vabakäigusidur. Kui määre välja sulab, muutub sidrur kiiresti kõlbmatuks. Peale selle võib laagrimetall hammasratta kuumalt puksilt võllile kanduda ja hammasratta kinni kiiluda. Käiviti ei tööta- enne kontrollimist tuleb veenduda, et aku ja selle ühendusjuhtmed on korras. Nõrgalt kinnitatud juhtmega aku klemmil on suur takistus ja ta läheb käiviti sisselülitamisel kuumaks. Vooluahela katkestust võib põhjustada ka käiviti nõrk kinnitus või punutud vaskjuhtme puudumine mootori ja auto kere vahel. Kõige tõenäolisem viga on see, et on tekkinud puudulik kontakt harjade ja kommutaatori vahel, tõmberelee küll rakendub, aga ankur ei pöörle. Kommutaator puhastatakse klaaspaberiga, mille teralisus on 80 või 100. Kui see ei aita, tuleb kommutaator üle treida. Poole lühemaks kulunud harjad asendatakse uutega, mille otsad töödeldakse kommutaatori järgi nõgusaks. Tõmberelee klemmidel võib esineda suur pingelangus, kulunud kontaktide pärast
mis selles takistis on vajalik. Takistuse sõltuvust tempist Peale materjali ja suuruse sõltub takisti ja juhtme takistus veel temperatuurist. Temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur Aine takistuse temperatuuritegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõstmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. Vaskjuhtme temperatuuri muutumiel ühe kraadi võrra muutub tema takistus 0,4% Kuni 100C on metalljuhtmete suhteline takistuse muutumine võrdeline temperatuuri muutusega Kui takistus on 20C juures 1 ja temperatuuri juurdekasv 1C, siis takistuse juurdekasv on Kõrgemal temperatuuril (üle 100C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane st temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuri (-
maakera kokku 1000 amprit või rohkemgi elektrivoolu. Elektrivool ei saa aga kuidagi kaua voolata vaid ühes suunas ning ainult kasvatades pinget elektrilise kondensaatori katetena käituvate ionosfääri ja maapinna vahel. Mingit teed pidi peab elektrilaeng ionosfäärist maapinnale ka tagasi jõudma.Õhk osutub vähesel määral elektrit juhtivaks ja Ohmi seaduse järgi on kondensaatori lekkevool seda suurem, mida kõrgem pinge. Kuigi õhu takistus maapinna lähedal on vaskjuhtme takistusest üle kümme astmes kakskümmend kolm korra suurem, on juhtme tohutu ristlõike (maakera pindala) tõttu atmosfääri takistus alla 390 oomi. Kui pinge ionosfääri ja maapinna vahel kasvab 250-300 kilovoldini, mis on välgu otste vahelise pingega võrreldes väga väike pinge, siis kasvab lekkevool generaatorite vooluga võrdseks ja pinge jääb püsima lonosfääri-maapinna lekkevoolu võimses on ligikaudu 300 megavatti, mis kõigest
takistus veel temperatuurist. Temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur . Aine takistuse temperaturitegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. Vase ja teiste puhaste juhtmemetallide temperatuuri- tegur = 0,00 1/K. See tähendab, et vaskjuhtme temperatuuri muutumisel ühe kraadi võrra muutub tema takistus 0,4 %. Kuni 100 °C on metalljuhtmete suhteline takistuse muutumine võrdeline temperatuuri muutusega: Kui takistus 20 °C juures on 1 ja temperatuuri juurdekasv on 1 °C, siis takistuse juurdekasv on . Kui takistus 20 °C juures on 1 ja temperatuuri juurdekasv on , siis takistuse juurdekasv on . Kui takistus 20 °C juures on R1 ja temperatuuri 10 juurdekasv on , siis takistuse juurdekasv on R1 . R R2 R1
takistus veel temperatuurist. Temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur . Aine takistuse temperaturitegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. Vase ja teiste puhaste juhtmemetallide temperatuuri- tegur = 0,00 1/K. See tähendab, et vaskjuhtme temperatuuri muutumisel ühe kraadi võrra muutub tema takistus 0,4 %. Kuni 100 °C on metalljuhtmete suhteline takistuse muutumine võrdeline temperatuuri muutusega: Kui takistus 20 °C juures on 1 ja temperatuuri juurdekasv on 1 °C, siis takistuse juurdekasv on . Kui takistus 20 °C juures on 1 ja temperatuuri juurdekasv on , siis takistuse juurdekasv on . Kui takistus 20 °C juures on R1 ja temperatuuri 10 juurdekasv on , siis takistuse juurdekasv on R1 . R R2 R1
takistus veel temperatuurist. Temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur . Aine takistuse temperaturitegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. Vase ja teiste puhaste juhtmemetallide temperatuuri- tegur = 0,00 1/K. See tähendab, et vaskjuhtme temperatuuri muutumisel ühe kraadi võrra muutub tema takistus 0,4 %. Kuni 100 °C on metalljuhtmete suhteline takistuse muutumine võrdeline temperatuuri muutusega: Kui takistus 20 °C juures on 1 ja temperatuuri juurdekasv on 1 °C, siis takistuse juurdekasv on . Kui takistus 20 °C juures on 1 ja temperatuuri juurdekasv on , siis takistuse juurdekasv on . Kui takistus 20 °C juures on R1 ja temperatuuri 10 juurdekasv on , siis takistuse juurdekasv on R1 . R R2 R1
49 , “intermodulation noise” - kui saatjas või vastuvõtjas on mingeid mittelineaarseid osi. Muidu on sidesüsteemi väljund võrdne sisend * mingi konstant aga mittelineaarsuse puhul nii ei ole, põhjustavad vigased seadmed või liiga suur signaali tugevus. Ülekostvus – Crosstalk – näiteks telefoniga rääkides kui kuuled kellegi teise kõnet pealt. Põhjustab sideliini(vaskjuhtme) ligiduses asuv teine juhe mis indutseerib voolu kasutatavas liinis. Samuti tekib see koaksiaalkaablis mis kannab mitut signaali korraga, või siis mikrolaineantennide puhul, kui võetakse vastu soovimatuid signaale. Kuna eelmised häireliigid on suhteliselt ennestatava iseloomuga ja püsiva suurusega siis on nende vastu võimalik võidelda. Impulssmüra – telefoni puhul suvaline krõbin ja muu taoline. Analoogsignaali puhul ei ole
takistus veel temperatuurist. Temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur . Aine takistuse temperaturitegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. Vase ja teiste puhaste juhtmemetallide temperatuuri- tegur = 0,00 1/K. See tähendab, et vaskjuhtme temperatuuri muutumisel ühe kraadi võrra muutub tema takistus 0,4 %. Kuni 100 °C on metalljuhtmete suhteline takistuse muutumine võrdeline temperatuuri muutusega: Kui takistus 20 °C juures on 1 ja temperatuuri juurdekasv on 1 °C, siis takistuse juurdekasv on . Kui takistus 20 °C juures on 1 ja temperatuuri juurdekasv on , siis takistuse juurdekasv on . Kui takistus 20 °C juures on R1 ja temperatuuri 10 juurdekasv on , siis takistuse juurdekasv on R1 . R R2 R1
See arv võib näidata ka osakeste arvu. Kuna see arv on tõesti väga suur, siis võrdluseks toogem välja mõningaid näiteid laengute kontsentratsioonidest. 1. Näiteks taskulambi hõõgniidis ( kui S võrdub 3 * 10-10 m2 ja voolutugevus I on 0,3 A ) on laengukandjate kontsentratsioon 1,3 * 1029 m-3. 2. Näiteks ühes kuupsentimeetris vases on 8,5 * 1022 juhtivuselektroni, kui vase tihedus on 8960 kg/m3, molaarmass on 63,5 g/mol, vaskjuhtme ristlõikepindala S on 1 mm2 ja läbib vool 1 A. Iga vase aatomi kohta tuleb üks juhtivuselektron. 3. Kuid vabade elektronide kontsentratsioon metallis võib olla ka n = 1029 m-3. Kui igast aatomist eraldub üks elektron, siis on elektronide kontsentratsioon ( elektronide arv n ruumalaühikus ) võrdne aatomite arvuga ruumalaühikus. Arvutame n väärtuse. Aatomite arv ruum- alaühikus on kus on näiteks metalli tihedus ja on kilogrammaatomi mass
See arv võib näidata ka osakeste arvu. Kuna see arv on tõesti väga suur, siis võrdluseks toogem välja mõningaid näiteid laengute kontsentratsioonidest: 1. Taskulambi hõõgniidis ( kui pindala S võrdub 3 * 10-10 m2 ja voolutugevus I on 0,3 A ) on laengukandjate kontsentratsioon 1,3 * 1029 m-3. 2. Ühes kuupsentimeetris vases on 8,5 * 1022 juhtivuselektroni, kui vase tihedus on 8960 kg/m3, molaarmass on 63,5 g/mol, vaskjuhtme ristlõikepindala S on 1 mm2 ja läbib vool 1 A. Iga vase aatomi kohta tuleb üks juhtivuselektron. 3. Kuid vabade elektronide kontsentratsioon metallis võib olla ka 1029 m-3. Kui igast aatomist eraldub üks elektron, siis on elektronide kontsentratsioon ( elektronide arv n ruumalaühikus ) võrdne aatomite arvuga ruumalaühikus. Arvutame n väärtuse. Aatomite arv ruumalaühikus on kus δ on näiteks metalli tihedus ja η on kilogrammaatomi mass. Avogadro arv on NA. Metallide
annaabi.ee 
