Elemendi aatominumber näitab prootonite arvu tuumas. Kuna elektronide arv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga tuumas, siis on aatom elektriliselt neutraalne. Kõiki keemilisi elemente saab paigutada tabelisse, mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisustabeliks. Keemilised elemendid on paigutatud tabelisse prootonite arvu suurenemise järgi aatomituumas. Aatom koosneb tuumas ja elektronkattest. Kuna elektroni ja prootonite elektrilaeng on suuruselt võrdsed ja vastasnimelised, on aatom tervikuna neutraalne. Elektron on aatomi koostisoas, millel on negatiivne elektrilaeng. Elektroni mass on prootoni ja neutroni massist ligikaudu 2000 korda väiksem. Perioodilisustabelis on üle saja keemilise elemendi.
püroelektrikud, s. t. spontaanselt polariseeritud dielektrikud. Mehaanilise deformatsiooni korral muutub spontaanse polariseerituse suurus, mille tulemuseks on otsene piesoefekt. Piesoelektriline efekt tekib ka mõnede teiste materjalide, nt. kvartsi korral. Võib väita, et piesoefekti ei teki kristallides, millel on sümmeetriakese, s. t. polarisatsioon tekib vaid mittesümmeetriliste kristallide puhul. PIESOEFEKT - mehaanilised deformatsioonid põhjusatvad laengute liikumist kristallis ja vastasnimelised laengud kogunevad kristalli vastasservadele. Vahelduvas elektriväljas hakkab kristallplaat võnkuma. Peale looduslike on veel tehiskristallid ( senjettsoolad, durnaliin jne.). Tänu piesoefektile käitub kristallplaat KS elektriväljas väga stabiilselt ja kõrge Q, LC võnkeringina.
pidevalt asukohta... kui elektrone ja aatomeid on (liiga) palju, siis elektronide liikumine kooskõlastub nii, et suurem osa ajast on teineteise poole pööratud hetkdipoolide vastasnimelised poolused - sellega kindlustatakse tõmbejõudude kerge ülekaal dispersioonijõud on nõrgeimad molekulidevahelised jõud, kuid nad on äärmiselt universaalsed - on alati olemas... näiteid "hetkdipoolsetest" molekulidest H2, He2, Ar2 jt. praktiliselt mittepolariseeritavad, "kuid
punktis mingi kindel suund.Kokkuleppeliselt loetakse magnetvälja suunaks magnetnõela põhjapoolusele mõjuva jõu suunda(jon2) 2)Maa magnetväli,virmalised Kui võtta magnetnõel,siis see on meie asukohas pinnaga paralleelne ja näitab põhja poole.St et Maad ümbritseb magnetväli,mis annab magnetnõelale kindla suuna.Järelikult on Maa ise suur magnet. Kui magnetvälja põhjapoolus näitab põhja poole,siis teades seda,et magnetite puhul tõmbuvad vastasnimelised poolused peaks põhja suunad olema ees magnetiline lõunapoolus ja lõunas asetseb magnetiline põhjapoolus.Seejuures magnetilised poolused ja geograafilised poolused ei lange kokku.Magnetiline lõunapoolus on geograafilisest poolusest ligikaudu 2000km kaugusel Kanada kohal.Samuti ei läbi magneti telg Maa keskpunkti.Sellest tuleneb,et kompassi magnetnõel ei näita geograafilisele poolusele,vaid moodustab sellega nurga,mida tuleb liikumisel arvestada
jõud,võre sõlmpunktides on molekulid,molekulide sees kov.sidemed.Sulamistemp.-madal.Ei juhi elektrit.Molekulvõred on pehmed.Nt.parafiin-C20H42,I2,P4,S8,CO2,glükoos-C6H12O6, 2)Aatomvõre-mittemol.-Võre keskmetes on aatomid,aatomid seotud kov.sidemetega,tugevad sidemed.Sulamistemp.-kõrge.Ei juhi elektrit.Väga kõvad,aga haprad.Nt.teemant, liiv- Si,SiO2,Al2O3,SiC.Iooniline-ioonvõre-mittemol.-Võre keskmetes on ioonid,+ja – korrapärasusega,vastasnimelised tõmbuvad,+ja – hoiavad koos.Sulamistemp.-kõrge.Tahkena ei juhi elektrit,sulanud ja lahust.juhib elektrit.Kõvad,aga haprad.Nt.soolad,leelised,leelismetallioksiidid-keedusool NaCl,potas-K2CO3.Metalliline- metallivõre-mittemol.-Keskmetes metalli katioonid,nende ümber poolvabad elektronid.Sulamistemp.-kõrge.Hea elektrijuh.Kõvad ja plastilised(töödeldav).Kõik metallid nt.Cu,Fe.
15. Mis on üksiku juhi elektrimahtuvus. Ühik. Kuid suhe q/ ei sõltu kehast. See on keha elektrimahtuvus. 16. Plaatkondensaator, selle mahtuvuse valemi tuletus laengu ja potensiaalide vaheta. Teiste kehade lähedus suurendab valitud keha mahtuvust selle potensiaali vähenemise kaudu. Praktikas realiseeritakse see süsteem kahe plaadiga, mille vahel on dielektrik. Ka dielektrikus indutseeritakse vastasnimelised laengud ja toimub plaadi potensiaali vähenemine ehk mahtuvuse suurenemine. See on plaatkondensaator. 17. Kondensaatorite rööpühenduse valemi tuletus. 18. Kondensaatorite jadaühenduse valemi tuletus. 19. Kasutades joonist, tuletage üksiku keha elektrostaatilise energia avaldis. Olgu üksik keha mahtuvusega C, laenguga q ja potentsiaaliga .
15. Mis on üksiku juhi elektrimahtuvus. Ühik. Kuid suhe q/ ei sõltu kehast. See on keha elektrimahtuvus. 16. Plaatkondensaator, selle mahtuvuse valemi tuletus laengu ja potensiaalide vaheta. Teiste kehade lähedus suurendab valitud keha mahtuvust selle potensiaali vähenemise kaudu. Praktikas realiseeritakse see süsteem kahe plaadiga, mille vahel on dielektrik. Ka dielektrikus indutseeritakse vastasnimelised laengud ja toimub plaadi potensiaali vähenemine ehk mahtuvuse suurenemine. See on plaatkondensaator. 17. Kondensaatorite rööpühenduse valemi tuletus. 18. Kondensaatorite jadaühenduse valemi tuletus. 19. Kasutades joonist, tuletage üksiku keha elektrostaatilise energia avaldis. Olgu üksik keha mahtuvusega C, laenguga q ja potentsiaaliga .
määravad ioonid (neid ioone oli lahuses liiaga). See potentsiaali määrav adsorbeerunud ioonide kiht tõmbab ligi vastasmärgilisi ioone, millised adsorbeeruvad osaliselt pinnale, kuid ei suuda täielikult kompenseerida laengut määravaid ioone. Sellega lõpeb adsorbne kiht. Adsorbne kiht meenutab kondensaatorit, mille ühe plaadi moodustavad potentsiaali määravad ioonid, teise plaadi aga lahusest tulnud vastasnimelised ioonid (umbes ioonraadiuse kaugusel). Kui tuuma (tahke faasi) pinna lähedal on ülekaalus elektrivälja mõju, siis kauguse suurenedes see nõrgeneb ja domineerivaks saab soojusliikumine. See on difuusne kiht. Difuusses kihis jaotuvad ioonid korrapäratult. Ioonid on küll veel elektrostaatiliselt adsorbse kihi laenguga seotud, kuid soojusliikumine põhjustab vastasioonide hajutatud olekut. -potentsiaali definitsioon: Mõttelist pinda, milles vastasioonid kolloidosakestega enam
F-kordisti muudab kõrgsageduslikuks signaaliks. Võimendi võimendab signaali. Modulaator moduleerib signaali. Ant.fiidri seadmed edastavad antennile signaali. Antenn kiirgab signaali välja. 50. Selgitada, milleks kasutatakse kvartsi generaatorites; missugustel harmoonilistel sagedustel kvartsresonaator töötab? Kvartsi põhiomadus-pieso ja vastupieso efekt-mehaanilised deformatsioonid põhjustavad laengute liikumist. Vastasnimelised laengud kogunevad kristalli vastandkülgedel. Vahelduvas elektriväljas hakkab kristallplaat võnkuma. Paaritud harmoonilised.tänu nende kasutamisele saab genereerida kuni 2000MHz. 51. Selgitada, kuidas töötab saatja sageduskordisti. Sageduskordisti on tavaliselt kasutatud raadio vastuvõtjas või saatjas et kordistada ossilaatori baassagedust eelsätestatud kordade võrra
kolloidosakese laengut määravad ioonid (neid ioone oli lahuses liiaga). See potentsiaali määrav adsorbeerunud ioonide kiht tõmbab ligi vastasmärgilisi ioone, millised adsorbeeruvad osaliselt pinnale, kuid ei suuda täielikult kompenseerida laengut määravaid ioone. Sellega lõpeb adsorbne kiht. Adsorbne kiht meenutab kondensaatorit, mille ühe plaadi moodustavad potentsiaali määravad ioonid, teise plaadi aga lahusest tulnud vastasnimelised ioonid (umbes ioonraadiuse kaugusel). Kui tuuma (tahke faasi) pinna lähedal on ülekaalus elektrivälja mõju, siis kauguse suurenedes see nõrgeneb ja domineerivaks saab soojusliikumine. See on difuusne kiht. Difuusses kihis jaotuvad ioonid korrapäratult. Ioonid on küll veel elektrostaatiliselt adsorbse kihi laenguga seotud, kuid soojusliikumine põhjustab vastasioonide hajutatud olekut. -potentsiaali definitsioon: Mõttelist pinda, milles vastasioonid
hüdrofiilne), näit. seep. Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 97. Kolloidosakese ehitus (AgCl mitselli näitel). Pinna kõrge vabaenergia tõttu adsorbeeruvad kolloidosakestel alati kõrvuti lahusti molekulidega dispersioonikeskkonna ioonid. Kolloidosakese pinnal neutraliseerivad adsorbeerunud laenguid vastasnimelised ioonid ning süsteem 23 tervikuna säilitab elektroneutraalsuse. Seega moodustub osakese pinnal elektriline kaksikkiht. Elektrilise kaksikkihi tõttu esineb kolloidosakese pinna ja dispersioonikeskkonna vahel potentsiaali hüpe φ, mille komponent kolloidosakese suhtes liikuva ja liikumatu vedeliku piiril, s.o
rabedaks. Sellise ülepargitud nahaga ei ole midagi peale hakata, sest parkimine on pöördumatu protsess. Parkimisviise liigitatakse parkimisreagentide järgi, need määravad ka põiksidemete iseloomu. Mineraalsed parkained. Mineraalsetest parkainetest on kõige tähtsamad kroom(III) ühendid (soolad). Kroomi nagu teistegi siirdemetallide üheks omaduseks on kompleksühendite moodustamine. Metalli katioon on seejuures kompleksi moodustajaks e. tsentraaliooniks, mis seob endaga kas vastasnimelised ioonid või neutraalsed molekulid. Neid osakesi nimetatakse ligandideks. Neil molekulidel peab olema vabu elektronpaare ja nad moodustavad tsentraalaatomi ümbere sisesfääri. Igale kompleksimoodustajale on iseloomulik kindel ligandide arv ehk koordinatsiooniarv. Kroom(III) korral on see kuus 6-. Kompleksimoodustaja (antud juhul kroom) ja ligandide vahel tekib koordinatiivne side ehk doonor aktseptorside. Moodustub sarnane side
annaabi.ee 
