adsorbeeruvate ioonide asemel läheb adsorbendi koostisest lahusesse ekvivalentne hulk teisi ioone. Niisugusteks ioonide vahetamiseks võimelisi adsorbente nimetatakse ioniitideks. Ioniidid jagunevad kationiitideks, mis on võimelised vahetama katioone, ja anioniitideks, mis vahetavad lahusega anioone. Tuntakse ka amfoteerseid ioniite, mis võivad vahetada nii anioone kui ka katioone. kolonni täidisele on kantud laenguga rühmad, mis on neutraliseeritud vastasioonidega. anioonvahetajad - kvaternaarsed amiinid. katioonvahetajad sulfonaatrühmad. môlemad rühmad dissotseeruvad täielikult ja sôltuvus pH-st puudub. laialt kasutatav anioonide määramiseks vee analüüsil, (näit. Elektrijaamades) Statsionaarsel faasil on ioonselt laetud pind, laeng on vastupidine määratavale komponendile. Eksklusioonkromatograafia põhimõte ja rakendusi- kasutatakse makromolekulide molekulaarkaalu jaotuse analüüsil
statsionaarses faasis ja elueeruvad kiiremini, kui vähempolaarsed, mis lahustuvad paremini statsionaarses faasis ja viibib selles faasis pikemat aega Esimesena väljub POLAARSEM aine, mittepolaarne viibib kauem statsionaarses faasis. Nõrga eluendi puhul: kõrge polaarsusega eluent. Tugeva eluendi puhul: keskmise polaarsusega eluent. 31. Ioonvahetus kromatograafia Ioonvahetus kromatograafia kolonni täidisele on kantud ioonvahetus tsentrid - laengu rühmad. Tsentrid on neutraliseeritud vastasioonidega; analüüdi ioonid tõrjuvad välja vastasioonid. Kasutatakse ioonsete komponentide eraldamisel või vahetamisel; anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite vahetamisel; laetud bioloogiliste proovide puhastamisel. 32. Eksklusioonkromatograafia Kasutatakse makromolekulide molekulaarkaalu jaotuse analüüsil. Kolonni täidised on poorsed materjalid - silikageel, poorne klaas. Eluent - kus lahustub analüüt. Kasutatakse bioloogiliste molekulide lahutamisel, molekulkaalu määramisel.
mittepolaarne stastionaarne faas (C2-C18). Mehhanism polaarsed molekulid lahustuvad paremini eluendis, kui statsionaarses faasis ja elueeruvad varem, kui polaarsed molekulid, mis lahustuvad paremini statsionaarses faasis. 2)eksklusioonkromatograafia: kasutatakse makromolekulide molekulaarkaalu jaotuse analüüsil; kolonni täidised on poorsed materjalid; 3)ioonkromatograafia: kolonni täidisele on kantud laenguga rühmad, mis on neutraliseeritud vastasioonidega; teostatakse HPLC aparaadiga. 15. Nimetage (koos lühikirjeldusega) kolm detektorit, mida kasutatakse vedelik-kromatograafias. Juhtivdetektor, UV-detektor, flueresentsdetektor, amperomeetriline detektor. 16. Millist tüüpi ühendeid on võimalik analüüsida järgnevate kromatograafia variantide korral: gaas-absorptsioon, gaas-vedelik, kõrgrõhuvedelik-, ioon-, eksklusioon. GA- inertgaasid, lenduvad
lainefront jõuab selles keskkonnas mingi punktini, siis võib seda punti vadelda kui uut võnkumise allikat. 86. Mitselli ehitus. Kolloidosakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. 87. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur. Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsele ainele vastandub pindinaktiivne aine. Levinuimad pindaktiivsed ained on seebid, detergendid, dispergendid, sünteetilised pesemisvahendid. 88. Pindpinevus.
Kui lainepikkus on ebaühtlusega samas suurusjärgus, siis toimub difraktsioon ja hajumine kõigis suundades. 86. Mitselli ehitus. Kolloidosakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. 87. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur. Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsele ainele vastandub pindinaktiivne aine. Levinuimad pindaktiivsed ained on seebid, detergendid, dispergendid, sünteetilised pesemisvahendid. 88. Pindpinevus.
ümber välist - ionogeenset osa. Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. Laengu teke: Tuum adsorbeerib oma pinnale kas positiivseid või negatiivseid ioone, mis annavad tuumale laengu. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Tekkinud laengu tõttu tõmbuvad tuuma vahetusse lähedusse vastasmärgilised ehk nn. vastasioonid. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa (vt. disperssete süsteemide elektrilised omadused). 7. Kolloidsüsteemide jaotus, lüofiilsed ja lüofoobsed süsteemid, mitselli moodustumine pindaktiivsete ainete lahustes. Jaotus: Jämedisperssed-, kolloiddisperssed- ja molekulaardisperssed süsteemid. 1. Lüofoobsed süsteemid. Selliste süsteemide korral on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelised molekulaarjõud suhteliselt nõrgad
Mitselli skemaatiline struktuur Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. Kolloidosakeste ehitus *Osakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. *Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. *Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. *Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. Miks tekib mitsell? *Protsessid dispersse keskkonna pinnal ja dispersses keskkonnas (sees) *Adsorptsioon pinnal (adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale) *Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra.
Mitselli skemaatiline struktuur Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. Kolloidosakeste ehitus *Osakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. *Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. *Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. *Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. Miks tekib mitsell? *Protsessid dispersse keskkonna pinnal ja dispersses keskkonnas (sees) *Adsorptsioon pinnal (adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale) *Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra.
mitsellides ja nii on võimalik seda viia vee faasi (seepide, pesemivahendite kasutamine) Osakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. 87. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Kui valguskiir langeb disperssele süsteemile, siis esinevad järgmised juhud: valgus läbib dispersse süsteemi, valgus murdub dispersse faasi osakestes, valgus peegeldub dispersse faasi osakestelt, valgus hajub difraktsiooni tõttu, valgus neeldub dispersses süsteemis. Valguse läbiminek ilma kaasnevate kõrvalnähtusteta on iseloomulik värvitutele
Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. 93. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur. Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsele ainele
annaabi.ee 
