Sõja puhkemise põhjused: • Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast • Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse, keda Inglismaal ei sallitud • Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt Kuningas Charles I Stuart valitses 1625- 1649 Inglismaa parlamen t Puritaanid Puritaan oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Vastasleerid: Kuninga pooldajad: Parlamendi aadlikud ja anglikaani pooldajad: kodanlus kiriku esindajad ja puritaanid Oliver Cromwell (1599 – 1658) • Parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist maa-aadlik Oliver Cromwell, kes kehtestas sõjaväes range distsipliini. Eksimuste eest olid määratud ranged karistused. Kui tunnimees jäi vahipostil magama, ähvardas teda surmanuhtlus • “Looda jumala peale, kuid
Kas neil oli üldse elul mõtet? Mõnes mõttes jah. Nad elasid nii nagu nad ise tahtsid, riskisid oma eludega, mängisid teiste tunnetega jne. Isegi kui neil polnud kindlat põhjust elada, teadsid kuidas elu oma meele järgi elada. Neil oli mõtet elada, et uurida, mis nende elul mõtet on ja mis neid õnnelikuks teeb. Igaüks on oma elu kangelane. Kangelase teekond aitab inimestel lahti mõtestada oma elu läbi oma kangelaslike tegude. „Tartuf“ 1.Kes tegelastest moodustavad vastasleerid? Damis, Elmire, Mariane, Dorine, Valer, Cleante 2.Mida tahab üks, mida teine leer? Orgon tahab tütre Tartuffile mehele panna, teised soovivad, et Orgon ei saaks teada milline suli Tartuffe on. 3.Miks selline olukord üldse tekkis? Sest Tartuffe suutis majaperemehe valedega enda poole pöörata. 4.Mida nõuab pereisa oma tütrelt? Pereisa tahab ,et tütar läheks Tartuffele naiseks. 5.Mitmendas vaatuses tuleb lavale peategelane? Peategelane tuleb lavale 3. vaatluses. 6
Tekkisid kuritegelikud grupeeringud, organiseeritud kuritegevus. Huvitaval kombel on Venemaal pärast idabloki lagunemist ilmnenud mõned probleemid, mida ei osatud ette näha. Näiteks elab 25% rahvastikust praegu allpool vaesuspiiri, keskmine eluiga on lühenenud ning sündimus on madal. 1990. aastatel viisid need probleemid riigi kriisiolukorda, mis omakorda oleks peaaegu viinud B. Jeltsini kommunistist vastase presidendiks valimiseni. Tekkinud riikides kujunesid poliitilised parteid ja vastasleerid, mida idablokis ei eksisteerinud. Sellest tulenev poliitiline võimuvõitlus kutsus mitmel pool esile mässe ja isegi kodusõdu (nt. Jugoslaavia). Seetõttu lagunesid nende riikide infrastruktuurid sest lisaks kaosele, mis tekkis idabloki lagunemisest, laastas maad ka sõjategevus. Idabloki lagunemisel oli nii negatiivseid kui positiivseid järelmõjusid. Ma arvan, et kokkuvõttes oli see siiski õnn, mitte õnnetus. Kuigi see sündmus tekitas alguses palju
kaasa, teised needsid autori maapõhja, sest tema kirjeldused inimvääritust elust orjaturgudel ja puuvillaistandustes olid nii tõepärased. Oli tunda kodusõja lähenemist. Ilmusid "Onu Tomi onnikesele" vastanduvad romaanid, kuid need ei leidnud vastukaja. Harriet Beecher-Stowe ei kahetsenud midagi. Ta tunnistas, et jumal ise juhtis tema kätt. Raamatut müüdi miljoneid eksemplare, see erutas Ameerika meeli ja kujundas kodusõja vastasleerid. Lisaks sellele aitas teos rahahädast välja suure lastearvu tõttu pidevalt kitsikuses elava Stowe´de perekonna. Kui Ameerika kodanikuõiguste eest võitlejad 100 aastat pärast orjuse formaalset kaotamist maailmale selgeks tegid, mil määral mustanahalisi ikka veel diskrimineeriti, ei mänginud "Onu Tomi onnike" liikumises enam mingit rolli. Raamatut küll trükiti ja loeti, aga 1960. aastatel ei soovinud protesteerivad mustanahalised end selle teosega enam samastada.
Alustati turumajandusega ja arendati eraettevtõlust. Üleüldine elatustase tõusis. Sotsialismileeri lagunemise negatiivseks küljeks oli see, et NSV Liidus läksid niiöelda piirid lahti ja sellega kaasnesid sotsiaalsed probleemid. Kõikvõimalikud mõnuained muutusid kättesaadavamaks, kasvas kuritegevus. Tekkisid kuritegelikud grupeeringud, organiseeritud kuritegevus. Tekkinud riikides kujunesid poliitilised parteid ja vastasleerid, mida idablokis ei eksisteerinud. Sellest tulenev poliitiline võimuvõitlus kutsus mitmel pool esile mässe ja isegi kodusõdu (nt. Jugoslaavia). Seetõttu lagunesid nende riikide infrastruktuurid sest lisaks kaosele, mis tekkis idabloki lagunemisest, laastas maad ka sõjategevus. Sotsialismileeri süsteemi lagunemise põhjuseks oli minu arvates rahva oma pealehakkamine. Streigid, meeleavaldused, erinevad huvigrupid ja isetegevus pani riigijuhid tegema muudatusi
Keisrivõim nõrgenes, sest rahvas pooldas luteri usku, aga keiser oli sellele vastu. 3.4 Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda Viimane ulatuslik ususõda Aastal 1618 viskasid Tšehhi aadlikud kaks Saksa keisri nõunikku aknast välja ja Habsburgid liitsid Tšehhi uuesti oma valdustega ja panid kehtima katoliku usu. See vihastaski Prantsusmaad, Taanit ja Rootsit. Vastasleerid: Katoliiklikud Saksa vürstid Saksa protestantlikud vürstid Katoliiklik Habsburgide Prantsusmaa Hispaania ja Austria Taani Paavst Rootsi Poola-Leedu Inglismaa Madalmaad Sõjapõhjused Konflikt protestantismi ja katoliiklaste vahel
Kõrvaldas need kes talle ei meeldinud. Liikmed olid valitud puritaanide koguduste poolt. Uusaadlik Tarastamine protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks. Puritanism inglismaa kalvinistide liikumine. Kirik tuleb puhastada igast saastast. Tuleb olla tagasihoidlik ja tööd teha. Predestinatsioon ettemääratus. Kõik on ette määratud jumala poole ja inimene ei saa ise midagi teha. Ühed on õndsad ja teised mitte. Schade! Kavaler ümarpeade vastasleerid olev inimene. Kandis uhkeid riideid ja soengut. Ümarpea kodusõjas parlamendi pool olijad. Puritaanid. Kandsid musta ja juukseid oli vähe. Leveller seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvadabuste kindlustamine, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Kõik võrdsed. Kolmas seisus talupojad ja töölised Ilmaliku kutsumuse õpetus tee oma tööd hästi ja sul läheb hästi. See meeldib jumalale. Sellega õigustasid puritaanid oma äritegevust.
Kuningas Charles I Stuart valitses 1625-1649. Sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni>1640–1653“pikk parlament”–kuningas kutsus parlamendi kokku,et saada raha sõdimiseks šotlaste vastu.Raha ta sai, kuid kuningalt võeti õigus parlament laiali saata. Kuningas nägi selles enda reetmist ning otsutas parlamendi juhid vahistada,kuid neil õnnestus põgeneda. Kuningas lahkub Londonist ning 1642 algab sõda. Kuninga kokku kutsutud parlament tegutseb nüüd järjest 12 aastat. Vastasleerid Kuninga pooldajad: >aadlikud ja anglikaani kiriku esindajad.Parlamendi pooldajad:>kodanlus ja puritaanid. Oliver Cromwell (1599 – 1658)>Parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist maa-aadlik Oliver Cromwell,kes kehtestas sõjaväes range distsipliini.Eksimuste eest olid määratud ranged karistused.Kui tunnimees jäi vahipostil magama, ähvardas teda surmanuhtlus>“Looda jumala peale, kuid hoia püssirohi kuiv” . Sõja lõpp>Sõda
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Itaalia 1882 Inglismaa EESMÄRGID:
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT · Saksamaa · Prantsusmaa · Austria-Ungari · Venemaa · Itaalia 1882 · Inglismaa EESMÄRGID: · Saksamaa- võim Euroopa · Prantsusmaa- soov vähendada mandril Saksamaa mõjuvõimu Euroopas.
Millised riigid purunesid? Millised tekkisid? Lagunesid austria-ungari, venemaa, türgi ja saksamaa Tekkisid: Poola, ungari, leedu, läti, eesti, soome, jugoslaavia, tsehhoslovakkia KONTROLLTÖÖ Õ teemad lk 12-71 (Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping) Juhised kordamiseks: Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid)/ Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) Sõja ajend, põhjused ja tulemused, tagajärjed (võitjatele, kaotajatele),(sh vaata kaarti enne sõda ja pärast sõda) Sõja algus ja lõpp (kuup. + aasta) Olulisemad lahingud, millega ajalukku läksid? Mille poolest erines sõjategevus idarindel läänerindest?