Lehtede sügisvärvus värvikirev oranzides ja punastes toonides ning puud eriti dekoratiivsed ongi just sügisel. Õied rippuvad, kuni 7 cm pikkustes väheõielistes rohekas-kollakates pöörisjates õisikutes, enne lehtede puhkemist. Kaksiktiibviljad kuni 4 cm pikad, paiknevad teravnurga all. Suhkruvahtra mahl on umbes 3 % suhkrusisaldusega. Talub linnade gaase, tahma ja muud saastet üsna halvasti, tänu tugevale peajuurele on tuule- ja põuakindel, noorelt aeglasekasvuline. On varjutaluvamaid liike vahtrate hulgas. Mandzuuria vaher (Acer mandschuricum) meil enamasti kõrgem püstine põõsas, milline kasvab looduslikult Venemaa Kaug-Idas, Korea poolsaare põhjaosas ja Kirde-Hiinas. Võrsed punakaspruunid, paljad, pungad teravad. Lehed kolmetised liitlehed, lehekesed lantsetjad, pikalt teritunud tippudega, tömpsaagja leheservaga, pealt paljad, alt noorelt roodudelt pikkade karvadega, sügisvärvus punane. Kaksiktiibviljad 3...3,5 cm pikad,
Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Juurestik hästi arenenud, seetõttu ka tormikindel. Puit on väärtuslik, tugev ja dekoratiivne. Harilik pärn Tilia cordata Koor noores eas sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall, peenerõmeline korp. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerohked, kasutatakse ka teena. Juurestik hästi arenenud. Mullastiku suhtes võrdlemisi nõudlik. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub põuda. Väga varjutaluv. Eestis kasvavatest lehtpuudest üks varjutaluvamaid. Külmakindel Puit kerge, valge, kasutatakse tisleritöödeks, vineeriks, mööbliks jne. Noorte puude koor sobib niinena sidumismaterjaliks. Harilik vaher Acer platanoides Võra tihe laimunajas. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Õied meerikkad. Mahl suhkrurikas. Puit kollakas või punakas, sitke, vastupidav. Puitu võib kasutada siseviimistluses, mööbliks. Harilik vaher on laialt levinud haljastuses. Künnapuu Ulmus laevis Võra laiovaalne
Tüve koor hall ja sile, vaid vananedes nõrgalt rõmeline. Vanus võib ulatuda kuni 200 aastani, harukordadel ka 300.....400 aastani. Lehed elliptilised või piklikmunajad, lühidalt terava tipuga, vahel nõrgalt südaja alusega, teravalt kahelisaagja servaga, rood tugevalt sisse vajutatud ja alt hõredalt pikakarvased, lehed nõrgalt kortsus, alt rohelised, 5...8 cm pikad ning 3...4 cm laiad. h<15 (20) m. Euroopa lehtpuudest üks varjutaluvamaid, kasvades tihti puistutes alusmetsarindes. Meil on liik noorelt külmahell, hiljem külmakindlus suureneb. Noores eas aeglasekasvuline, alates 5. eluaastast hakkab kiirenema ja kasvukiirust jätkub umbes 40. eluaastani. Seejärel kasvu hakkab aeglustuma ja alates 80....90 eluaastast kõrguskasv on tavaliselt lõppenud. Puudel tekib seejärel tihti kuivladvasus ja nad hukkuvad 100....120 aastaselt. Kasutatakse
...15 roodudepaariga, leheroots kuni 1,5 cm pikk, liduskarvane. Osa lehti jääb talveks pruunidena puudele. Õied: -õied kollased 4.....7 cm pikad, -õied rohekad, kuni 3 cm pikad, koos lehtimisega,V. Viljad: pruunid pähklikesed, millised kinituvad kolmehõlmase kattelehe alusele, vilikonnad kuni 15 cm pikad, helerohelised, 1000 seemne mass umbes 40 gr., IX-X, viljub rikkalikult igal aastal. Euroopa lehtpuudest üks varjutaluvamaid, kasvades tihti puistutes alusmetsarindes. Meil on liik noorelt külmahell, hiljem külmakindlus suureneb. Noores eas aeglasekasvuline, alates 5. eluaastast hakkab kiirenema ja kasvukiirust jätkub umbes 40. eluaastani. Seejärel kasvu hakkab 25 aeglustuma ja alates 80....90 eluaastast kõrguskasv on tavaliselt lõppenud. Puudel tekib seejärel tihti kuivladvasus ja nad hukkuvad 100...
karvased, 10....15 roodudepaariga, leheroots kuni 1,5 cm pikk, liduskarvane. Osa lehti jääb talveks pruunidena puudele. Õied: -õied kollased 4.....7 cm pikad, -õied rohekad, kuni 3 cm pikad, koos lehtimisega,V. Viljad: pruunid pähklikesed, millised kinituvad kolmehõlmase kattelehe alusele, vilikonnad kuni 15 cm pikad, helerohelised, 1000 seemne mass umbes 40 gr., IX-X, viljub rikkalikult igal aastal. Euroopa lehtpuudest üks varjutaluvamaid, kasvades tihti puistutes alusmetsarindes. Meil on liik noorelt külmahell, hiljem külmakindlus suureneb. Noores eas aeglasekasvuline, alates 5. eluaastast hakkab kiirenema ja kasvukiirust jätkub umbes 40. eluaastani. Seejärel kasvu hakkab aeglustuma ja alates 80....90 eluaastast kõrguskasv on tavaliselt lõppenud. Puudel tekib seejärel tihti kuivladvasus ja nad hukkuvad 100....120 aastaselt. Kasutatakse tihti haljastuses, eriti Lääne-Euroopas kõrgemate hekkidena, haljasaladel
45.teineteise huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi. kasvatatakse parkides: kollasekirjud lehed, suhtes. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub püramiidjas, leinajalaks jt. Haljastuses kasutamist Metsatüüpide rühmitamine põuda. Väga varjutaluv, Eestis kasvavatest piirab seenhaigus jalakasurm, mida levitab teatud Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, lehtpuudest üks varjutaluvamaid. liiki maltsaürask. sellepärast on ka metsatüüpe palju. Külmakindel Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada Puit kerge, valge, kasutatakse tisleritöödeks, metsi kasvukohatüübi täpsusega. vineeriks, mööbliks jne
31. Harilik valgepöök (Carpinus betulus) ja harilik pöök (Fagus sylvatica) Carpinus betulus - Eesti parkides võib kohata Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Euroopa metsades kasvavat harilikku valgepööki. Areaali põhjapiir jääb Leetu, Vilniuse Klaipeda joonest lõunapoole, ning meile ei ulatu, kuid umbes 5000 aastat tagasi kui kliima oli soojem, kasvas ka Lõuna-Eestis ja saartel. Talub vaevata jõgede orgudes kasvades perioodilisi üleujutusi. Kõrgus alla 15 (20) m. Euroopa lehtpuudest üks varjutaluvamaid, kasvades tihti puistutes alusmetsarindes. Meil on liik noorelt külmahell, hiljem külmakindlus suureneb. · Lehed elliptilised või piklikmunajad, lühidalt terava tipuga, vahel nõrgalt südaja alusega, teravalt kahelisaagja servaga, rood tugevalt sisse vajutatud ja alt hõredalt pikakarvased, lehed nõrgalt kortsus, alt rohelised, 5...8 cm pikad ning 3...4 cm laiad. · Kasutatakse tihti haljastuses, eriti Lääne-Euroopas kõrgemate hekkidena, haljasaladel
Uueneb vegetatiivselt, kännu ja juurevõsust. Noorelt kasv aeglane. Pikaealine - 300-400(600) a. Juurestik hästi arenenud. Mullastiku suhtes võrdlemisi nõudlik, eelistab värskeid huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub põuda. Väga varjutaluv, Eestis kasvavatest lehtpuudest üks varjutaluvamaid. Külmakindel. Puit kerge, valge, kasutatakse tisleritöödeks, vineeriks, mööbliks jne. Noorte puude koor sobib niinena sidumismaterjaliks. Pärna puhtpuistusid on väga vähe. Sagedamini kasvab viljakates kasvukohtades (salumetsades) koos teiste laialeheliste lehtpuudega. Väga levinud haljastuses, talub linnatingimusi (õhusaaste). Eestis palju suute mõõtmetega puid: "Täri pärn" Saaremaal (überm
annaabi.ee 
