kuni 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5 A väljalülitamiseks. Need on enamasti nii normaalselt avatud kui ka normaalselt suletud. Koormuse iseloomu järgi jagatakse (IEC 947-4-1 ja EN 60 947): Vahelduvvoolukontaktorid AC-1 aktiivkoormus, takistusahjud AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor AC-3 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel AC-4 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ning vastulülituspidurdus Alalisvoolukontaktorid DC-1 aktiivkoormus DC-3 rööpergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus DC-5 jadaergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus 79 Mis poolest need erinevad
(takistusahjud) AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor AC-3 lühismootoriga Alalisvoolukontaktorid asüntroommootori DC-1 aktiivkoormus käivitamine ja pöörleva DC-3 rööpergutusega mootori väljalülitamine nimikoormusel mootori käivitamine AC-4 lühismootoriga ja seisva või vaevalt asünkroonmootori pöörleva mootori käivitamine ning väljalülitamine ning vastulülituspidurdus dünaamiline või vastulülituspidurdus DC-5 jadaergutisega sama mis DC-3 Koormuse järgi jagatakse
muutmisel. 1 loomulik tunnusjoon, 2 reostaattunnusjooned ankruringi takistuse suurendamine suurendab tunnusjoone kallet, tunnusjooned lähtuvad ühest punktist 0. Pidurdusviisid Pidurduseks nimetatakse sellist mootori tööolukorda, kus moment takistab liikumist. Elektrimasina töö on ümberpööratav, s.t. ta võib töötada generaatori, mootori või piduri olukorras. Rööpergutusmootoril on võimalikud järgmised pidurdused: 1) rekuperatiivpidurdus, 2) vastulülituspidurdus, 3) dünaamiline pidurdus. 1) Rekuperatiivpidurdus tekib sel juhul, kui töömasin käitab elektrimootorit nurkkiirusega, mis on suurem ideaalse tühijooksu nurkkiirusest. · Selline olukord on võimalik, kui töömasina moment on samasuunaline mootori momendiga. · Kahe momendi summa koosmõjul nurkkiirus suureneb. · Ideaalse tühijooksu nurkkiiruse juures, kui = 0, on I = 0 ja E = U.
olukord on normaalolukord) Koormuse iseloomu järgi jagatakse · Vahelduvvoolukontaktorid · Alalisvoolukontaktorid Vahelduvvoolukontaktorid · AC-1 aktiivkoormus (takistusahjud) · AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor · AC-3 lühismootoriga asüntroommootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel · AC-4 lühismootoriga asünkroonmootori käivitamine ning vastulülituspidurdus Alalisvoolukontaktorid · DC-1 aktiivkoormus · DC-3 rööpergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus · DC-5 jadaergutisega sama mis DC-3 Kontaktor magnetkäiviti kontaktori kasutamisel mootori juhtimiseks komplekteeritakse ta enamasti tõmbereleedega Tulemust nim. Magnetkäivitiks või kontaktorkaitselülitiks Lihtne kontaktoriga ühendus · Termorelee · Kaitselüliti
Mootori emj. on suurem pingest. Muutuvad rootori voolusuund ja moment. Mootor töötab asünkroongeneraatorina, andes võrku aktiivenergiat ja tarbides võrgust reaktiivenergiat enda ergutamiseks. Rekuperatiivpidurdust ka- sutatakse näiteks koormuse langetamisel suure kiirusega. Mootor lülitatakse koormuse allalaskmisele, koormusmomendi mõjul ületab rootori nurkkiirus sünkroonkiiruse. Pidurdusmoment on võrdne takistusmomendiga Mp=Mt. Koormus laskub püsiva nurkkiirusega. Vastulülituspidurdus saadakse mootori elektromagnetilise pöörlemissuuna muutmisel. Inertsi toimel jätkab rootor algul pöörlemist endises suunas. Staatori magnetväli pöörleb siis rootori pöörlemisele vastassuunas. Vastulülituspidurduses on mootori vool suurem käivitusvoolust, moment on väike, kuna rootorivoolu sagedus on suurenenud. Seega suureneb ka tema induktiivtakistus. Järsk voolu suurenemine võimaldab seda pidurdusviisi kasutada ainult väikese võimsusega mootorite juures.
25. Asünkroonmootori tehistunnusjooned. Tehistunnusjooned võib leida loomulike tunnusjoonte järgi, kui moment arvutada ümber võrdeliselt pinge ruuduga. 26. Asünkroonmootori pidurdus. Rekuperatiivpidurdusel on mootori kiirus suurem sünkroonvälja kiirusest. Mootori emj. on suurem pingest. Muutuvad rootorivoolu suund ja moment. Mootor töötab asünkroongeneraatorina, andes võrku aktiivenergiat ja tarbides võrgust reaktiivenergiat enda ergutamiseks. Vastulülituspidurdus saadakse mootori elektromagnetilise pöörlemissuuna muutmisel. Inertsi toimel jätkab rootor algul pöörlemist endises suunas. Staatori magnetväli pöörleb siis rootori pöörlemisele vastassuunas. Vastulülituspidurduses on mootori vool suurem käivitusvoolust, moment on väike, kuna rootorivoolu sagedus on suurenenud. Seega suureneb ka tema induktiivtakistus. vastulülituspidurdus seisneb mootori staatorimähise faasijärjestuse ümberlülitamises. Mootori libistus suureneb hetkega
ületama ka mehaaniliselt nimivõimsusest suuremat vaheajalist koormust. Valitud kestva töö mootor sobib vaheajaliselt tööle nii soojenemise kui ka mehaanilise koormuse seisukohalt. 6.9. Mootori lubatud lülitussageduse arvutus Ülesanne 6.15 Arvutada asünkroonmootorile lubatav maksimaalne lülitussagedus (lülituste arv tunnis). Töömasina koormusgraafik taandatuna mootori võllile koosneb kolmest lõigust: käivitus Mk = 11,8 Nm, püsivkoormusega töö Mt = Mn, 15 s ja vastulülituspidurdus Mp = 5,9 Nm. Töömasina inertsimoment Jt = 0,03 kgm2. Püsivkaod nimikoormusel on 0,35 ja muutuvkaod 0,65 nimikadudest. Soojussiirde halvenemine mootori seismisel 0 = 0,3 ja käivitamisel 1 = 0,65. Mootor Pn = 10 kW, nn = 24,17 s-1, n0 = 25 s-1, n = 0,875, cosn = 0,88, µv = 2,0, µk = 1,2, J = 0,09 kgm2, r1 = 0,515 , r2 = 0,645 . Mootori nimimoment 10000 Mn = = 65,85 Nm. 2 24,17 Vääratusmoment
käivitusvoolu suurust ainult käivitusreostaadi R1 abil. Joonis 1.13 Pidurdusrelee tagastustegur peab olema umbes 0,5 ja seetõttu tuleb kasutada pidurdusreleena alalisvoolureleed ning toita tema mähist rootori kontaktrõngastelt läbi alaldussilla V. Rööpergutusega alalisvoolumootori vastulülituspidurduse juhtimise tüüpskeemi sõltuvalt emj-st on kujutatud joonisel 1.14. Vastulülituspidurdus toimub reversseerimiskontaktorite KM1 ja KM2 ümber- lülitamise tulemusena. Pidurdust juhivad pidurdusreleed KA1 ja KA2, üks kummagile suunale. Pidurdusreleede mähiste üks klemmidest on ühendatud mootori erinevate ankruklemmidega, mähiste teised klemmid on ühendatud pidurdustakisti R2 punkti A. Oletame, et mootor töötas pöörlemissuunas, mis on määratud reversseerimis- kontaktori KM1 rakendunud olekuga. Reversseerimiskontaktorite ümberlülitamise
annaabi.ee 
