aasta presidendivalimistel, millest väljus võitjana. Ta võitis valimiste 21.22. aprillil toimunud esimese vooru 31,18%-ga häältest Ségoléne Royali (25,87%) ees. Nemad kahekesi pääsesid 5.6. mail toimunud teise vooru, kus Sarkozy kogus 53,06% häältest. Presidendina oli tema üks esimesi otsuseid iseenese palga tõstmine 101 tuhandelt eurolt aastas 240 tuhandele eurole. 2012. presidendivalimistel pääses Sarkozy teise vooru, kus ta vastaskandidaadiks oli François Hollande. Hollande kogus 52% häältest ja Sarkozy 48%.[2] Ta on kogunud populaarsust tänu tugevale karismale ja kõva käe poliitikale võitluses kuritegevusega. Majanduses on ta uusliberalismi toetaja. Nicolas Sarkozy on hariduselt jurist. Ta oli Neuilly-sur-Seine'i linnapea 1983. aastast. 1988 valiti ta Rahvuskogusse. 19931995 oli ta minister Édouard Balladuri valitsuses. 20022004 oli ta siseminister Jean-Pierre Raffarini valitsuses. Francois Hollande
Vastutavaks julgeoleku eest sai kindral J. Laidoner. Kehtestati ka sisepoliitilisi piiranguid, algas nn "vaikiv ajastu". Riigikogu ei kutsutud enam kokku. Riigi juhtimine oli täielikult K. Pätsi, K. Eenpalu ning J. Laidoneri käes. 28. juulil 1937 võeti vastu kolmas Eesti Vabariigi põhiseadus, mis hakkas kehtima 1. jaanuarist 1938. Eesti vabariigi esimeseks presidendiks valiti 24. aprillil 1938 suure enamusega K. Päts. Tema presidendiaeg ei jäänud aga väga pikaks. Valimistel oli Pätsi vastaskandidaadiks Jaan Tõnisson. Välispoliitiline tegevus Peale Saksamaa kokkuvarisemist 1918. aastal asus K. Päts valitsuse eesotsas tööle. Ta moodustas Kaitseliidu, mille juhtideks määrati kapten Paris ja ülemleitnant Kuperjanov. 27. novembril tungisid punaväed üle piiri Eestisse. K. Päts keeldus kommunistidega kokkuleppeid tegemast. Otsustati alustada sõda Nõukogude Liiduga. Sõda oli edukas ja veebruari alguses oli Eesti Vabariik vaenlastest vaba
Vähendati föderaalset sekkumist ja probleemide lahendamine usaldati kohapeale. Seadustele eelistati praktilist tegevust. Tulude jaotamisel kuulati rohkem kohalikke elanikke. Nixon toetas naiste õigusi. Majanduspoliitikas püüdis pidurdada inflatsiooni ja vähendada valitsuse (relvastus)kulutusi. Tõusis tööpuudus ja vähenes USA majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime. 1972. aasta valimised võitis Nixon väga võimsalt. Vastaskandidaadiks oli demokraat Mc Govern. Saatuslikuks sai nn Watergate`i skandaal. Vahistati viis meest, kes tabati Washingtonis Watergate büroohoonest sissetungimiselt, kus oli demokraatide üleriiklik peakorter ja kus nad üritasid paigaldada pealtkuulamisseadmeid. 1973. a. 8. jaanuaril jõudis asi kohtusse, sama aasta 7. veebruaril otsustas Senat 70 poolthäälega, et sündmuse täpsed asjaolud tuleb välja selgitada. 1974. a.
Sisepoliitikas võeti eesmärgiks nn uus föderalism. Vähendati föderaalset sekkumist ja probleemide lahendamine usaldati kohapeale. Seadustele eelistati praktilist tegevust. Tulude jaotamisel kuulati rohkem kohalikke elanikke. Nixon toetas naiste õigusi. Majanduspoliitikas püüdis pidurdada inflatsiooni ja vähendada valitsuse (relvastus)kulutusi. Tõusis tööpuudus ja vähenes USA majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime. 1972. aasta valimised võitis Nixon väga võimsalt. Vastaskandidaadiks oli demokraat Mc Govern. Saatuslikuks sai nn Watergate`i skandaal. Vahistati viis meest, kes tabati Washingtonis Watergate büroohoonest sissetungimiselt, kus oli demokraatide üleriiklik peakorter ja kus nad üritasid paigaldada pealtkuulamisseadmeid. 1973. a. 8. jaanuaril jõudis asi kohtusse, sama aasta 7. veebruaril otsustas Senat 70 poolthäälega, et sündmuse täpsed asjaolud tuleb välja selgitada. 1974. a.
Seda riigipea olemuslikku funktsiooni on Eesti Vabariigi president aastail 1992-2001 Lennart Meri täitnud 9 aastat ehk kaks valimisperioodi kindlasti meeldejääval moel. Tema oli Eesti nägu;' resümeerib Riigikogu endine liige Peeter Olesk.Presidendi ametiajal kujundas Meri oma ametist institutsiooni, kasvatades samas rahva toetust endale. 1996. aastal valiti ta teiseks ametiajaks. Sedakorda tehti otsus valijameeste kogus, kus Meri võitis jälle oma vastaskandidaadiks olevat Rüütlit häältega 196:126. Võib põhjendatult öelda, et Lennart Merist sai presidendiaastate jooksul tõeline maa isa. Kahtlemata oleks tal olnud tugevat toetust kolmandakski ametiajaks, kuid Eesti põhiseadus ei anna selleks võimalust. Meri järglaseks valiti 21. septembril 2001 talle kaks korda alla jääma pidanud Arnold Rüütel. Literaat Enn Soosaare sõnul pidi Lennart Meri alustama presidendi ametiaega nullist. Meri
Wilhelmil olid luterlikud vaated, mistõttu temast loodeti usulise reformatsiooni edendajat. Liivimaa reformimeelsed ei koondunud siiski kõik Wilhelmi selja taha, tema toetajaskond oli pigem preisimeelne. Wilhelmile eraldati saabumise järel elatiseks osa piiskopkonna linnuseid, asus ta oma võimubaasi laiendama. Saare-Lääne piiskopkonna sisetülid andsid selleks sooda võimaluse ja Wilhelm asus sealete vasallide toel 1530. aastal piiskopiks valitud toomhärra Reinhold Buxhövdeni vastaskandidaadiks piiskopikohale. Konflikt läks 1532. aastal üle avalikuks sõjaks, kui Wilhelm hõivas Läänemaa ja Reinhold kindlustas end saartel. Kuna Wilhelmil puudus suur sõjaline jõud ning välismaised toetajad ei saanud teda aidata, tõmbus ta Läänemaalt tagasi ja loobus Saare-Lääne piiskopitoolist. Koadjuutorivaenus- 1556-1557- Koadjuutirosõda ordu ja peapiiskopi vahel, mis andis tunnistust jätkuvatest lahkhelidest Liivimaal. Konflikti põhjustas Riia
pärast otsuse tegemist. Edaspidi hakati inimesi pol süütegude nime all karistama terroriorganisatsioonide jne eest. Terrori vallandamiseks sai Sergei Kirovi, Leningradi parteijuhi, tapmine 1.dets 1934, tapja oli Leonid Nikolajev, endine Leningradi parteitegelane. On mitu versiooni- et pani tegevuse toime isiklikel põhjustel, teine versioon on selline, mis viib Kirovi tapmisloo tagasi 1934 algul toimunud võitjate kongressi juurde- asjaolu, et opositsioon olevat tahtnud Kirovit seada Stalini vastaskandidaadiks ja see, et Kirov oli NL-s ääretult populaarne, need asjaolud olevat sundinud Stalinit otsima võimalust, kuidas Kirovist vabaneda, tema tapmine olevat olnud Stalini korraldatud vandenõu. Küsimus, kas Stalin tahtis lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Vahetult pärast Kirovi surma läks käiku kolmas teooria- ise olevat andnud julgeolekuorganitele korralduse otsida tapmisloo tagant Zinovjevi jälge- kuna otsene korraldus anti, siis julgeolek sellised jäljed ka leidis. Kirovi
annaabi.ee 
