga , selle vältimiseks mõõdetaks 2 korda(nt täisvõte) 2. Tähisele suunamise viga tähis pole vertikaalne ja sihil niitristi vertikaalniit tuleb suunata tähise keskele, võimalikult maapinna lähedale. 3. Tsentreerimise täpsus avaldub enam lühemate haaradega nurga puhul. 4. Mõõtjast sõltuvad õiged töövõtted , hea nägemisteravus, parallaksi kõrvaldamine. 50
annaabi.ee 
