harmooniaga see on ju just nii nagu elu pakub. Veel jäi meelde esimese saali laud. Sellel oli kunstniku vastilmunud looming u kataloog, ,,Nietzsche eetika põhjendus"(A.Kuks 1922), veel hulk ilmselt isikliku väärtusega esemeid ja kübar-peakate. Tean niipalju, et sellega võitis ta Zonta klubi kübara show ja sai preemiaks Londoni reisi. Kataloogi eesmärk on markeerida üldvaade ja teha sissepõikeid maalikunstnik Lola Liivati loomingusse, rõhutada seoseid ja vastandumisi XX sajandi kunstiloo kontekstiga, leida nii tuletumisi kui suveräänsust ümbritsevast ühiskonnast ja oludest, näha paralleele ja lahknemisi ajakaaslastega, pakkuda uusi tõlgendusi ja tuua unustusest välja vanu - koondada heterogeenne baas edasistele käsitlustele. Eesmärk on tõstatada probleeme, provotseerida küsimusi ja mitte vormistada lõplikke vastuseid. Lola Liivati näitust vaadates mõistsin, et kunst peaks olema puhas
väga humoorikas ning huvitav, eriti nautisin ma eestlastele omaste iseloomujoonte tögamist ning sügava mulje jättis ka Leemeti vanaisa karakter ja elujõulisus. Eriti lõbus oli lugeda seika, kus vastandusid tuuletark Möigase ning tema poja iseloomud: ühelpool isepäine, kärkiv ja vanu väärtusi austav isa ning teiselpool tema poeg, vaga munk, kes ei jäta kasutamata ühtegi juhust Jeesuse kiitmiseks. Selliseid mõnusa irooniaga kujutatud vastandumisi oli raamatus veelgi, kuid enim jäid meelde just tuuletark ning tema kastraadist poeg. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on küll süngem kui nii mõnedki Kiviräha sulest pärit raamatud, kuid sellegipoolest on teoses küllaltki huumorit ning heatahtlikku satiiri eestlaste käitumistavade suunas.
vaatamata oli romaan tegelikult väga humoorikas ning huvitav, eriti nautisin ma eestlastele omaste iseloomujoonte tögamist ning sügava mulje jättis ka Leemeti vanaisa karakter ja elujõulisus. Eriti lõbus oli lugeda seika, kus vastandusid tuuletark Möigase ning tema poja iseloomud: ühelpool isepäine, kärkiv ja vanu väärtusi austav isa ning teiselpool tema poeg, vaga munk, kes ei jäta kasutamata ühtegi juhust Jeesuse kiitmiseks. Selliseid mõnusa irooniaga kujutatud vastandumisi oli raamatus veelgi, kuid enim jäid meelde just tuuletark ning tema kastraadist poeg. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on küll süngem kui nii mõnedki Kiviräha sulest pärit raamatud, kuid sellegipoolest on teoses küllaltki huumorit ning heatahtlikku satiiri eestlaste käitumistavade suunas. 6
struktuurist, allasurutud vaenulikkusest või pinge vabastamise vajadusest. Mitterealistlikku konflikti saab suures osas isiklike ja grupis kasutavate ennetus- ja kontrollimeetodite abil ennetada või kontrollida: kasutada vähem teesulge; peegeldav kuulamine; kehtestamisoskused; teadlikkus sellest, millised käitumised põhjustavad tõenäoliselt teie ja teiste vahel mõttetut konflikti, aitab teil ära hoida vastandumisi; oma solgiämbri tühjendamine teise ämbrit täitmata – oma pingete vabastamine nii, et teisele pingeid ei tekita; suurenenud emotsionaalne toetus; kõrgendatud sallivus teiste inimeste vastu; kontroll vaidlusküsimuste üle. Konflikti allasurumine eituse, vältimise, allaandmise või domineerimise abil lükkab konflikti ainult edasi ja rebestusi on seejärel raskem ravida. KONFLIKTI EMOTSIONAALSETE KOMPONENTIDEGA TEGELEMINE
Küsimustiku eesmärk on saada võimalikult detailne ja mitmekülgne ülevaade iga küsitletud klassi kohta. Teine osa kirjeldab läbiviidud küsitluse ülesehitust ja põhjendab küsimuste valikut. Samuti on selles osas välja toodud andmetöötlusmeetodid ehk kuidas kogutud andmeid analüüsiti. Uurimistöö kolmas osa analüüsib küsitluse vastuseid ning toob välja Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste muusika kuulamise harjumused treenimise ajal. Samuti kirjeldatakse kokkulangevusi või vastandumisi varemalt koostatud uuringutega. Jõutakse ka uurimistöö põhieesmärgi täitmiseni - leitakse vastus küsimusele, kas ja kuidas mõjutab muusika kuulamine Rapla Ühisgümnaasiumi noorte treeninguid 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA Muusika ehk helikunst on üks kaunitest kunstidest, mille tegemiseks on kasutatud erinevaid helisid
koondatud küsimustikust saadud materjalist, neist olendeist mineviku arusaamadega, mis pärinesid peamiselt eesti, aga ka muude rahvaste usundist. Sissejuhatuses seati antud uurimuse eesmärgiks nö haldjate maailma tutvustamine, andes pildi haldja olemusest ja välimusest ning tema kohta käivatest uskumustest ja arvamistest nii tänapäeval kui ka vanemal ajal, leides ühiseid jooni ja vastandumisi nende kahe aja vahel; samuti ostida alasid, kus haldjas ideena on jäänud muutumatuks ning juhtida tähelepanu kohtadele, kus see idee on teisendunud. Kuna algsed kirjalikud allikad haldjate kohta on väga kesised ja pärimus on tugevalt segunenud ristiusule kaasas käinud legendidega ning on toimunud teatav ühtlustumine muinasusundi ja ristiusu vahel, on osutunud võimatuks eraldada paganlikku kristlusega segunenust
,,eluteadus" bioloogia sünnib alles paarsada aastat tagasi, üheks ristiisaks sj Tartuski töötanud K. F. Burdach.) Eeskätt huvitus meditsiin kuni 19. sajandini eeskätt inimesest ning vähem teoreetilistest loodusteaduslikest kontseptsioonidest. 12 Pealegi, kirjutavad asjatundjad, ei saa elu ja surma vastandumist vaadelda alati nö lineaarses opositsioonis. Aristotelese loogika-alastes kirjutistes tuuakse välja kolme liiki vastandumisi: 1) korreleeruvad; 2) vastandlikud ja kolmandaks nö positiivse (jaatava) ja negatiivse, ehk eitava (i.k positive vs privative) vastandumise mudel. Kuni 18. sajandi lõpuni (so kuni elu kui sellise defineerimiseni) sobis elu-surma võrdlemiseks neist viimane. Aristoteles kirjeldas positiivseid ja negatiivseid vastandumisi mh sellisel moel, et neid saab inimese elu ja tervise kaudu illustreerida. Oluline oli, et nö positiivsed tunnused