kui põletisse suunatava atsetüleeni ühe mahuühiku kohta on vähem kui 0,95 mahuühikut hapnikku. Sellise leegi tuuma piirjooned kaotavad oma piirid, tuuma otsale tekib rohekas kroon, mille järgi otsustataksegi atsetüleeni ülehulga üle. Töötsoon on tunduvalt heledam ja sulab tuumaga peaaegu ühte, loit aga muutub kollakaks. Atsetüleeni suure ülehulga puhul hakkab leek suitsema, sest atsetüleeni täielikuks põlemiseks ei jätku hapnikku. Parem- ja vasaksuunaline keevitus Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatavale osale, keevitustraat aga liigub põleti järel. Põleti suudmikuga võngutatakse ristsihis. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja õhulämmastiku eest ning õmblusemetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Leek kuumutab pealesulatatud metalli, mille tõttu toimub õmblusemetalli ja
5. Vabastada reduktori reguleerimiskruvi. 1.5.2 Injektorita põleti leegi süütamise operatsioonide järjekord. Injektorita põleti leegi süütamise operatsioonide järjekord: 1. Aeglaselt avada balooni ventiilid. 2. Avada hapniku ja atsetüleeni ventiilid reduktoritel ning seada töörõhk. 3. Avada põletil põlevgaasi ventiil. 4. Süüdata gaasileek. 5. Gaasileek reguleerida põleti hapniku ventiiliga. 1.5.3 Vasaksuunaline ja paremsuunaline keevitus. Gaaskeevitusel kasutatakse parem- ja vasakkeevitust (rightward and leftward welding). 1.5.3.1 Paremsuunaline keevitus. Paremsuunalisel keevitusel (rightward welding) liigub põleti vasakult paremale, gaasileek suunatud kuumenenud õmblusmetallile, keevitustraadi antakse põleti järle. Põleti suudmikuga võngutatakse ristisihis või mööda spiraali. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, 6
Põleti süütamisel avatakse esmalt veidi hapnikuventiil, millega atsetüleenikanaleis tekitatakse vajalik hõrendus, seejärel avatakse atsetüleeniventiil ja süüdatakse põlevsegu. Pea meeles Sagedasel traadiga (eriti terastraadiga) puhastamisel ning keevitamisel kulub suudmik ärapõlemise tõttu. Ülemäära kulunud suudmik tuleb asendada uuega. Vasak- ja paremsuunaline keevitamine Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda vasak- ja parempoolset. Vasaksuunaline keevitamine Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega keevitusvanni edasiliikumist. Selle keevitusviisi korral näeb keevitaja hästi õmblust, seetõttu
Eriti ohtlik on põlevgaaside leke, sest õhuga segunemisel moodustub plahvatusohtlik segu. Pea meeles Ebatiheduste ja gaasilekete avastamiseks kaetakse reduktori ühenduskoht seebiveega lekkekohtadesse ilmuvad seebimullid. 3.9 Balloni avamise suund 17 Vasak- ja paremsuunaline keevitamine Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda vasak- ja parempoolset. Vasaksuunaline keevitamine Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega keevitusvanni edasiliikumist. Selle keevitusviisi korral näeb keevitaja hästi õmblust, seetõttu
Eriti ohtlik on põlevgaaside leke, sest õhuga segunemisel moodustub plahvatusohtlik segu. Pea meeles Ebatiheduste ja gaasilekete avastamiseks kaetakse reduktori ühenduskoht seebiveega lekkekohtadesse ilmuvad seebimullid. 3.9 Balloni avamise suund 16 Vasak- ja paremsuunaline keevitamine Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda vasak- ja parempoolset. Vasaksuunaline keevitamine Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega keevitusvanni edasiliikumist. Selle keevitusviisi korral näeb keevitaja hästi õmblust, seetõttu
imetakse atsetüleen läbi nipli (6), toru ja ventiili (7) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (5) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda vasak- ja parempoolset. Vasaksuunaline keevitamine (Pildil nr 6)Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega keevitusvanni edasiliikumist. Selle keevitusviisi korral näeb keevitaja hästi
...................... 27 3.4. Injektorpõleti ......................................................................................................................................... 29 3.4.1. Juhised keevituspõletite käsitsemiseks......................................................................................... 30 3.5. Surugaasireduktorid .............................................................................................................................. 31 3.6. Vasaksuunaline ja paremsuunaline keevitamine................................................................................... 33 4. Keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas (TIG-keevitus) ..................................... 36 4.1. TIG-keevituse üldine skeem.................................................................................................................. 36 4.2. Terase keevitamine TIG keevitusaparaadiga .................................................................
Gaaskeevituse võtted ja asendid Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast liigutatakse kergelt edasi-tagasi. Keevitust alustades kuumutatakse pilu servi nii, et pilusse sulaks pirnikujuline pesa, kuhu sulatatakse lisamaterjali varrast. Keevisõmblus peab jääma kõrgemaks põhimaterjali pinnast ja olema pealt kerge tugevdusega e kumerusega. Paremsuunalise keevituse asend
Külmunud reduktor sulatatakse lahti puhta kuuma vee või auruga, lahtise tulega ei tohi seda soojendada. Gaasileke Reduktori ekspluateerimisel võib hakata gaas lekkima. Gaasilekke vältimiseks tuleb reduktoreid hoolikalt käsitseda ning jälgida, et reduktorisse ei satuks tolmu ega mustust. Eriti ohtlik on põlevgaaside leke, sest õhuga segunemisel moodustub plahvatusohtlik segu. Vasak- ja paremsuunaline keevitamine Vasaksuunaline keevitamine Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega keevitusvanni edasiliikumist. Selle keevitusviisi korral näeb keevitaja hästi õmblust, seetõttu
keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all (vt joonis 17) Joonis 16. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast liigutatakse kergelt edasi- tagasi. Keevitust alustades kuumutatakse pilu servi nii, et pilusse sulaks pirnikujuline pesa, kuhu sulatatakse lisamaterjali varrast. Keevisõmblus peab jääma kõrgemaks põhimaterjali pinnast ja olema pealt kerge tugevdusega e kumerusega. Joonis 18
Keevitamist alustatakse suure kaldenurgaga (risti), sest see soodustab metalli kiiremat kuumenemist, seejärel vastavalt metalli kuumenemisele vähendatakse kaldenurka kuni detaili antud paksusele. Keevitamise lõpetamisel tuleb aga kaldenurka hakata järk-järgult vähendama, sellega täidetakse paremini kraater ja väldime metalli ülepõletamist. Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda -- vasak- ja paremsuunalist keevitamist. VASAKSUUNALINE keevitamine toimub paremalt vasakule, (vasakukäelistel vasakult paremale). Keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. Kasutatakse öhukeseseinaliste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Õmblus on hästi nähtav ja saadakse hea väljanägemisega. Eelised: sile pealispind; väike soojussisestus; hea kasutada kuni 3 mm metalli keevitamisel. Puudused: suured soojuskaod;
Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all (vt joonis 17) > Joonis 16. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast liigutatakse kergelt edasi-tagasi. Keevitust alustades kuumutatakse pilu servi nii, et pilusse sulaks pirnikujuline pesa, kuhu sulatatakse lisamaterjali varrast. Keevisõmblus peab jääma kõrgemaks põhimaterjali pinnast ja olema pealt kerge tugevdusega e kumerusega. > Joonis 18
annaabi.ee 
