Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"vastupingest" - 11 õppematerjali

6
doc

Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses - Prax 3

03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 3 OT Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses Töö eesmärk: Töövahendid: Ühisemitteriga lülituses transistori Transistor, toiteallikas, potentsiomeetrid, tunnusjoonte määramine ja ampermeetrid, voltmeetrid. nende kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Transistor on kolme väljastusega täielikult tüüritav pooljuhtseadis. Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar ehk väljatransistorideks (jutivuses osalevad elektronid või augud). Järgnevalt vaatleme bipolaartransistori (edaspidi transistor) ehitust ja tööpõhimõtet. Transistoridest on enamlevinud räni- või germaani...

Elektroonika jõupooljuht... - Tallinna Tehnikaülikool
103 allalaadimist
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas...

Elektroonika - Kutsekool
514 allalaadimist
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõlt...

Elektroonika alused - Kutsekool
359 allalaadimist
22
odp

Dioodid

Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Ajalugu Elektronlamp ja pooljuhtdioodid arenesid paraleelselt. Elektronlamp dioodi põhimõtte avastas Frederick Guthrie 1873. aastal ning aasta hiljem avastas Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun pooljuhtdioodide tööpõhimõtte. Thomas Edison taasavastas 1880. aastal elektronlamp dioodi tööpõhimõtte ning patenteeris selle 1883 aastal , kuid ei arendanud ideed edasi. Braun patenteeris pooljuhtalaldi 1899 aastal. Sir Jagdish Bose jätkas Brauni avastatud dioodi uurimist raadiosignaali vastuvõtuks vajaliku komponendina. ...

Füüsika - Keskkool
52 allalaadimist
114
doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25...

Elektriahelad ja elektroonika... - Kutsekool
128 allalaadimist
10
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

Reaktiivelemendid salvestavad energia ajal, kui pulseeriva pinge (voolu) hetkvaartus kasvab, ja tagastavad energia, kui pinge (vool) vaheneb, siludes selliselt pinge (voolu) muutumise. Alaldid jagunevad vastavalt toitepinge faaside arvule uhefaasilisteks mitmefaasilisteks. Uhefaasilised alaldid on omakorda poolperioodalaldid taisperioodalaldid. 40. Poolperioodalaldi, seda iseloomustavad suurused. Lihtsaima uhefaasilise silufiltrita uhe ventiiliga alaldi (joonis 9.2) valjundvool on katkelis-pulseeriv, sest diood juhib voolu ainult vahelduvpinge uhe poolperioodi ajal (joonis 9.3, b). Seetottu nimetatakse uhe ventiiliga alaldit oolperioodalaldiks. Pooljuhtdioodid valitakse alaldi jaoks lahtudes kahest parameetrist: dioodile lubatud voolust Ilub parisuunas; dioodile mojuvast vastupingest Uv, kui diood on suletud. Dioodi oigeks valikuks on vaja teada dioodi labiva voolu kesk-, efektiiv- ja maksimaalvaartust. Poolperioodalaldi puudused: tugev pulsatsioon; trafo voimsuse ebapiisav kasutamine. Poolperioodalaldit voib tugeva pulsatsiooni tottu kasutada ainult aku laadimiseks. 41. Sildalaldi, seda iseloomustavad suurused. 42. Keskpunktalaldi, seda iseloomustavad suurused. 43. Alaldatud pinge silumine. Silufilter peab siluma alaldatud pinget ja voolu. Samal ajal peab alaliskomponendi kadu olema voimalikult minimaalne. Vaikese voimsusega alaldite puhul kasutatakse valdavas enamuses mahtuvuslikku filtrit. Mahtuvuslikuks filtriks on suure mahtuvusega kondensaator, mis lulitatakse tarvitiga paralleelselt. Kui alaldi valjundpinge ua uletab kondensaatori pinge uC, siis laadub kondensaator alaldi maksimaalse pingeni. Kui kondensaatori pinge uC on korgem alaldi valjundpingest ua, siis tuhjeneb kondensaator aeglase...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
461 allalaadimist
46
pdf

Teema 3, Pooljuhtseadmed

Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n ­ siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire 3.2.3 Vas...

Elektroonika alused - Tallinna Tehnikaülikool
97 allalaadimist
10
doc

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused

osa 1. Mida nimetatakse elektroni väljumistööks? Väikseimat tööd, mida tehakse ühele elektronile täiendava energia andmisel ainest väljumiseks, nimetatakse väljumistööks. 2. Miks kasutatakse elektronivoo tüürimiseks negatiivset pinget? lk 9, lk 16 Elektronseadises on elektron mida nim kadoodiks ja mis emiteerib elektrone ehk saadab elektrone elektroodidevahelisse ruumi. Seejuures peab katood saama elektronide väljumistöö tegemiseks ühel või teisel kujul energiat. (lk 9) Kui anoodi ja katoodi vahele rakendada potentsiaalide vahe, mille ,,pluss" on anoodil ja ,,miinus" katoodil, tõmbab anood kuumutatud katoodist elektroodidevahelisse ruumi väljunud elektronid endale ja välises anoodi ja katoodi ühendavas vooluringis tekib vool, mida nim anoodvooluks. (lk 16) 3. Emissiooni liigid. lk 9 Sõltuvalt sellest, millisel kujul antakse katoodile välumistöö tegemiseks vajalik...

Elektroonika alused - Eesti Maaülikool
198 allalaadimist
2
doc

Diood, LED ja laser

Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optilinekvantgeneraator on valgusallikas, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgab koherentvalguse kitsaid kimpe . Ehitus-Laseri tööks on vaja aines (seda nimetatakse töötavaks aineks) luua olukord, kus suuremale energiale vastavatel tasemetel on rohkem elektrone kui väiksemale energiale vastavatel tasemetel. Elektronide niisugust jaotust nimetatakse pööratud jaotuseks. Ergastatud aatomite indutseeritud üleminekul kõrgemalt energiatasemelt madalamale tekib kiirgus, mis on indutseeriva kiirgusega identne nii lainepikkuse, levimissuuna, polarisatsiooni kui ka faasi poolest. Sellepärast on tekkiv kiirgus ergastamisviisist sõltumatult koherentne. [1]Laseri põhiline osa on peeglite vahele paigutatud pöördhõive seisundis keskkond. Lihtsaimal juhul liigub valgus optiliselt aktiivses keskkonnas edasi-tagasi, kusjuures üks peeglitest on osaliselt läbipaistev, mille kaudu laserkiir laserist väljubki.So...

Füüsika - Keskkool
7 allalaadimist
32
docx

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused

37. Mis on pärilülitus ja mis on vastulülitus? 38. Pooljuhtdiood, selle tunnusjoon, läbilöök, parameetrid. Pooljuhtdiood – ventiili omadusega passiivne pooljuhtelement. Rakendades dioodile pinge nii, et katood ehk miinuselektrood on ühendatud toiteallika negatiivse polaarsusega ja anood ehk plusselektrood positiivse polaarsusega, läbib dioodi vool. Tema takistus on väga väike. Vastupidisel ühendamisel ilmneb, et vool on väga väike ning takistus suur. 39. Pooljuhtstabilitron, tunnusjoon, tööpõhimõte, parameetrid. Stabilitron (Zener diode) – pooljuhtelement, mis töötab läbilöögipiirkonnas ja hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusel pinge peaaegu konstantsena. Stabilitroni läbilöök on pöörduv, dioodil ei ole. 40. Mis on varikap? Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood, mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest . Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku - siirde - tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele. 41. Fotodiood. Fotodiood – valgusele reageeriv pooljuhtelement. Läbi õhukese p-kihi langenud valguskvandid genereerivad pn-siirde alas laengukandjaid – elektronaukpaare. PNsiirdes olevaelektrivälja mõjul kogunevad tekkinud elektronid siirde N-piirkonda ja augud P-piirkonda. Laengud põhjustavad dioodi viikude vahel potentsiaalide vahe, mida nimetatakse fotoelektromotoorjõuks. 42. Valgusdiood. Millest sõltub valgusdioodi värvus? Valgusdiood (LED-Light Emitting Diode) – PN-siirdega pooljuhtelement, mis kiirgab ümbritsevasse ruumi elektromagnetlaineid. Elektromagnetlained võivad paikneda spektri nähtavas osas või infrapunases osas...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnikaülikool
56 allalaadimist
4
odt

Dioodide liigid

Seega on nad suurevoolulised dioodid, mille lubatav pärivool on mõnesajast milliamprist sadade ampriteni. Dioode, mille lubatav pärivool on suurem kui 10 A, nimetatakse ka jõudioodideks. Sageli valmistatakse alaldusdioode dioodsildadena, kus sildlülitusse ühendatud dioodid on paigutatud ühisesse kesta. Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni.Töösagedused olid varem alaldusdioodidel madalad ja reeglina ei ületanud 5 kHz. Praeguseks, tänu muundamisega toiteplokkide laiale levikule, ulatuvad need aga sadade kilohertsideni. • Punktdiood - Raadiolainete detekteerimiseks. • Mahtuvusdiood (varikap) - pooljuhtdiood, mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest . Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku – siirde – tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. • Stabilitron (Zerneri diood) - pooljuhtdiood, mis töötab läbilöögirežiimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtuse ületamisele järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. Kui p-n-siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline töörežiim stabiilne ja...

Füüsika - Kutsekool
13 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun