Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vastavais" - 7 õppematerjali

Aleksander Lätte elulugu
1
odt

Aleksander Lätte elulugu

profesionaalne muusikakriitik.Tartus asutatud esimese eesti sümfoonia dirigent. Lätte on päris Pikasillalt. Alustas viiuliõpinguid 8-aastaselt, 19-aastaselt lõpetas Cimze seminari. Töötas koori ja ­orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esimene Eestlane , kes sai kõrghariduse Lääne-Euroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esimene Eesti sümfooniaorkestri asutamine, sammuti sümfoonilise avamängu ,,Kalevala" ja keelpillikvarteti loomine, mis kuuluvad esimeste hulka vastavais zanreis.1900-1907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, tema tegevus hõlmas mitut valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht);Klaveri- ja orelisolist;Pedagoog ( klaveriõpetaja);Muusikakriitik;Helilooja;Klaverimängu õpiku ja teiste muusikateoste autor.Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratooriume.Pälvis tunnustused:Tartu Ülikooli audoktor ( 1935);Tallinna Konservatooriumi auprofessor

Muusika → Muusika
4 allalaadimist
Majavalitsus ja majaraamat
4
docx

Majavalitsus ja majaraamat

(sõjaväelaste sissekirjutamine toimub sõjaväeosade poolt välja antud tunnistuse põhjal, nind raudteelaste sissekirjutamine raudteelase tunnistuse põhjal. Lapsed alla 16 a, kes iseseisvalt asuvad majja kirjutatakse sisse nende sünnitunnistuse põhjal). Andmed majja-asuja kohta kantakse majaraamatu osadesse ,,Sissekirjutamine" ja ,,Elanike nimekiri" üheaegselt saabumislehe täitmisega ja need peavad sisaldama täielikud vastused küsimustele, mis on antud majaraamatu nende osade vastavais lahtreis. Sissekirjutatava kohta täidetavate saabumislehtede arv määratakse eraldi juhisega. Majaraamat andmetega sissekirjutatava kohta, täidetud saabumislehed ja sissekirjutatavate passid viiakse kohalikku miilitsa osakonda registreerimiseks ettenähtud tähtajaks. Maakohtades, kus puudub miilitsajaoskond, majaraamat, saabumisleht ja pass viiakse miilitsa rajoon osakonda hiljemalt 7 päeva jooksul arvates isiku saabumise hetkest.

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Esimesed kutselised heliloojad
5
docx

Esimesed kutselised heliloojad

19aastaselt lõpetas Ci mze se minari. T öötas koori ja ­ orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esi mene Eestlane , kes sai kõrghariduse LääneEuroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esi mene Eesti sü mfooniaorkestri asutamine, sam muti sü mfoonilise avamängu ,, Kalevala" ja ke elpillikvarteti loo mine, mis kuuluvad esi m este hulka vastavais zanreis. 19001907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, te ma tegevus h õl mas mitut valdkonda: · Muusikaelu organiseerija ( esi m ene sü mfooniaorkester) · Koori ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht) · Klaveri ja orelisolist · Pedagoog ( klaveriõpetaja) · Muusikakriitik · Helilooja · Klaveri mängu õpiku ja teiste muusikateoste autor. Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratoorium e. Pälvis tunnustused:

Muusika → Muusikaajalugu
102 allalaadimist
Õistaimed referaat 10lk
12
doc

Õistaimed referaat 10lk

Uues organismis on kombineerinud mõlema vanema pärilik info. Kõige lihtsama sugulise paljunemise puhul liituvad ühesuguse kuju, suuruse ja liikuvusega sugurakud. Nad moodustuvad tavalistes keharakkudes. See toimub nii koppvetikal ja vesijuuksel. Sageli on aga vetikatel sugurakud erineva kuju, suuruse ja liikuvusega. Tavaliselt on isassugurakk väiksem ja liikuvam kui emassugurakk. Nii on see näiteks põisadrul. Paljudel vetikatel, sammal- ja sõnajalgtaimedel tekivad sugurakud vastavais suguorganeis- anteriidis ja arhegoonis. Anteriidis tekivad isassugurakud. Emassugurakud, sageli küll üksainus munarakk, tekivad arhegoonis. Okaspuude sugulise paljunemise organid asuvad käbides. Isaskäbides on tolmukotid, milles valmivad tolmuterad isassugurakkudega. Emaskäbides aga paiknevad seemnealgmed. Pärast tolmemist ja viljastamist arenevad emaskäbides seemned. Õistaimedel on sugulise paljunemise organ õis. Kui emaskäbis paiknevad seemnealgmed paljalt

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
Keemia ja teaduslik meetod
62
doc

Keemia ja teaduslik meetod

temaga konjugeeritud happe tugevusena. Nõrga happega on alati konjugeeritud tugev alus ja tugeva happega nõrk alus. Näit. väga nõrga happe ammmoniaagiga NH3 , pKa = 33, on konjugeeritud väga tugev alus amiidioon NH 2 - , samuti on veega kui nõrga happega konjugeeritud tugev alus – hüdroksiidioon. Tugeva kloorvesinikhappega on aga konjugeeritud nõrk alus kloriidioon Cl - . Hapete pKa väärtused on toodud vastavais tabeleis. Happed reageerivad alustega, moodustades sooli. Need on nn. neutraliseerimisreaktsioonid. Tiitrides hapet aluse standardlahusega (või vastupidi) siis saame määrata happe (või aluse) kontsentratsiooni lahuses. Kui kontsentratsion on antud normaalsusena (N), siis V (hape) x N (hape) = V (alus) x N (alus), kus V on lahuste maht. Kujutades graafiliselt lahuse pH sõltuvust lisatava standartlahuse mahust saame nn. tiitrimiskõvera

Keemia → Üldkeemia
7 allalaadimist
Motivatsioon
40
doc

Motivatsioon

saavutab silmapaistvalt kõrgeid tulemusi mingil alal, samal ajal kui väga arukaks hinnatud isik ilmutab mõnel kitsal alal, näiteks ärielus või kunstis, täielikku saamatust ja õpivõime puudumist.Arukuse kahefaktpriteooria alusepanija inglane C.E.Spearman lähtub oletuses, et üldintelligentuse kõrval eksisteerib veel loendamatu hulk teisi spetsiifilisi arukuse vorme, mille tähendus ja toime ilmnevad neile vastavais eritoiminguis. G-faktor aitab oma vaimu energiaga paljuski ka säärastel tegevusaladel- muusika, maalikunst- kus mõtlemistegevus näib olevat tagaplaanil. Eriintelligentsuse algmed saavad oma jõu üldarukusest, sõltudes samas palju enam kasvumiljööst ja inimese arengust. 9 Intelligentsuse mitmefaktoriteooria Seitse keskset intelligentsuse faktorit: Faktor P- taju kiirus ja täpsus Faktor S- ruumikujutlus,

Pedagoogika → Pedagoogika
19 allalaadimist
Euroopa Liidu alused
44
doc

Euroopa Liidu alused

kohalikud omavalitsused, EL-i abisaajad kolmandate maade seisuses. Kontrollikoja tegevust reguleerivad põhiliselt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 248-256 ja Maastrichti leping. Selle kohaselt kontrollib Kontrollikoda Euroopa Liidu kõiki sissetulekuid ja väljaminekuid vastavailt raamatupidamiskontodelt, samuti finantshalduse usaldusväärsust. Kontrollikoja audiitorid töötavad nii euroinstitutsioonide ruumes kui ka liikmesriikides vastavais institutsioonides. Võrreldakse nii maksekohustusi kui tegelikke väljamakseid ja seda nii tulude kui kulude poolelt. Kontrollikoda koostab oma töö tulemustest iga eelarveaasta lõpul aruande, mis avaldatakse väljaandes ,,Euroopa Ühenduste Teataja". Tänane Kontrollikoda on EL-is sõltumatu staatusega institutsioon ja koosneb 27 liikmest (üks igast liikmesriigist). Need liikmed valitakse isikute hulgast, kes omal kodumaal kuuluvad või on kuulunud

Ühiskond → Ühiskond
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun