Selleks, et hüpoteesid oleksid teaduslikud peavad nad olema falsifitseeritavad. St. seda, et hüpoteesi saab testida ning on loogiliselt võimalik, et eksisteerib üks või enam vaatlusotsustus, mis on hüpoteesiga vastuolus ja kui selline vaatlusotsustus tõeseks osutub, siis falsifitseeriks see hüpoteesi. Otsustus, mis pole falsifitseeritav ei ütle meile maailma kohta mitte midagi - maailmal võib olla ükskõik mis omadus ja ükskõik mis otsustus ei lähe algse otsustusega mitte kunagi vastuolusse. Näiteks "Väljas kas sajab või ei saja" on tõene iga ilmaga. Teooriad, mis pole falsifitseeritavad tuleb heita kõrvale. Mida rohkem falsifitseeritav teooria on, seda parem ta on. Näiteks: a) Marss tiirleb ellipsikujuliselt ümber Päikese b) Kõik planeedid tiirlevad ellipsikujuliselt ümber oma päikese Viimast tuleb eelistada esimesele, kuna viimane annab meile sama informatsiooni nagu esimenegi ja lisaks veel informatsiooni ning see on falsifitseeritavam. Vaatlusotsustus näiteks
vihje müüja ebaausatele kauplemisvõtetele üldiselt. Ning kuidas võiski ostja pelgalt mõne ostetud muna alusel teha üldistusi kogu kauba kohta? Seega on võimalik väita, et tegemist oli peene solvanguga müüja aadressil ning temal oli õigus vastata samaga. Turueit ründab ostjat abstraktselt konstrueeritud sõimuga, mis võib põhineda konkreetsetel asjaoludel (varastatud riided, küsitavad sugulaste elukombed), kuid on arvatavasti alusetu. See seab neid kahte vastuolusse ohvitseridega, kes juba oma ameti tõttu on kohustatud kõiki oma väiteid tõestama kindlate faktidega ning ei tohi jätta ruumi abstraktseks interpreteerimiseks. 9) Abstraktne mõtlemine on peamine, mis eristab inimest teistest primaatidest, kelle mõttemaailm piirdub suuresti konkreetsusega (söök, jook ja teised põhivajadused). Seega on võimatu väita, et kõrgem mõttetegevus on abstraheerimisvõimeta võimalik, kuna selleta
hoiakut hindab heaks või halvaks, lubatuks või lubamatuks. Elmar Salumaa. Süstemaatilise teoloogia käsiraamat Südametunnistus Ehk sisetead ehk sisetunne, ka süüme, subjektiivne ebamäärane tunne või selge teadmus sellest, mis on õige või ebaõige, pahe või hüve, kuidas peab toimima või mida vältima. S on sotsiaalne tunne, mis avaldub üksikinimeses, tõstes isiksuse eneseväärtust ning sidudes isiksust kogu vaimse maailmaga, viies aga teda tihti vastuolusse kaasaegsete kehtivate sotsiaalsete oludega. Eesti Entsüklopeedia VII, 1936 Südametunnistus Skolastikuile oli südametunnistus Jumala poolt inimestele antud otsustus õigest või ebaõigest. I. Kanti järgi on südametunnistus kõlbla tahte väljendumine kohusetundes, kuna M. Schelen näeb temas üldkehtivat arusaamist hüvest. Kristlik eetika käsitleb südametunnistust kui Jumala tahte sissetungi inimesse.
loogilistesse raskustesse (kõige tuntumad on tema paradoksid liikumise võimaluse vastu). Zenoni mõtlemise dialektilisus seisneb esmalt selles, et ta arutleb Parmenidese väite üle, et "olev on ja mitte-olevat ei ole" nii poolt kui ka vastu. Tahtes osutada oma õpetaja arusaamade õigsusele, tõestas Zenon neid apooria abil: võttes aluseks tõestatavale väitele vastandliku väite ja viies selle endaga vastuolusse, arvas ta kinnitavat Parmendidese oleva-lause korrektsust. Seda võiks lihtsustatult kokku võtta: vastandlikud (asjad) on omavahel olemuslikult seotud ning see seos võimaldab dialektika abil nende kohta tõde ilmsiks tuua. Selliseid aporeetilisi tõestusi viidi aga ilmselt sageli läbi vastluses Parmenidese kriitikutega, mille raames dialektika omandab vaidluse tähenduse, mille läbi loodetakse jõuda tulemusele, st midagi osapoolte vahel lahti rääkida
Inimene pole midagi muud kui rida ettevõtmisi, summa, organisatoorne tervik, neid ettevõtmisi moodustavate suhete kogum . Inimene pole väljaspool oma kuju midagi, aga see mõte ei ole objektiivne nende suhtes, kes pole elus midagi saavutanud . · Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Sest erinevad moraaliteooriad võivad sattuda vastuolusse. Ühe juhtumi puhul võib olla mitu võrdväärset lahendust. Inimeste väärtused on ebamäärased ja tekitavad kõhklusi erinevate moraaliteooriate vahel . Ükski olemasolev moraal ei saa kindlustada, milline inimese eesmärk tooks kõige rohkem kasu . Küsimused Platoni Phaidoni kohta: · Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Et seda ei tohi, kuid ta ei tea ise ka miks ei tohi
ebaõnnes ise süüdi. Nagu ma juba ütlesin, iga indiviid valib ise oma tee ning vastavalt selle oleme me kõik kas siis edukad või mitte. Sündides oleme me kõik nn ,,valged lehed". Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Erinevad moraaliteooriad võivad suhteliselt tõenäolisest sattuda teineteisega vastuolusse. Üks juhtum, ent mitu samaväärset lahendust. Inimeste endite väärtused on väga ebamäärased. Paraku mitte üksksi olemasolev moraal ei saa garanteerida inimesele kõige enam kasu. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on õpetus inimesest ja tema loomusest. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb , tema sisemine loomus jne
annaabi.ee 
