TEEDEMAKSU RAKENDAMISE VAJALIKKUS EESTIS Antud teadusartikli projekt on ülevaateartikkel, mis keskendub teedemaksu diskusioonidele Eestis. Artikkel põhineb erinevate arvamusliidrite seisukohtadel teedemaksu rakendamise vajalikkuse kohta Eestis. Artiklis esitatu on suunatud eelkõige kõigile autojuhtidele, et neid informeerida Eestis teedemaksu kehtestamise poolt- ja vastuargumentidest. Sissejuhatus Teede kasutamise eest küsitakse väga paljudes Euroopa riikides teedemaksu. Teedemaks on maks, mis tuleb maksta mootorsõidukijuhil teatud avalikel teedel sõitmiseks. Ka Eestis on praegu aktuaalseks teemaks teedemaksu sisseviimine. Euroopa Liidul üldine seisukoht teedemaksu osas puudub, kuid Euroopas ollakse peamiselt seisukohal, et ,,kasutaja maksab". Viimastel aastatel on Eesti teede taristut jõudsalt arendatud, kuid ei
Pärast uue tehase valmimist ja tootmisüksuse avamist Põltsamaal sai AS Koneskost suurim elektrimootorite tootja Eestis. Hetke seisuga töötab ettevõttes üle 350 inimese. Praeguseks on AS Konesko põhitegevusaladeks elektrikilpide, elektrimootorite valmistamine ning sildkraanade otsavankrite valmistamine ja masinaehituslik allhanke töö. Ettevõte tegutseb Koerus, Põltsamaal ja Türi-Allikul. Käesolevas töös antakse ülevaade tulemustasu poolt- ja vastuargumentidest ning lõpuks kirjeldatakse ettepanekud tulemustasu süsteemi täiustamiseks. 1 TUGEVUSED Ettevõtja tahab eelkõige, et töötaja oleks huvitatud töö tulemusest, sest sellisena esindab ta kõige paremini ka ettevõtte huvisid. Töötajate motiveerimise teid on mitmeid, kuid rahaline huvitatus on ja jääb üheks neist. Võimalus teenida rohkem on paljudel juhtudel vedavaks mootoriks ja lihtsaim tee selle võimaluse avamiseks töötajale on tulemustasu. AS Koneskos
ideid genereerida, iseendaga vestelda, otsida vihjeid, teha otsuseid ja muudatusi ning muuta suunda. Neid tegevusi saab salvestada päevikusse. * Tegevusele järgneva peegeldamise (reflecting-on-action) käigus võib kaasata paljusid elemente kirjeldamine (sündmuse tuvastamine; tehtu/toimunu faktiline kirjeldus), hindamine (nt kui hästi sa seda tegid, kui väärtuslik see oli, mida sa õppisid jne), kokkuvõte (nimekiri poolt- ja vastuargumentidest/ tugevustest ja nõrkustest; mida see kõik tähendab?; millist nõu sa teistele annaksid?; uute põhiküsimuste tuvastamine) * Tegevuse jaoks peegeldamise (reflecting-for-action) käigus tuleks kasutada eelmises peegeldamisreziimis kogutud teavet. Erinevalt eelmistest peegeldamistaktikatest hõlmab tegevuse jaoks peegeldamine rohkem viimistlemist, kitsendamist ja keskendumist. Planeerimisse saab hõlmata erinevaid elemente: soovide ja ootuste kirjapanek, projektsioonid
Kui essee käsitleb näiteks eeliseid ja mitteeeliseid (advantages and disadvantages), tuleb rääkida kõigepealt ühtedest ja siis teistest, aga mitte segiläbi. Üks paragrahv peaks rääkima ainult ühest asjast. Kui tuleb uus mõte, tuleb alustada uue paragrahviga. Mõtteid ei tohi korrata! Sama käib ka sõnade kohta tuleb otsida sünonüüme. Lõppsõna peaks lühidalt kokku võtma kõik selle, mida eelnevalt käsitleti. Kui räägiti nii poolt kui vastuargumentidest, siis just lõppsõna on see koht, kus väljendada oma arvamust. Ühetegi uut ideed enam välja käia ei tohi. Essee eeldab ametlikku stiili, seega lühendvorme ja slängi kasutada ei tohi. Kui tahate väljendada sõna 'tema', ega oska valida he ja she vahel, kasutage s/he. Laused ei tohiks olla väga pikad ega ka väga lühikesed. Hüüumärki essseedes ei kasutata. Iga üksik lause peab olema tähendusrikas ja loogiliselt jätkama eelmises lauses väljendatud mõtet.
Veendumusi iseloomustavad teatud kindlus, stabiilsus ning ühte süsteemi sobitumine. Veendumuste kujunemises mängivad olulist osa sotsiaalne keskkond, autoriteedid ja väärtusbaas. Kõikumatu veendumine võib põhjustada jäikust (nõukogude propaganda ainuke eesmärk oli vähendada inimese iseseisvat mõtlemist). Usk midagi uskudes ei otsi me enam argumente ega lase enamasti end ka kahtlejate vastuargumentidest mõjustada. Neurootilise uskumuse ja terve, ennast aktualiseeruva isiksuse usu vahel on suur erinevus. Neurootilise usu otstarve on pakkuda ebakindlale, elust muserdatud inimesele troosti ja tuge. Küps, terve isiksuse usku iseloomustavad püsivus, anduvus ja keskendumine. Nagu veendumused, ei ajenda ka usk inimkäitumist enamasti otseselt. Väärtuste, veendumuste ja usu alusel arenevad inimese isiksuslik suundus ja maailmapilt, millel võib olla juhtiv osa tema motivatsiooni kujunemisel
esinemisest. Veendumusi iseloomustavad teatud kindlus, stabiilsus ning ühte süsteemi sobitumine. Veendumuste kujunemises mängivad olulist osa sotsiaalne keskkond, autoriteedid ja väärtusbaas. Kõikumatu veendumine võib põhjustada jäikust (nõukogude propaganda ainuke eesmärk oli vähendada inimese iseseisvat mõtlemist). Usk- midagi uskudes ei otsi me enam argumente ega lase enamasti end ka kahtlejate vastuargumentidest mõjustada. Neurootilise uskumuse ja terve, ennast aktualiseeruva isiksuse usu vahel on suur erinevus. Neurootilise usu otstarve on pakkuda ebakindlale, elust muserdatud inimesele troosti ja tuge. Küps, terve isiksuse usku iseloomustavad püsivus, anduvus ja keskendumine. Nagu veendumused, ei ajenda ka usk inimkäitumist enamasti otseselt. Väärtuste, veendumuste ja usu alusel arenevad inimese isiksuslik suundus ja maailmapilt, millel võib olla juhtiv osa tema motivatsiooni kujunemisel. 6
annaabi.ee 
