nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad jne puukide vahendusel leviv (Eestis võsa ja laanepuuk) Kirjeldus Peiteaeg 332 päeva Varajased sümptomid: peavalu, väsimus, palavik Ringikujuline laienev nahalööve (Erythema migrans), tekib 14 nädala jooksul Hilisemad sümptomid: kahjustused närvisüsteemis, liigestes või südames Ravi Ravitakse antibiootikumidega Puudub vaktsiin Õigeaegne ravi tagab hea paranemise Ennetamine Kanna pikkade varukatega riietust Kasuta putukatõrjevahendeid Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha Hammustuse korral eemalda puuk nahalt võimalikult kiirelt Desinfitseeri Kasutatud allikad http://static.inimene.ee/index.php?disease=p&sisu=disease&did=960 (07.04.2013) http://puugiinfo.blogspot.com/p/puukborrelioosehklymeitobi.html (07.04.2013) http://www.puuk.ee/?content=17 (07.04.2013) http://en.wikipedia.org/wiki/Lyme_disease (07.04.2013)
Valgus oli enamjaolt kollakas, mõni kord oli natuke sinakat ja roosakat. Esinejatel oli alguses seljas musta-valge triibulised vangi kostüümid. Hiljem olid neil seljas kirjud ja võimsad riietused. Näiteks Aldonzal(mängis:Hanna-Liina Võsa) olid punased juuksed ja ta kandis seljas sinise ja valgega lühikest kleiti ning jalas olid tal hõbedased saapad. Sancho Panza(mängis:Tõnu Kark) kandis peas potti, rinnal suurt keelumärki, seljas puhvis varukatega valget kampsuni moodi asja ja jalas kandis ta pruune pükse ning valgeid saapaid. Don Quijote(mängis:Rene Soom) kandis peas kiivrit, seljas uhke kraega valget jakki, ühel õlal rebase nahk, käes mustad küünarnukini ulatuvat sõrmeotsteta kindad ning kuldne piik, puusal hõbedased litrid, jalas valged püksid ja valged saapad. Muusikali „Mees La Manchast“ muusika oli väga võimas, tugev ning uhke. Seal lauldi mitmeid laule, need kõik olid väga hästi lauldud
14. sajandil muutusid kleidid alt laiemaks ja meeste rõivad veelgi kitsamaks. Hakati kandama liibuvaid pükse ning lühikeste hõlmadega kuubesid. Sajandi lõpus muutus trendikaks kanda väga pikkade käistega rüüd. Meeste kuued muutusid veelgi lühemaks ning mehed hakkasid kandama sukkpükse. Väga tavaliseks muutus ka see, et jõukamad prouad kandsid korraga mitut kleiti. Alumised kleidid olid pikkade ja kitsaste varukatega ning pealmiseid kledid lühemate varrukatega või hoopis ilma varukateta. Neid kaunistati karusnahaga. Külmemal ajal oli pealisrõivaks keep. Need old kas üle pea aetavad või eest lahti käivad keebid. Keepe sai mitmet moodi kinnitada, kõige lihtsamad võimalused neist olid paelseosed,rõivanõelad või pandlad. Lihtrahva seas oli väga populaarne lihtne kapuutsiga keep ilma kaunistuste ja eheteta.
2) Liibuvad pluusid mis toovad välja ilusa piha. 3) Pliiatsseelik, rõhutab puusi ja taljet 4) Lühikesed püksid, rõhutavad jalgu. 5) Piha kohal vöö või kummiga pluusid, rõhutavad liivakellale pmast peenikest pihta. 6) Piha seelikud, rõhutavad peenikest vöökohta. 7) Avara lõikeline dekoltee, et rohutada rinda. 8) Klapptaskutega või puusa-kaunistustega teksad rühutavad kurvikat figuuri. 9) Pika varukaline pika seelikuosaga kleit, rõhutab kurve. 10) Puhvis varukatega jakid rühutavad õlgu. 10 tegumoe nimetust, mis ei sobi: 1) Maksi pikkuses seelikud, sest nad kaotavad ära figuuri. 2) Lohvakad pluusid, sest nad kaotavad ära peenikese piha. 3) Laiad püksid, varjavad laiaad puusad. 4) Rüüside ja volangidega pluusid ja seelikud, kaotavad figuuri kurvid. 5) Kottis kleidid, varjavad peenikese piha ja lauad puusad. 6) Mustrilised kangad, vähendavad figuuri illusiooni. 7) Vormitu lõikkelised ja ampiirlõikelised pluusid, need ebatasakaalustavad keha.
Seal oli veel 25 lampi, sinised mini kardinad mis ei ulatunud akentenigi, põrand oli parkettist ja viimaks oli veel 8 radiatoorit. Rahvast oli ka päris palju peaaegu terve saal täis. Kõige vasakpoolsemal (viiulimängijal) olid mustad kontsakingad, pitsiline pikk seelik mis oli ka must, must pluus valgete lilledega, punased prillid, pruunid juuksed, krunn ja klamber. Temast järgmine mängis ka viiult tal olid blondid juuksed ja ette oli lõigatud tukk, must pikkade varukatega pluus, pikk must seelik, mustad kingad ja mustad sukad, nägu oli alati naerul. Keskmine mees kes mängis klarnetit oli musta ülikonna, pruunide kingade, mustade juuste ja mustade prillidega, nahavärv oli natuke tumedam. Vioola mängijal oli valge pluus, ja must seelik. Tsello mängijal oli must ülikond, pruunid juuksed ja mustad prillid, mees oli kõige pikkem. Esimesel klaveri mängijal oli must pluus punaste lilledega, pikkad pruunid
liigub paremuse poole, on elus jälle helgem hetk ja valitseb harmoonia ja heaolutunne. On millegiga hakkama saadud ja selle üle saab rõõmu tunda ja kõik on hea. Ainult halvast olukorrast heasse olukorda minek võib valmistada sellist rõõmu. Sama kehtib ka armastuses: on häid hetki ja on halbu hetki ja see teebki selle heaks. Esimene päiksepaisteline ilm pärast pikka ja sombust talve, aasta esimene hetk, kus saab mantli varna heita ja lühikeste varukatega kooli poole minna, esimene lumi pärast sügisesi vihmu- kas suudaksime sellest kõigest rõõmu tunda, kui need oleksid igapäevased, alati olemas? Elu on imeline ja see ei tohi muutuda iseenesestmõistetavaks. Hoovihm, mis tervitab meid pärast pikka põuaaega mõjub kosutavamalt kui igapäevane seenevihm. Sõber, kes on kaua eemal olnud, tundub mõnikord tähtsamgi sellest, kes iseenesestmõistetavana alati su läheduses olemas on
oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirikusärgil) Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt täisnurga all Pidupäeva särk Lahtkraega Särgipiht on tehtud valgest labasekoelisest linasest riidest Kaunistatud valge linase niidiga Pidulikud särgid olid kortskäistega Tikkpistes tikandiga olid kaunistatud särgi õlalapid ning hilisematel särkidel ka krae
öelda duaa (kohale kutsumine). 7. Sunnaks on ka jälgida, et riided jääksid puhtaks, ilma seetõttu uhke või ülbe olemata või sellega liialdamata. 8. Mustahabb (soovituslik) on kanda valgeid rõivaid. 9. Moslemimeestele on haraam lasta ühtki rõivast madalamale kui pahkluu kõrgusele. 10. Haraam on kanda kuulsuse ja edevuse rõivaid, ehk siis riideid, mis teiste hulgast silma paistavad. Mis on mis? abaaja – pikk ja lai sirge lõike ja pikkade laiade varukatega kleidi sarnane riideese, kasutusel üle araabiamaailma al-amiira – üks levinumaid mosleminaise rätitüüpe, mille puhul pannakse kõigepealt pähe puuvillasest trikotaažriidest „mütsike“, selle peale torukujuline pealisrätt, mis ulatub rinnuni burka – üle terve keha ühtne koti sarnane lai riideese pealaest jalatallani, millel vaid silmade juures on pilu või võrestik; kantakse põhiliselt Afganistanis, kuid ka Pakistanis ja Iisraelis.
õmmeldud pikkade, puusadeni ulatuvate riidetükkidega, mis vööle kinnitati. 14. sajandil muutusid naiste kleidid alt laiemaks ning meeste rõivad kitsamaks ja napimaks, kandma hakati lühikeste hõlmadega kuubesid ja liibuvaid pükse. 14. sajandi lõpus muutus trendiks kanda ülipikkade käistega rüüd, meeste kuued lühenesid veelgi ja nad hakkasid kandma sukkpükse. Keskajal oli tavaline, et jõukamad linnaprouad kandsid korraga mitut kleiti. Alumised olid pikkade kitsaste varukatega ja pealmiseid lühemate varrukatega või päris ilma, kaunistatud broderii või karusnahaga. Pealisrõivaks külmemal ajal oli keep. Peakatted: Peakatted olid rõivastega võrreldes enam moevooludest mõjutatud ja isiku sotsiaalset kuuluvust rõhutavad. Täiskasvanud meeste-naiste pead olid ka kodus kaetud. Palja pea ja lahtiste juustega võisid olla neiud, kes ehtisid endid seisusest lähtuvalt paelte ja pärgadega, pärlite ja kuldniitidega
Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheloogilistele leidudele teame mõnda ka 1 aastatuhande ja 2 aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegselt Eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad olid linane varukatega särk ja selle peal kantav villane varukateta umbkuub. Ristkülikukujuline riide laid keerati kas ümber puusade vaipseelikuks (sõuke, ümbrik) või kanti õlgadel sõbana. 13.-17. sajandi kohta on andmeid napilt, kuid selle aja naiserõivastusest on säilinud täielikumaid komplekte (näiteks Parisselja rabaleid 14.-15. sajandist ja Rabivere rabaleid 17. sajandist). Lõiked olid jäänud üldiselt samaks, muutunud olid aga kaunistused ja ehted. 17
annaabi.ee 
