· suudetakse nii palju ette mõtelda, et konfliktide tekkimise võimalus on kaduvväike ning tekkivad konfliktid lahendatakse juba eos. (Salk, A.: 12.08.2002) Kõige olulisem on kolmas etapp, kus põhirõhk on tekkinud konflikti analüüsimisel ja lahendamisel. 1. Kuula ära ja püüa teisest poolest aru saada, mõista tema seisukohta. Määratle ära probleem eesmärk. Suhtu vastaspoolde lugupidavalt. 2. Sõnasta ümber teise osapoole jutu sisu ja peegelda tema seisud. Tunnete ümbersõnastamine näitab, et ,,ma mõistan Sinu tundeid" ja vähendab sellega intensiivsete emotsioonide aktiivsust. Seejuures hoidu sildistamisest, süüdistamisest, õigustamisest, eitamisest, vältimisest või domineerimisest. Pea meeles, et aeg, mis on antud teisele osapoolele tunnete ventileerimiseks, töötab Sinu kasuks! 6
Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemis-süsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis) -> Nervus vestibulocochlearis -> kuulmisinfo Nucleus cochlearis kus info jaotus tonotoopiline, neuronite sagedus-spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus (+ osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?) -> osa kiude vastaspoolde ja osa samasse -> Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast -> -> erinevad tuumad, mis ka omavahel kiude vahetavad vastaspoolte vahel; Kui nägemises hulk infotöötlust silmas, siis kuulmises sama töötlus aju koorealuses -> Kuulmiskoor oimu- ehk temporaalsagaras kus info mõlemast kõrvast (~2/3 vastaspoolest) * info erineva sageduse (ja amplituudi) kohta erinevas kuulmiskoore piirkonnas
rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemis-süsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis) Nervus vestibulocochlearis kuulmisinfo Nucleus cochlearis kus info jaotus tonotoopiline, neuronite sagedus-spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus (+ osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?) 57 osa kiude vastaspoolde ja osa samasse Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast erinevad tuumad, mis ka omavahel kiude vahetavad vastaspoolte vahel; Kui nägemises hulk infotöötlust silmas, siis kuulmises sama töötlus aju koorealuses Kuulmiskoor oimu- ehk temporaalsagaras kus info mõlemast kõrvast (~2/3 vastaspoolest) 58 * info erineva sageduse (ja amplituudi) kohta erinevas kuulmiskoore piirkonnas
konstruktiivset ette võtta; 3. saadakse konfliktidest aru ning suudetakse neid lahendada; 4. suudetakse nii palju ette mõtelda, et konfliktide tekkimise võimalus on kaduvväike ning tekkivad konfliktid lahendatakse juba eos. (Salk. A, 2002) Kõige olulisem on kolmas etapp, kus põhirõhk on tekkinud konflikti analüüsimisel ja lahendamisel. 1. Kuula ära ja püüa teisest poolest aru saada, mõista tema seisukohta. Määratle ära probleem – eesmärk. Suhtu vastaspoolde lugupidavalt. 11 2. Sõnasta ümber teise osapoole jutu sisu ja peegelda tema seisud. Tunnete ümbersõnastamine näitab, et „ma mõistan Sinu tundeid“ ja vähendab sellega intensiivsete emotsioonide aktiivsust. Seejuures hoidu sildistamisest, süüdistamisest, õigustamisest, eitamisest, vältimisest või domineerimisest. Pea meeles, et aeg, mis on antud teisele osapoolele tunnete ventileerimiseks, töötab Sinu kasuks! 3
teisi kuulav, tekib esmamulje esimese puhul kui kehva enesevalitsusega inimesest , ja teisest kui heasüdamlikust inimesest. Järeldus on see, et võõra inimese puhul on oluline esmainformatsioon, kuid tuttava inimese puhul lähtume pigem väljakujunenud üldistustest. Näiteks arvame, et teine inimene on pahatahtlik, siis jätame märkamata selle, mis kõneleb heatahtlikusest. Kui aga käitumine, mida me näeme, on pahatahtlik, siis selles suunas süveneb ka meie suhtumine vastaspoolde. Konflikti puhul on aga tegemist sageli teadliku teise inimese maine kahjustamisega. Suurte konfliktide puhul võib saada soov teise mainet kahjustada nii suureks, et ei hoolitagi sellest, mis mulje ise jäetakse. Identiteedi ründamine on konflikti tekkimise ja vohamisega otseselt seotud. Konflikti käigus leiab aset põhiliselt mulje kahjutamine. Samas aga võidakse ette võtta samme selle parandamiseks: põhjendatakse oma käitumist, vabandatakse. Mida
kinnistatus · ava ennast tasa ja targu, jättes trumbid tagavaraks · ära reeda oma tingimuste muutuvust · väldi info ennatlikku lekkimist · pühendumise põhjalikkus · detailide ülekontroll · ANNA AEGA ATRA SEADA (venitamistaktika) VEENMISE EFEKTIIVSUST VÄHENDAVAD TEGURID: · elukogemuste põhjal tekkinud hoiakud, veendumused ja stereotüübid · haridustase mida kõrgem see on, seda sagedasem kriitilisem suhtumine vastaspoolde · ülemäärane põhjalikkus ja liigsed üksikasjad · vead argumenteerimisel · vastuolud informaalse grupi tõekspidamistega · vastaspoole liiga kõrge enesehinnang 21 5.2. SISENDAMINE. Riietuse järgi võetakse sind vastu ja mõistuse järgi saadetakse ära... Idamaade vanasõna Põhieesmärgid:
annaabi.ee 
