ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt kõrgemal heaks kiidetud kandidaatidest. ENSV parteijuhid püüdsid kõik olla Moskvale meelepärased. Olid venemaa eestlased ja kompartei ustavad sõdurid. Erinevus seisnes selles, et Karotamm ja Käbin seisid ka Eesti eest, aga Vaino oli venemeelne. Peamised vastupanuvormid (küllaltki aktiivne) 1940. aastad metsavendlus (st. relvaga võitlus) 1950. aastad põrandaalused noorterühmad 1970. aastad avalikud vastupanuavaldused Infot läänemaailmast saadi 1. välisraadiojaamade kaudu 2. 1950 aastatel tihenesid Eesti NSV teadlaste sidemed väliskolleegidega 3. Eestis levisid välismaa muusika, stiilid, liikumised, teadusharud, kunst 4. oluliseks aknaks oli Soome, kellega 1965. aastal avati ka laevaliin Eesti muutus nö
saadeti maalt välja, pandi terved inimesed psühhiaatrilisele sundravile. 4. Eesti NSV juhid NSVL'i koosseisus. V: 1) Nikolai Karotamm Nõukogude võimustruktuuri kujundamine. Muutused territooriumis. II küüditamine. Kolhoosid, immigratsioon. EKP VIII pleenum. 2) Johannes Käbin laveeria Moskva ja Eesti vahel. Kuldsed 60. Leebem olukord, immigratsioon. 3) Karl Vaino umbkeelne, suur venestaja, majanduse allakäik, rahutused. Laulev revolutsioon. 5. Vastupanuvormid Nõukogude võimule. V: Metsavennad relvastatud võitlus. Põrandaalused noorteorganisatsioonid nt Rakvere Gümnaasium, kes Nõukogude võimu kukutamiseks ette valmistusid. Avalikud kirjad, pöördumised, kontakti otsimine läänega. 40 kiri. 6. Kuidas saadi informatsioone Lääne-maailmast? V: Raadiojaamad, Soome TV Põhja-Eestis. Laevaliin Helsingi- Tallinn (1965). 7. Kultuuri iseloomulikud jooned. V: 1) Hävitati eesti meelsed raamatud
3. Suutis muganduda erinevate oludega. Karl Vaino- 1978-1988a. 1. Üdini Moskva-meelne. 2. Oli umbkeelne. 3. ENSV algas uus venestamisaeg. 4. Aktiivseks muutus Vene keele kasutamise propaganda. Ühisjooned : 1. Püüdsid olla Moskva-meelsed. 2. Olid Venemaa eestlased, EKP esimesed sekretärid. Erinevused: 1. Karl Vaino oli üdini Moskva-meelne. Peamised vastupanu vormid: 1940. aastad- Metsavendlus, võitlus relvaga. 1950. aastad- Põrandaalused noorterühmad. 1970. aastad- Avalikud vastupanuvormid. Vastupanuliikumine oli küllaltki aktiivne ja pikaajaline. Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale: 1.Talumajapidamise likvideerimine. 2.Üleminek kolhoosidele. 3.Erasektori likvideerimine. 4.Käsumajanduse kehtestamine. 5.Võõrtööjõu sissetoomine.
Komtuur- ja foogtkondadeks 5. Mis on hinnus? Hinnus on kindlaks määratud naturaalmaks 6. Kuidas nimetati Eesti ja Läti vallutatud alasid? Liivimaa 7. Kuidas nimetati feodaalse killustumuse ajajärku Eestis? Vana-Liivimaa ajaks 8. Jüriöö ülestõusu algus (kuupäev, kuu, aasta). 23.aprill 1343 .a. 9. Millega tegelesid haagikohtud? Talupoegade kindlakstegemise, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks 10. Maarahva vastupanuvormid rõhumisele. a)esitati kaebusi mõisnike peale.;b)ei täidetud koormisi.;c)hakati vastu mõisasundijaile.; d)asuti elama mujale 11. Missuguse sündmuse jätkuks loetakse Jüriöö ülestõusu? Muiste vabadusvõistluse jätkuks 12. Arvukaim talupoegade kiht. Adratalupoegade kiht 13. Kes olid maavabad? Kõige kõrgemal kihil vabatalupojad 14. Miks kohalikud vasallid ei soovinud Taani kuninga valduste müüki teisele maahärrale?
sekretär sulaaja ja Süüdistati kohalikus seisakuajaga, natsionalismis, säilitades oma vääras positsiooni kolhoosipoliitikas ja Polnud äärmuslik muus venestaja Arvestas Eesti eripäradega Vastupanuvormid: 1940. Metsavendlus relvaga võitlus NSV võimu vastu 1950. Põrandaalused noorterühmad 1970. Avalikud vastupanuliikumised Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale: Talude likvideerimine, kolhooside loomine, tööstuse industrialiseerimine, erasektori likvideerimine, käsu- ehk plaanimajanduse kehtestamine, võõrtööjõu sisse toomine, linnastumine Eestlased said infot läänemaailmast välisraadiojaamadest: Ameerika Hääl, Vaba Euroopa,
kodanlikus Eesti ja Venemaa periood. natsionalismis. vahel. 5) Vene keele 5) Mitteäärmuslik propaganda. venestaja 6) Umbkeelne. 6) Püüdis arvestada Eesti eripära. 3. Millised olid peamised vastupanuvormid ? 1940. aastad 1950. aastad 1970. aastad Vastupanu vormid. Metsavendlus Loodi Avalikud relvastatud vöitlus. põrandaaluseid pöördumised organisatsioone. võimuorganite poole. 4. Sõnasta nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale.
· Püüdis olla moskvameelne , kuid arvestas Eesti NSV eripäraga · Moskvale kuulekas , kuid mitte äärmuslik venestaja . · laveerimispoliitika Moskva- Eesti vahel Karl Vaino 1. 1978 - 1988 2. · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Eesti NSV-s uus venestamis aeg · Üdini Moskvameelne · Umbkeelne · Vene keel peale surumine Peamised vastupanu vormid 1940. Metsavendlus - relvaga võitlus 1950. Põrandaalused noorterühmad 1970. Avalikud vastupanuvormid Majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühisk. · Talude likvideerimine · Kolhoosidele üleminek · Erasektori likvideerimine · Käsu- ehk plaanimajanduse kehtestamine · Võõrtööjõu sissetoomine SÕJAJÄRGNE VÄGIVALDJA METSAVENDLUS Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu . Nõukogude võim püüdis igasuguse vastupanu maha suruda
Nikolai Karotamm(1944-1950): Tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega Johannes Käbin(1950-1978): ajas mõõdukalt laveerimis poliitikat oli kuulekas Moskva suuniste täitja Karl Vaino(1950-1978) Moskva meelne tema võimle tulekuga algas venestamisaeg. 6. Missugused olid eestlaste vastupanuvormid Nõukogude võimule? 1940: metsavendlus aktiivne relvavõitlus 1950: põrandaalused noorterühmad 1970: avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 7. Missugused muutused toimusid Hiinas 1940- 1980? 1946. 1949. toimus Hiinas kodusõda. Kodusõja võitsid kommunistid, Hiinas kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Riigipeaks
9. Iseloomustage Eesti NSV juhtimist Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino ajal (vt õpimapp). Karotamm püüdis oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Käbin püüdis parasjagu olla Moskva-meelne ning samas arvestada ka eesti NSV eripäradega. 1978 asendati ta Karl Vainoga, kes oli üdinisti Moskva- meelne ja peaaegu umbkeelne. Algas uus venestamisaeg Eesti NSVs, mis saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11. Millised tagajärjed olid Eestile ja eestlastele käsumajanduse juurutamisel? Massiline võõrtööliste sissevool teistest liidruvabariikidest. Eestlaste osakaal vähenes. Industrialiseerimine, kolhoosikord soodustasid linnastumist. Loodi
9. Iseloomustage Eesti NSV juhtimist Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino ajal (vt õpimapp). Karotamm püüdis oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Käbin püüdis parasjagu olla Moskva-meelne ning samas arvestada ka eesti NSV eripäradega. 1978 asendati ta Karl Vainoga, kes oli üdinisti Moskva- meelne ja peaaegu umbkeelne. Algas uus venestamisaeg Eesti NSVs, mis saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11. Millised tagajärjed olid Eestile ja eestlastele käsumajanduse juurutamisel? Massiline võõrtööliste sissevool teistest liidruvabariikidest. Eestlaste osakaal vähenes. Industrialiseerimine, kolhoosikord soodustasid linnastumist. Loodi
Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes, vabastati ametist 1950. aastal. Johannes Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, tänu sellele säilitas oma ametikoha pikaaegselt. Karl Vaino üdini Moskva-meelne, algas uus venestamisaeg Eestis, aktiivseks muutus vene keele kasutamise propaganda. 18. Millised olid peamised vastupanuvormid a) 1940. b) 1950. ja c) 1970. a.-te Eestis? Iseloomusta neid lähemalt. 1940 Metsavennad aktiivne relvavõitlus eesmärgiga taastada Eesti iseseisvust ja Nõukogude Liidu tugevnemist Ida-Euroopas. NSVL kasutas nende vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganid, nõrgendas oluliselt suurküüditamine. 1950 Noorterühmad põrandaalune rühmitus, kandepind väike ning hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega.
Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes, vabastati ametist 1950. aastal. Johannes Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, tänu sellele säilitas oma ametikoha pikaaegselt. Karl Vaino üdini Moskva-meelne, algas uus venestamisaeg Eestis, aktiivseks muutus vene keele kasutamise propaganda. 18. Millised olid peamised vastupanuvormid a) 1940. b) 1950. ja c) 1970. a.-te Eestis? Iseloomusta neid lähemalt. 1940 Metsavennad aktiivne relvavõitlus eesmärgiga taastada Eesti iseseisvust ja Nõukogude Liidu tugevnemist Ida-Euroopas. NSVL kasutas nende vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganid, nõrgendas oluliselt suurküüditamine. 1950 Noorterühmad põrandaalune rühmitus, kandepind väike ning hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega.
Tsehhoslovakkia. Vähem kuulekad: Hiina, Jugoslaavia, Põhja-Korea. Sotsialistliku orientatsiooniga: Kongo, Somaalia, Afganistan, Madagaskar. Mjandusele iseloomulik plaanimajandus: majandus oli riigistatud, rasketööstuse arendamine, kolhoosid, ainult sõjatööstus areneb, võidurelvastumine. Välispoliitika: pidev võitlus lääneriikidega, agressiivne välispoliitika, võidurelvastumine. 9) Eesti NSV (aeg, olulised kommunistid, vastupanuvormid, majanduselu, kultuurielu, taasiseseisvumine) 1940-1941, 1944-1991. N.Karotamm(1944-1950) oli kõige enam eestimeelne, J.Käbin(1950-1978) oli nii eesti kui ka venemeelne, K.Vaino(1978-1988) tõsine venestamise laine. 1940- metsavendlus, 1970- põrandaalused noorterühmitused. Suur ühismajandus, loodi palju kolhoose. Pidi kõik oma vara ära andma ja kolhoosis riigi heaks tööd tegema. Pandi peale kõrged maksud neile kes kolhoosis ei töötanud, kutsuti kulakuteks
Ametlikult oli kolhoosi minek vabatahtlik. Selle käigus hukkus nälja ja repressioonide tagajärjel ligikaudu 6 miljonit inimest. Küüditati kümneid miljoneid. Pärast küüditamist mõistsid inimesed, et tuleb kolhoosi minna. Kes ikka ei mõistnud, neid karistati mingil teisel otsitud ettekäändel. Eestis loodi esimene kolhoos 22. septembril 1940. aastal, peamine kollektiviseerimine toimus pärast märtsiküüditamist aastatel 19491952. 7. Millised olid võimalikud vastupanuvormid Nõukogude okupatsioonile? Milliseid repressioone Nõukogude võim rakendas? · Metsavendlus, põrandaalused noorteorganisatsioonid ja teisiti mõtlejate avalikud kirjad. · Inimeste massilised arreteerimised, küüditamine,vangi saatmine 8. Mis oli metsavendluse eesmärk? Kuidas seda realiseeriti? 1944- 1953 oli peamiseks vastupanu vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Erinevatel aegadel võis
haritlaskond. Suurenes protest valitseva režiimi vastu. 7. Eesti NSV rahvastik, muudatused rahvastiku koosseisus, selle põhjused. 1 750 000 eestlast: riiki tulid võõrtöölised, kes organiseeritult värvati ehitus- või põlevkivitööstusesse. Peaaegu 200 000 välismaalast tuli Eestisse. Enamasti tuldi Venemaalt. 1959 oli ¼ Eesti elanikkonnast moodustanud muulased. Inimesed asusid elama linnadesse, sest tööstus arenes. 1953 oli üle poole elanikkonnast linnas. 8. Vastupanuvormid nõukogude võimule. 1) metsavendlus – Saksa sõjaväes teeninud mehed, Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidjad. Kohalikud aitasid. Ründasid julgeolekuüksusi ja hävituspataljone, korraldati diversioone raudteel, rööviti kauplusi jne. 2) õpilasmalevad 3) noorte rühimutsed nt noorte salaorganisatsioonid põranda all. 9. Tähtsamad sündmused N. Karotamme, J. Käbini ja K.Vaino ajal.
Töös allikatega tuleks silmas pidada, et mälestused on alati subjektiivsed. Natsismiohvrite reageeringute ja vastupanu eri vormide tutvustamine Oli mitmeid vastupanuvorme natslikule tagakiusamisele, alates relvastatud võitlusest kuni inimväärikuse säilitamiseni kõige ekstreemsemas geto- ja laagriolukorras. Mitte alati ei võtnud natside ohvrid oma saatust passiivselt vastu. Oluline on näidata, kuidas ohvrid reageerisid, millised olid nende tegevusvabaduse piirid ning vastupanuvormid. 10 Tuleb hoolitseda, et juudi rahvast ei määratletaks üksnes holokausti kaudu Holokaust tuleb asetada ajaloolisse konteksti. Tuleb näidata elu enne ja pärast holokausti, teha selgeks, et juudi rahval on pikk ajalugu ning rikas kultuuripärand, et õpilased ei mõtleks juutidest üksnes kui natside tagakiusatud inimsusest ilmajäetud ja alandatud ohvritest. Noored peaksid teadvustama, et rikaste ja
annaabi.ee 
