Ravimtaim - Altee Harilik altee, tokkroos Altee on aedades kasvatatav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Vars on püstine, viltjaskarvane ja 3-5hõlmaliste täkiliste lehtedega. Leherootsud enamasti lehelabast lühemad. Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja alusega, ülemised piklikmunajas või munajad, õied 2 -või 3kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas, võrdlemisi suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist - septembrini. Tööstuslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatult ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm, külvinorm 8-10kg/ha. Taimed tärkavad 8-18päeva pärast. Et reavahede harimist õigeaegselt
Vürtsbasiilik Püstise, kandilise varrega,50cm kõrgune , hästi Nõudlik ja Seeme külvatakse kasvuhoonesse Vahemere köökides väga harunenud ja lehistunud rohttaim. Lehed munajad, soojalembene aprilli lõpus, mai alguses. Tõusmed erinevate toitudega. lühirootsulised ja aroomikad. Ülemiste taim. ilmuvad umbes nädala pärast, Ravimtaimena spasme varrelehtede kaenlais ilmuvad valged kuni roosad Päiksepaisteline pikeeritakse pottidesse. Välja saab lõõgastav, puhitusevastane, väikesed õied. Õitseb VII-IX. Väga vormi ja koht, taimed istutada jaanipäeva paiku, kui rahustav, põletikuvastane. sordirohke taim. huumusrikast, öökülmaoht möödas. Parem on siiski Hea meetaim. Huulõieline suvik
Kõrgus 10-20 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, madalsoodes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Sarnane sookannikesega, kelle lehed on alt paljad http://efloora.ut.ee/Aegna/species/9145.html Eesti taimede levikuatlas, 2005 Nõmmkannike-Viola rupestris F.W.Schmidt Iseloomulikud tunnused: Madalad, paljude rosetilehtedega, sageli murusalt kasvavad üleni lühikarvased (sageli hallikad) taimed. Vars lühike, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed 1,5-2,5 cm pikad ja 1,5 cm laiad, ümardunud. Õied 12-17 mm pikad, sinakaslillad, 2-5 cm pikkustel raagudel. Kõrgus 3-10 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loometsades, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb mais, juunis http://efloora.ut.ee/Aegna/species/1816.html Eesti taimede levikuatlas 2005 Põldkannike-(Viola arvensis) käoorvik, annasilm, vaeselapsesilmavesi, põlluvõerasema
20 VÜRTSBASIILIK Ocimum basilicum Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus püstine hästi harunenud ja lehistunud rohttaim VARS püstine, kandiline LEHT munajas, õrnalt hambulise servaga, rootsuline ning aroomikas ÕIS valge kuni roosakas, väike ning ilmetu. Õied ilmuvad ülemiste varrelehtede kaenlais SEEMNED seemned on valgusidanejad, seemnete idanevus säilib 4-5 aastat Ajalugu Juba mitutuhat aastat tagasi oli basiilik Indias armastatud vürts. Sealt jõudis ta Vahemeremaade kaudu Euroopasse, kus praegu on tuntud arvukalt liike ja sorte. Kasvatamine Taimed ette kasvatada. Seemned külvatakse varakevadel mullapinnale ja vajutatakse kinni või kaetakse õhukese liivakihiga. Idanemistemp vähemalt 20 kraadi, siis tärkavad u. 2 nädalaga. Seemnikud pikeeritakse kas üksikult
Botaaniline iseloomustus - 15-40 cm kõrgune hästi harunenud ja lehistunud rohttaim. Õitseb juulis-septembris. Väga vormi- ja sordirohke taim. On olemas väikese- ja suurelehised sordid; rohelise-, punase- ja violetselehised; sidruni-, kaneeli-, loorberi-, nelgi- ja aniisilõhnalised. Õitseb juulist septembrini. VARS püstine, kandiline, hästi harunenud ja lehistunud. LEHT munajas, hõredalt hambulise servaga, rootsuline, aromaatne, sisaldab eeterlikku õli ÕIS ülemiste varrelehtede kaenlais ilmuvad valged kuni roosad väikesed, ilmetud õied. SEEMNED seemned on valgusidanejad, külvatakse +15-20 kraadi juures, tärkavad 2 nädalaga. Ajalugu Juba mitutuhat aastat tagasi oli basiilik Indias armastatud vürts. Sealt jõudis ta Vahemeremaade kaudu Euroopasse, kus praegu on tuntud arvukalt liike ja sorte. Kasvatamine - Nõudlik ja soojalembene taim. Vajab päikselist sooja kasvukohta ja huumusrikast, hästi vett läbilaskvat mulda
rohkem kui valge peakapsas. Temas on palju: - kaaliumi, - fosforit, - kaltsiumi, - täisväärtuslikke ja kergesti omastatavaid valke. Märkimisväärne on C-vitamiini sisaldus (100 g peakestes 115 mg). 100 g rooskapsast annab 35 kcal energiat Rooskapsas on suure toiteväärtusega delikatessköögivili. Toiduks tarvitatakse varrelehtede kaenlais moodustuvaid 15 cm läbimõõduga peakesi. Neist valmistatakse: - suppe, - hautisi, - liharoogade lisandeid. Sobib hästi: - konserveerimiseks, - külmutamiseks. Rooskapsa noored lehed on söödavad. 63. Nuikapsa väärtus ja kasutamine. Nuikapsas sisaldab rikkalikult C- (65 mg%) ja A- vitamiini,
Kättesaadav http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11381. 10.09.2013. 1.22 Kopsurohi (Pulmonaria) Konkreetne liik: harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) (joon. 43, joon.44) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madalam puhmik. Lehed: varrelehti on vähe, need on piklikmunajad, teritunud tipuga, ülemised rootsutud, istuvad, alumised ahenevad rootsuks, karvased. Pikkus 4-7 cm, laius 1-2,5 (5) cm Õied või õisikud: õied paiknevad kobaras varrelehtede kaenlas. Õiekate koosneb liitlehisest õiest ja kroonist. Õietupp on torujas, viiehambulise servaga. Õied algul punakad, hiljem lillakaspunased. Õitseb varakevadel, aprillis-mais. Liigi eritunnused: kogu taim on kaetud lühikeste karvadega. Hea meetaim. Kasvukoha nõuded: viljakas muld, varjuline kasvukoht. Kasutamine haljastuses: rühmadena varjulistes kohtades. Joonis 43. Harilik kopsurohi (http://www.wildlifeinsight.com/Insight/?p=195) Joonis 44. Harilik kopsurohi
annaabi.ee 
