Vasakus südame pooles on venoosne veri ja paremas pooles on arteriaalne veri. Südameklapid kinglustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kui koda tõmbub kokku, siis on hõlmased klapid avatud ha veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmme sulgeb hõlmased klapid ning juhib vere arteritesse. Poolkuuklapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne. Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle organismi laiali. Südamelihaste kokkutõmmet nimetame südamelöögiks. 1. Kojad tõmbuvad kokku ja suruvad vere vatsakestesse: PKK (poolkuuklapid) suletud ja HK (hõlmased klapid) avatud. 2. Vatsakesed tõmbuvad kokku ja suruvad vere arteritesse: PKK avatud, HK suletud. 3
munaraku jaoks 6. Kardiovaskulaarne süsteem süda: ehitus -- parem koda, parem atrioventrikulaarklapp (kolmehõlmaline), parem vatsake, kopsutüveklapp (3 poolkuuklappi) vasak koda, vasak atrioventrikulaarklapp (kahehõlmaline), vasak vatsake, aordiklapp (3 poolkuuklappi). Südameseinal 3 kesta -- endokard (sisem. kest) - õhuke, elastne sidekude, vooderdus; müokard (lihaskest) - südamelihaskude, kodadel 2, vatsakestel 3 kihti; epikard (välim. kest) - põhimikul mood. südamepauna; epikardi ja südamepauna vahel südamepauna õõs. Pärgvereringe -- vasak ja parem pärgarter, südameveenid. talitlus -- südametsüklid (60-70x/min) 1. kodade kokkutõmme - veri -> vatsake=> kodade lõõg. 2. vatsakeste kokkutõmme - veri -> aort (v. vats.), kopsuarter (p. vats.) => vatsakeste lõõg. 3. paus
2) Veenid - veresooned, milles veri voolab elunditest südame suunas 3) Kollateraal - kõrvalveresooned, väikese läbimõõduga 4) Anastomoos - versoon, mille kaudu veri võib voolata ühest veresoonest teise 5) Perikard - südamepaun, mis moodustub epikardis Süda (COR); südame seina kihid alates sisemisest: 1) Sisekest ehk endokard (ENDOCARDIUM) 2) Lihaskest ehk müokard (MYOCARDIUM) 3) Väliskest ehk epikard (EPICARDIUM) Müokardi ehitus kodadel ja vatsakestel: Kodadel on 2 kihti (pindmine ja süva); õrn Vatsakestel on 3 kihti, eriti paks on vasaku vatsakese lihaskest (teeb paremast rohkem tööd) Milles seisneb südameklappide funktsioon? 1) Sulgevad südamesiseseid avausi Mis on koronaarvereringe ja milline on selle funktsioon? Koronaarvereringe on südame enda verevarustus Funktsioon: varustab südamelihast verega Mis on ja milles seisneb suure vereringe funktsioon?
-4-7-2.htm Süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Südame jaotab vasakuks ja paremaks pooleks vahesein. Kodasid ja vatsakesi lahutavad südameklapid. Südamest liigub veri eemale arterite kaudu ja saabub südamesse veenide abil. Südant ennast varustavad verega pärgarterid. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi arteritesse. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel. Vasaku vatsakese lihaskude on kõige paksem, sest sealt pumbatakse veri kogu kehasse. Südame talitlus. Süda töötab rütmiliselt, lihased tõmbuvad kokku ja lõtvuvad vaheldumisi. Südame töös on kolm etappi: kodade töö, vatsakeste töö ja puhkepaus. Kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Puhkeolekus on nii kodade kui vatsakeste lihased lõtvunud. Täiskasvanud inimese süda lööb rahuolekus 60-70 korda minutis
Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda koosneb neljast kambrist: kaks koda ja kaks vatsakest. Südant ümbritseb õhuke kelme, mida kutsutakse perikardiumiks. Südame sisekesta kutsutakse endokard ja südamelihast l.d päraselt müokard. Kojad jäävad ülesse poole (põhimikku) ja vatsakesed jäävad alla poole (tipu suunas). Kodadel ja vatsakestel on erineva suurusega lihaskiht. Vatsakestel on paksem kiht- pumpavad südamest verd välja. Vasaku vatsakese lihaskiht on paremast veel suurem, sest tema pumpab südamest verd rohkem välja (suurema rõhu vastu). Kodade ja vatsakeste vahel on klapid, neid nim. atrioventrikulaarklappideks. Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel on kahehõlmaline klapp ja sellel on spetsiifiline nimetus mitraalklapp. Parema koja ja parema vatsakese vahel on kolmehõlmaline klapp. Klappide hõlmad kinnituvad
32) Südametsükkel, selle põhifaasid. Vererõhu ja mahu muutused tsükli eri faasides. Kodade ja vatsakeste tsüklid toimuvad mõlemal poolel sünkroonselt, kuid paremal pool arendatavad rõhud on palju väiksemad. Vatsakese tsükkel on 3 korda pikem. Kodadel 1 8 ja vatsakestel mõlemal on eristatavad diastol ja süstol. Kui löögisagedus on 60 l min, siis ühe tsükkli kestus on 1 sek. Südametsükkel: Hiline diastol, kus kojad ja vatsakesed on lõõgastunud ja vatsakesed täituvad verega. Atrioventrikulaarklapid avanevad ,sest vatsakeses on madalam rõhk, ta on lõõgastunud. Kodade süstol- kodade kontraktsioon surub väikese lisahulga (viimase 20%) verd vatsakesse. Samal ajal vatsakesed on diastolis. Vatsakese süstol:
annaabi.ee 
