Poolas toimus juunis aastal 1956 Poznani tööliste demonstratsioon, kus nõuti leiba, Nõukogude vägede väljaviimist nind vabasi valimisi. Ülestõus suruti aga maha. Tsehhoslovakkias(1968) oli demokratiseerimisprotsess, mida nim Praha kevadeks, kuid see suruti tankidega maha ja riigi etteotsa pandi Moskvale kuulekad tegelased. Sotsialistlik maailmasüsteemi lagunemisprotsess oli aastatel 1987-1991.- põhjustatud majandusest, ideoloogilisest kontrollist, perestroikast ning vastuhakkudest. Seega 1991. 25 dets. pani M. Gorbatsov maha NSVL presidendi ja relvajõudude ülemjuhataja ameti. Samal õhtul langetati NSVL riigilipp Kremli Suure Palee katusel ja asendati Venemaa ajaloolise trikolooriga.
andmeid eesti talurahvarahutuste ja ümberasumise kohta 1850 1860ndail aastail. Samuti käis ta kohapeal ajaloolisi tegevuspaiku vaatamas ja rahvapärimusi kogumas. Kirjanikuna aga ei piirdunud vilde olemasoleva materjaliga, vaid kasutas seda nii ajaloo.iste kui ka väljamõeldud tegelaste suhete ja võitluse kirjeldamiseks ning arendamiseks. Triloogia esimene osa mahtra sõda käsitleb üht hutu talupoegade massilisest vastuhakkudest põhja eesti mõisates. Romaanis on kirjanik üksikasjalikult valgustanud kohtuprotsessi ja süüdimõistetute karistamise eelluguning andnud sügava käsitluse talurahva meeleheitele. Sotsiaalselt travdatud piltide taustal areneb teoses kaks paralleelset armastusromaani üks külas teine mõisas. Romaani ,,kui anija mehed külas käisid" keskne episood anija ja kurisoo talupoegade ebainimlik peksmine tallinna turuplatsil 21 juulil 1858 oli samuti abiteost keeldumisest põhjustatud
„Prohvet Maltsvet“ 1905-1908. Sündmustiku ja tegelaste poolest on iga romaan omaette tervik, neid ühendavad eelkõige kujutatav ajajärk ja põhiteema. Kasutades arhiivimaterjale ja mälestusi (eriti „Mahtra sõjas“) on V. loonud mitmekülgse pildi 19. saj. keskpaiga Eestimaast, ta on tabanud ajastu üldilmet ja stiihiliste talurahvaliikumiste õhkkonda. Triloogia esimene osa, „Mahtra sõda“, käsitleb üht juhtu talupoegade massilistest vastuhakkudest Põhja-Eesti mõisates. 1858. aasta aprillis kuulutati välja uus talurahvaseadus. Talupojad ootasid uuest seadusest teokoormiste vähendamist ja abiteo kaotamist. Tegelikult seadus abitegu ette ei näinudki. Talupoegadele ei seletanud keegi, et seaduses määratud renditingimused hakkavad kehtima alles peale maade mõõtmist ja hindamist, milleks oli ette nähtud 10-aastane tähtaeg. Toetudes seadusele keeldusid paljude mõisate talupojad abitoest.
jõukaid peremehi ja vargapoisse. Romaani süzeelises kujunduses süvendavad vastuolu suurtaluniku ja popsi vahel veel armastussuhted Jaani ja Anni vahel, sest külakodanlasele on vastuvõetamatu, kui vaene nooruk julgeb tõsta silmi peretütre poole. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 195) Ajalooline triloogia Triloogia esimene osa ,,Mahtra sõda" käsitleb üht juhtu talupoegade massilistest vastuhakkudest Põhja-Eesti mõisates. 1858. aasta aprillis kuulutati välja uus, 1856. aasta talurahvaseadus. Talupojad ootasid uuest seadusest teokoormiste vähendamist, eriti aga teorendi ühe rängema vormi, abiteo kaotamist. Mahtras leidsis traagilised sündmused aset mais-juunis 1858, millele järgnes pikk kohtuprotsess ja süüdimõistetute karistamine 10. veebruaril 1859. Romaani ,,Kui Anja mehed Tallinnas käisid" keskne periood, Anija ja Kurisoo
ajaloost mõlema riigi puhul: 1.1 Serbia Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14. sajandil sai sellest suurriik, mis langes türklaste kätte pärast Kosovo lahingut 1389. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui Ottomani impeerium nad samuti 4 sajandiks annekteeris, hoolimata kolmest Austria okupatsioonist ja arvukatest vastuhakkudest. Esimene Serbia ülestõus 18041813 ja teine Serbia ülestõus 1815 võimaldasid luua Serbia vürstiriigi, mis oli sõltumatu Türgist. 1876. aastal kuulutasid Montenegro, Serbia ja Bosnia sõja Türgile ning teatasid ühinemisest. Siiski anti Berliini kongressil iseseisvus ainult Serbiale, Montenegrole ja Rumeeniale, jättes Bosnia ja Raska Austria-Ungarile. See ei võimaldanud ühineda enne Balkani sõdu 19121913 ja Esimest maailmasõda 19141918
Tallinnat. Ka piiskopkonnad ajasid kohati aktiivset välispoliitikat ja nt Tartu piiskop sõlmis koguni liidulepingu Inglise kuningaga. Kuigi eestlased olid alistatud ei olnud nad lõplikult alla surutud. Sellest annavad tunnistust eestlastega sõlmitud lepingud, kus eestlaste kohustuste kõrval on ära toodud ka mõningad õigused. Nt osalesid eestlaste esindajad kohtumõistmisel ja saarlastel oli lubatud relva kanda. Teateid eestlaste vastuhakkudest ja püüetest vallutajatest vabaneda on 13.-14.saj I poolel üsna palju. Majanduslikus mõttes hakkas eestlaste olukord järk-järgult halvenema. Kuigi maaomand jäi esialgu püsima, hakati selle pealt nõudma kümnist ehk 1/10 osa saagist (algul viljast, hiljem ka loomadelt, metsast, heinast jne). Lisaks pidid eestlased osalema teede, sildade, kirikute ja linnuste ehitamisel, tegema kohtupäevadel aadlikele kingitusi, tasuma mitmesuguseid trahve jne. Veel tuli ülal pidada
annaabi.ee 
