William Shakespeare (1564-1616) - aegade kuulsaim kirjanik - Inglismaa sonetid; arutleb selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu - ''Romeo ja Julia'' - ''Hamlet'' - näitekirjanik PRANTSUSMAA: Francois Rabelais (1494-1553) - humanismi tähtsaim esindaja - munk, arst, kirjanik jne - mungana luges salaja antiikteoseid, mis viisid humanismiideede juurde - tõi huumori ja satiiri tõsikirjandusse - Groteski (jämekoomiline kujutlusviis, vastandikud nähtused) looja - ''Gargantua ja Pantagruel'' esimene uue aja romaan, groteskne ja kirev lugu folkloorse algupäraga hiidude tegutsemisest HISPAANIA: Miguel de Cervantes (1547-1616) - ''Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast'' rüütliromaanide paroodia - tõrjus välja rüütliromaani Elvi Sobolev, 10C
võimuorganitesse. Demokraatia tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõimu kuulumine rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, juhikultuse puudumine, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, trüki- ja sõnavabaduse olemasolu. Riigid, kus säilis demokraatia olid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid. Demokraatia ja diktatuur on üksteise vastandikud. Osades riikides kehtestati diktatuurid, sest mitmed riigid said Esimeses Maailmasõjas lüüa ja neil tekkis niinimetatud alaväärsuskompleks ning seda kasutasid ära esilepürgivad diktaatorid. Lisaks oli tööpuudus tohutu, riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Itaalias kehtestati näiteks fasistlik diktatuur. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus
võimuorganitesse. Demokraatia tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõimu kuulumine rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, juhikultuse puudumine, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, trüki- ja sõnavabaduse olemasolu. Riigid, kus säilis demokraatia olid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid. Demokraatia ja diktatuur on üksteise vastandikud. Osades riikides kehtestati diktatuurid, sest mitmed riigid said Esimeses Maailmasõjas lüüa ja neil tekkis niinimetatud alaväärsuskompleks ning seda kasutasid ära esilepürgivad diktaatorid. Lisaks oli tööpuudus tohutu, riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Itaalias kehtestati näiteks fašistlik diktatuur. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus
määramiseks, sest see pole täpselt mõõdetavad ja tuleb määrta rohkem kogemusele toetudes. Mida rohkem me leiame isikupäraseid jooni, otstarbekaid lihtsustusi ja originaalseid tähekujusid, seda parem. Samas ei saa seda võtta ka alati nii, sest iga normist kõrvale kalduv joon ei lisa isikupära. Näiteks kui kohtame kirjas palju kasutuid silmuseid ja muid ilustusi on tegu lihtsalt edeva inimesega. Joonis 1 Ja 2:korrapäratud 1- jõulised, huvitavad tähekujud/jõuline loovisikus, vastandikud impulsid ja mõttepalangud 2- saamatud , hägusad kritseldused/ lootusetu hädavares, rapsakas ja saamatu. Joonis 3 ja 4 :korrapärased 3- originaalne: liht. tähekujud, ainulaadse seotused (i täpi sidumine)/ hramooniline isiksus, tunded tasakaalus 4- pole isikupära: tuim ja tavaline/ tuim ja apaatne, puudub oma arvamus, intelligentsus vaevu keskpärane Sidumisaste: Suur sidumisaste - süsteemne ja loogiline mõtlemine, sihikindlus oma eesmärkide saavutamisel
tuleviku saavutaamist, millega on seotud Venemaa fenimiinsuse idee. (Rjabova 1999) Soostereotüünid on normatiivsed ja kooskõlastatud sihtgruppi sees (J. Nõmm 2006, 26), see tähendab, et mingi mõtte või omadus saab stereotüüpseks siis, kui see on kooskõlastanud enamuse vahel. Soostereotüübid näitavad, kuidas peavad päris mees ja päris naine käituma erinevates olukordades soostereotüübid nii kui nii kontrollivad ja juhatavad inimeste elusid. Soostereotüübid on polaarsed, vastandikud, kuna nad näitavad kahe rühma (mehed ja naised) koostööd. 4 Soostereotüüpide funktsioonid. Kõik stereotüübid täidavad erinevaid funktsioone, soostereotüüpide funktsioonid on: seletusfunktsioon, regulatiivne funktsioon, differentseeritud funktsioon, retranslatiivne funktsioon ning kaitse- või õigustamise funktsioon. (L. Kim)
- Triiplutika hoiatusvärvus annab vaenlastele märku halvast maitsest - Kaktusel on välja arenenud mitu kohastumust kuivas kliimas kasvamiseks - lehed on taandarenenud, vars on veevarude säilitamiseks lihakaks muutunud, õhulõhed avanevad öösel Kõik kohastumused on suhteliselt head (ei ole täiuslikud) - Arenguliselt piiratud - Roomajatel: viie varba teke, kahepaiksetel on neli varvast - Vastandikud tegurid - Kaelkirjaku kohastumus - saab puulatvadest hästi toitu kätte, kuid vett juues muutub ta kergelt rünnatavaks jooksmine võtab palju energiat → söövad selle - Antiloobid: väga kiired → taastamiseks pidevalt → kergem saak jahiloomadele, sest nähtavad - Kohastumustel on väärtus ainult selles kindlas keskkonnas
- Räim - kevadräim ja sügisräim (omavahel ei ristu) Kohastumused Kohastumine Kohastumised on organismirühmade omadused, mis aitavad ellu jääda ja paljuneda antud keskkonnas Kõik kohastumused on suhteliselt head (ei ole täiuslikud) - Arenguliselt piiratud - Roomajatel: viie varba teke, kahepaiksetel on neli varvast - Vastandikud tegurid - Kaelkirjaku kohastumus - saab puulatvadest hästi toitu kätte, kuid vett juues muutub ta kergelt rünntavaks - Antiloobid: väga kiired → jooksmine võtab palju energiat → söövad selle taastamiseks pidevalt → kergem saak jahiloomadele, sest nähtavad - Kohastumustel on väärtus ainult selles kindlas keskkonnas - Valge jänes: talveks pruun karvakasukas asendub valgega → lumevaesel
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel (võõrkeelena) ja Eesti kultuur Ljudmilla Pranjuk VASTANDIKUD TEGELASED JA TEISIKU MOTIIV DICKENSI "JUTUSTUSES KAHEST LINNAST" Uurimistöö Juhendaja: Ave Matteus Ljudmilla Pranjuk 2 Vastandatud tegelased ja teisiku motiiv Dickensi romaanis "Jutustus kahest linnast" Tallinn 2011 Sisukord
Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja, ravitseja, maja- ja paiga haldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maa ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailma loojaks on veelinnud. Maa tekkimine veelinnu kehast. Munast sünnivad vastandikud alged Jen ja Omöl (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid. Selles kajastub ka Põhja-Ameerika ja Põhja-Euraasias laialt levinud sukeldujalinnu müüt. 10. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Müütide teema/tegevustik jäi samaks. Elu saab alguse veest, merest. Linnud asendatakse jumala ja kuradiga