ruumide veega täitumine põhjustada ohtlikku kreeni. Suure kreeni vältimiseks võib ühe parda ruumidesse kogunenud vett lasta torustike abil üle voolata (või üle pumbata) ka teisele pardale. Sõjalaevadel ja jäämurdjatel on selleks vastavad süsteemid - kreenisüsteemid. Üheks võimaluseks on ka täiendava veehulga võtmine vastasparda tsisternidesse kui ujuvusvaru seda lubab. Vaata ja loe teksti ka Joon. 5.14 ja Tahvlit 5.X. 5.4. Käikuvus. Käikuvus on laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega temale rakendatud liikuma- paneva jõu mõjul. Kiirused jagatakse tehniliseks kiiruseks - jõuseadme täisvõimsusel täislastis laevaga saadav kiirus ja ekspluatatsiooniliseks kiiruseks - reisi jooksul praktiliselt saavutatav keskmine kiirus. 10
torustike abil üle voolata (või üle pumbata) ka teisele pardale. Sõjalaevadel ja jäämurdjatel on selleks vastavad süsteemid - kreenisüsteemid. Üheks võimaluseks on ka täiendava veehulga võtmine vastasparda tsisternidesse kui ujuvusvaru seda lubab. Joon. 3.25. 3.3.3 Vabaparda kõrgus ja laadungimärk. Vabaparda kõrgus, mis määrab laeva ujuvusvaru on limiteeritud Rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni 1966 (Load Lines 1966) (LL-66) nõuetega. Vastav märk - vabapardamärk või lastimärk kantakse laeva pardale klassifikatsiooniühingu järelvalve all.
tagajärjel. 2. Olenevalt käesolevatest meretingimustest võib GMc vähenemine jääda märkamatuks kuni kerge püsikalde (list) tekkeni väikese kreeniva momendi toimel. See olukord on sedavõrd kriitiline, et esimese reaktsioonina võidakse püüda laeva õgvendada kütuse ja ballasti põiki laeva ümberpaigutuse teel. Siin peab olema ettevaatlik ümberpaigutuse ulatuse suhtes, kuna see toiming võib asjad hullemaks teha; laev võib vajuda vastasparda suunalisse endisest suuremasse rippekreeni. 3. Kuigi ilmnenud kalle võib olla negatiivse GMc ja ekstsentrilise massijaotuse ühistulemus, on sügavalt soovitav igasuguste korrektiivmeetmete rakendamisel meeles pidada negatiivse GMc olemasolu võimalikke tagajärgi. Vabapinnatankide tühjendamine või täitmine, põhjatankide üleujutus, kaalu vähendamine tekil või mõni muu metatsentrilise kõrguse suurendamise vahend on eelistatavad, seejuures silmas pidades vabapindade
Laeva kaldumisel mingile poole kanali telgjoonest, ei ole veevool mõlema parda ääres enam sümmeetriline. Voolu kiirus parda ja lähima kalda vahel suureneb veelgi ja tekitab laeva lähima kalda poole tõmbava jõu. Eriti märgatav on selle jõu tegevus kaldast (sildumiskohast) eemaldumisel. Sel juhul alustab sõukruvi tööd, imedes vett intensiivselt vööri poolt tahapoole. Kuna kanaliseina poolse parda poolt on vee juurdevool kitsendatud, alaneb seal veetase ja vastasparda poolt tekkib surve P (vaata Joon. 12.18.) Joon. 12.18. Kriitiliselähedaste kiiruste korral on laevakere ja kanaliseinte omavaheline mõju veelgi komplitseeritum. Üksiklaine tekkimise hetkest alates omandab parrastest mööda voolava vee tase Joonisel 10.19. kujutatud väljanägemise. Saabub niinimetatud "küllastumise efekt". Kriitilise kiiruse saabumise oleneb suuresti kanali ristlõike ja laeva miidli ristlõike suhtest n (vaata valemit 10.24
See- tõttu võib veetihedate pikivaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate ruumide veega täitumine põhjustada ohtlikku kreeni. Suure kreeni vältimiseks võib ühe parda ruumidesse kogunenud vett lasta torustike abil üle voolata (või üle pumbata) ka teisele pardale. Sõjalaevadel ja jäämurdjatel on selleks vastavad süsteemid - kreenisüsteemid. Üheks võimaluseks on ka täiendava veehulga võtmine vastasparda tsisternidesse kui ujuvusvaru seda lubab. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused. Puhas kandevõime See on kasuliku lasti mass, millesse kuulub ka reisijate, nende pagasi ja nende jaoks vaja mineva vee ja produktide kaal, kui kütuse , vee ja muude varude täiskomplektiga varustatud laev on lastitud ettenähtud süviseni. See ei ole laeva kasulik ehk lastikandevõime. Kasulik lasti hulk võib muutuda koos lubatud maksimaalse süvise muutumisega olenevalt sesoonivööndist.
See- tõttu võib veetihedate pikivaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate ruumide veega täitumine põhjustada ohtlikku kreeni. Suure kreeni vältimiseks võib ühe parda ruumidesse kogunenud vett lasta torustike abil üle voolata (või üle pumbata) ka teisele pardale. Sõjalaevadel ja jäämurdjatel on selleks vastavad süsteemid - kreenisüsteemid. Üheks võimaluseks on ka täiendava veehulga võtmine vastasparda tsisternidesse kui ujuvusvaru seda lubab. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused. Puhas kandevõime See on kasuliku lasti mass, millesse kuulub ka reisijate, nende pagasi ja nende jaoks vaja mineva vee ja produktide kaal, kui kütuse , vee ja muude varude täiskomplektiga varustatud laev on lastitud ettenähtud süviseni. See ei ole laeva kasulik ehk lastikandevõime. Kasulik lasti hulk võib muutuda koos lubatud maksimaalse süvise muutumisega olenevalt sesoonivööndist
See- tõttu võib veetihedate pikivaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate ruumide veega täitumine põhjustada ohtlikku kreeni. Suure kreeni vältimiseks võib ühe parda ruumidesse kogunenud vett lasta torustike abil üle voolata (või üle pumbata) ka teisele pardale. Sõjalaevadel ja jäämurdjatel on selleks vastavad süsteemid - kreenisüsteemid. Üheks võimaluseks on ka täiendava veehulga võtmine vastasparda tsisternidesse kui ujuvusvaru seda lubab. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused. Puhas kandevõime See on kasuliku lasti mass, millesse kuulub ka reisijate, nende pagasi ja nende jaoks vaja mineva vee ja produktide kaal, kui kütuse , vee ja muude varude täiskomplektiga varustatud laev on lastitud ettenähtud süviseni. See ei ole laeva kasulik ehk lastikandevõime. Kasulik lasti hulk võib muutuda koos lubatud maksimaalse süvise muutumisega olenevalt sesoonivööndist.
annaabi.ee 
