Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. *Seisuhõõrdumine (inglise static friction) on hõõrdumine vastaspindade vahel nende liikuma hakkamisel. Liugehõõrdejõud. Kinnitame klotsi külge dünamomeetri ja veame klotsi selle abil ühtlaselt horisontaalsel laual. Liikumiseks mõjub kltosile dünamomeetri vedru elastsusjõud. Kuna liikumine on ühtlane, siis peab kehale mõjuvate kõigi jõudude resltant võrduma nulliga. Järelikult mõjub klotsile ühtlase liikumise ajal peale elastusjõu veel sellega võrdvastupidine jõud. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks.
andurketta pöörlemissagedusega. PIESOELEKTRILISE ELEMENDI TÖÖTAMINE Piesoelektrilisel elemendil võib täheldada kahesugust efekti: 1. Otsene 2. Pööratud Otsene efekt tähendab seda, et piesoelektrilise elemendi kristallide kokkusurumisel tekib kristalli vastaspindadel pinge. Kristallide lahtivenitamisel on pinge vastupidise polaarsusega. Pööratud efekt tähendab seda, et piesoelektrilise elemendi kristallide vastaspindade mõjutamisel elektrilise pingega, kristall kas paisub või tõmbub kokku, sõltuvalt pinge polaarsusest. Piesoelektriline andur: Alljärgneval joonisel on esitatud piesoelektriline rõhuandur. Kanali 1 kaudu juhitakse piesoelektrilise elemendini (2) rõhk (kas gaasi või mingi vedeliku rõhk), mis elemendile mõjudes tekitab selle vastaspindadel elektrilise pinge. See pinge juhitakse elektroonilisse plokki (4) ja sealt edasi mootori juhtarvutisse.
Seda kasutatakse, et võrrelda omavahel kolme parameetrit: temperatuur, suhteline niiskus ja rõhk. 23. Kirjeldage puidu soojusjuhtivust pikikiudu, ristikiudu ja soojusmahtuvuse omadusi piki- ja ristikiudu. Tooge näiteid kuidas need omadused mõjutavad puidu töötlemist ja kasutamist. Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojushulka wattides, mis läbib puitmaterjali pindalaga 1m2 ja paksusega 1m, kui vastaspindade temperatuuride vahe on 1 °C. Pikikiudu 0,31 W/mxoC; ristikuidu 0,17 W/mxoC. (5.moodul 59lk) Mida niiskem on puit, seda parem soojusjuhtivus. Soojusmahtuvus: soojushulk 1kg materjali temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra. Puidul on väike soojusjuhtivus, mistõttu on ta hea ehitusmaterjal. Soojusmahtuvus sõltub temperatuurist ja niiskuse-%. 24. Millistest füüsikalistest parameetritest sõltuvad puidu
Tangentsiaalselt: 2mm radiaalselt: 1mm Pikisuunas: 0,1mm 22. Mida nimetatakse puidu soojusjuhtivuseks ja milline on selle keskväärtus pikikiudu ning ristikiudu? Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojushulka wattides, mis läbib puitmaterjali pindalaga 1m 2 ja paksusega 1m, kui vastaspindade temperatuuride vahe on 1 deg. Pikikiudu 0,31, ristikiudu 0,17. 23. Kas puidu niiskuse suurenedes selle soojusjuhtivus kasvab või kahaneb? Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, kuna halb soojusjuht vahetub raku poorides parema soojusjuhi vee vastu. 24. Kas puidu soojusmahtuvus on suurem või väiksem kui soojusjuhtivus? Millistest füüsikalistest parameetritest sõltub soojusmahtuvus?
Reljeefi- ehk pinnavormid võivad olla nii looduslikud, kui ka inimtekkelised ehk antropogeensed. -Välisjõud on jõud, millega teised kehad mõjuvad vaadeldavale kehale. Välisjõud toimivad alati jaotatult keha ruumalale või kehade kokkupuutepindadele. Jaotust iseloomustab jõu intensiivsus. [Tuul mõjutab pinnamoodi(liigutades materjali ühest kohast teise), samuti vesi(rannikuäärne vesi lõhub pankasid)] -Sisejõud on välisjõudude poolt kehas vastaspindade vahel põhjustatud jõud. Vastaspindadel olevad sisejõud on alati arvuliselt võrdsed ja vastassuunalised. 29. Pinnavormid: mõiste ja milliste tegurite tagajärjel kujunevad eri tüüpi pinnavormid. -Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist.Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, sandur, aga ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud
puiduomadusi, seda eriti niiskuse langemisel alla kiuseina niiskuse küllastuspunkti, st alla 25.. .30%. Oma poorse ehituse tõttu võib puit endasse imeda palju rohkem vett, kui on ta kuivaine mass. Maltspuidu niiskussisaldus võib ületada isegi 200% . Puidu soojusomadused Soojusjuhtivus. Puit on poorse ehituse tõttu võrdlemisi halb soojusjuht. Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojushulka vattides, mis läbib puitmaterjali (pindalaga m2 ja paksusega 1 m), kui vastaspindade temperatuuride vahe on 1°C. Soojusjuhtivuse ühikuks on seega vatt /meeter x °K. K- Soojusjuhtivuse koefitsient, tähis Nimetatud koefitsient võrdub soojuse hulgaga kilokalorites, mis läbib puitu 1 tunni jooksul tema ühelt pinnalt, pindala m2, teisele sama suurele pinnale pindade vahekaugusega 1 m ja temperatuuri erinevusega 1° C, seega vt tabel 3. = kcal / meeter x tund x °C Soojusjuhtivus erinevates materjalides tuleneb eelkõige nende füüsikalistest
Soojusmahtuvuse näitaja omab tähtsust Puidu kuivatamisel Spoonipakkude termilisel töötlemisel enne spooni lõikamist Külmunud puidu ülessulatamisel enne töötlemist Soojusjuhtuvus on üks kolmest soojuse edasikandumine vormist Soojusjuhtuvus – toimub tahketes kehades Konvektsioon – toimun keskkonna (õhu) vahendusel. Soojuskiirguse Soojusjuhtivuseks nim, soojushulka, mis läbib materjali 1m2 pina paksusega 1m kui vastaspindade temp vahe 10 C Ühik on W/ m ’ C Soojusjuhtuvustegur . Materjalide isel, kasutatakse mõistet soojusjuhtivusetegur Soojusjuhtivus tegur (landa) = kcal/mxhx ’ C on soojushulk, mis läbib materjali pinda 1m2 paksusega 1m 1tunni jooksul, kui temperatuuride vahe on 10 ’C. Mida suurem on soojusjuhtivustegur, seda paremini juihb materjali soojust. Puit on poorse ehitusega materjal. Poorid on täidetud õhuga
Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast. Mida rohkem on materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Hariliku tellise külmatsüklite arv on 15 ja kõnniteeplaatidel 100. Soojajuhtivus. See on materjali omadus juhtida soojust endast läbi. Soojajuhtivuse ühik on soojaerijuhtivus ʎ ( W/m ºC või W/m K ). ʎ näitab soojusenergia kogust, mis voolab läbi materjali kuubi (kõik servad on 1 m) ühe tunni jooksul. Kuubi vastaspindade temperatuuri vahe on 1 ºC. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Samas peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne materjal. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust rohkem piki kiudu. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Põhjuseks on see, et vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni- materjalideks
annaabi.ee 
