Eelistab niiskemat kasvukohta. - Põõsakujuline Harilik palusammal- Palu-, loo- ja nõmmemetsa- - Sammasjuurestik (sügaval) des, harvem laane-, raba- ja soometsas. Kuivem ja - Mullakuse suhtes nõudlik, eelistab valgem kasvukoht happelise ja huumusrikka huumusrikkaid muldi. mullaga. - Hea varjutaluvusega, kasvab ka täisvalguses, Metsakäharik- Enamasti okas- ja segamets, juhul kui pole ennem varjus kasvanud. varjulembene. - Okkad lapikud, kasvavad ühekaupa, valges Turbasammal- niiske ja märg kasvukoht, sageli spiraalselt, varjus kamjalt. Läikivad valguslembesed. Madalsoos ja soometsades - Punane mürgine marikäbi. (nõudlikud) siirdesoos ja rabametsades (vähe- Kadakas nõudlikud) rabas ja rabametsades (leplikud). - Koonusekujuline, vahel ka võsane Vajavad happelist keskkonda
taimtoidulistele Puudub põhjapoolsetes loomadele toiduks. piirkondades. 1.Kasvukoht 2.Kasutamine 1.Kasvab eelkõige 2.Söödataimena salumetsades, märkimisväärset peamiselt kuusikutes, väärtust ei oma. vähem Sobib ilutaimena segametsades, poolvarjulistele ja sarapikes ja parkides. varjulistele kohtadele. Eelistab viljakamat mulda. Varjulembene. Veel fakte Koldnõges ei kõrveta. Koldnõgesel on mesimagus nektar. Taime lehes tehakse veest ja mullast saadus toitainetest suhkrut. Koldnõgese ladinakeelne nimi: Galeobdolon luteum. Pilte Küsimused Kuidas koldnõges paljuneb? Milline on koldnõgese maaalune osa? Kui kaua koldnõges õitseb? Kasutatud kirjandus http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=249&art=355 http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/koldnog.htm
Lehed küllaltki suured: kuni 5 mm pikad ja 3 mm laiad. Voldilised, alusel kolmnurksed, ahenevad sujuvalt teravaks tipuks. Lehealus punakaskollane, leht ise veidi läikivalt kollakasroheline. Leherood on õhuke, kaheharuline ja ulatub kuni lehe keskpaigani. Lehed asetsevad vartel harali. Varred on tõusvad kuni püstised, küllaltki jäigad. Oksad on lühikesed ning tömbid, asetsevad varrel ebakorrapäraselt sulgjalt. Paljuneb eostega. Varjulembene sammal, kes kasvab metsades ja metsaservadel maapinnal: enamasti okas ja segametsades, lehtmetsades tavaliselt puudub. Moodustab metsaalustel paksu koheva samblavaiba, milles on hea varjuda ja talvituda paljudel putukatel, ämblikel, hiirtel jt. Pesaehitusmaterjaliks lindudele (tihased, käblik). Metsakäharik Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/ www.google.ee
Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid kuni hallikaspruunid. Vili on ebameeldiva maitsega, väga mürgine. Leht: Varre tipus männasena 4 (5...8) äraspidimunajat terava tipuga terveservalist lihtlehte. Pealt rohiroheline, alt veidi heledam. Pikkus 6...13 cm, laius 3...8,5 cm. Leheroots väga lühike. Paljunemine: Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil. Kasvukoht: Salu-, laane-, lodumetsas, puisniitudel. Metsades rohurindes, valgemates kohtades põõsaste varjus. Varjulembene, suhteliselt niiskete kasvukohtade taim. Mürgistusnähud: kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, uimasus ja peavalu; põie ja soolte valusad kokkutõmbed, silmapupillide ahenemine. Mürgid hävitavad punaliblesid ning põhjustavad krampe ja halvatust. Võib lõppeda surmaga. LESELEHT Maianthemum bifolium Rahvapärased nimed: metsviinamari,
ja planktonist. Limused toituvad ka taime lehtedest ja lehtedel elavatest bakteritest ning rohevetikatest Suurematest loomadset pesitseb Järves ka krokodill, kelle põhitoiduks on suuremad loomad ja linnud. 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valguskiirgus: Troopilises keskkonnas on väga palju päikesekiirgust, mille tõttu on ka õhk soe ning päikesekiirgus soendab ka järve veetemperatuuri. Vesihüatsint on varjulembene taim, mis ei vaja otsest päikesevalgust kasvamiseks ega paljunemiseks. Loomastik on aga vastupidine, nemad vajavad oma elutegevuseks valgust, seetõttu tegutsevad flamingod päeval. Victoria järves ja sealsetel aladel pesitsevad ka krokodillid. Neile ei ole päikesevalgus vajalik, sest krokodillid on võimelised ka öösel liikuma ja saaki püüdma, kuid siiski veedavad nad enamus päevast päikse käes lesides ja soojenedes.
Sinisel kuslapuul on marjad kergelt mürgised, harilikul kuslapuul ohtlikult mürgised. Paar marja löövad juba kõhu lahti. Kuslapuu peentest ja tugevatest okstest tehti rehapulki, heegelnõelu ja muid vastupidavaid esemeid(praegu eelkõige kasutuses haljastusena).. 10) kuusk (Picea abies) Eestis kasvab ainult üks hariliku kuuse liik Harilik kuusk, ent sellel on väga palju erinevaid vorme.(üle 100). Noores eas jääb kasvukiirus männile alla, hiljem läheb männist ette. Kuusk on varjulembene puu, lagedas ta ei suuda iseseisvalt kasvama hakata. Kuuse okaste kogupind on meie metsade suurim, seega kasutab ta kõige efektiivsemalt valgust. Läbi aegade hinnatud ehituspuu, saab tõrva(vanasti karuäke), väga hea pillipuu (head pillipuud tuleb otsida kehvalt kasvukohast, seal on kuusepuit tihedam, kõla kontrollimiseks koputada jämedama oksaga vastu tüve, kõlab teistmoodi) Tänapäeval läheb puit peamiselt saetoodete ja paberi valmistamiseks(kusue puidukiud
Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Sellisel 25 paljunemise viisil pärib taim ainult ühe, nn emataime tunnused. Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste Paljasseemnetaimed Mänd Kuusk Valguslembene Varjulembene Oksad ja okkad tüve ülaosas. Oksad ja okkad kogu tüve ulatuses, Tüvi laasunud, tipmine võra. võra püramiidias Mulla viljakuse suhtes vähenõudlik Mulla viljakuse suhtes nõudlik Talub kuivust/niiskust Nõuab parasniisket pinnast Juurestik tugev, sõltub kasvupinnasest. Juurestik nõrk Okkad pikad, kahekaupa, Okkad lühikesed, ühekaupa,
Varem kasutati rohuna avitaminoosi (skorbuudi) vastu kuna lehed sisaldavad C vitamiini. Jänesekapsa perekonnas on liike, mida kasvatatakse koduaedades ilutaimedena. 27 LAANELILL Trientalis europaea; nimi on tuletatud ladinakeelest, triens kolmandik (õieraag moodustab taime pikkusest umbes 1/3), europaea euroopa. Sugukond nurmenukulised. Kasvukoht: see varjulembene metsataim kasvab okas- ja segametsades, eelistab rabastuvat pinnast. Kasvamas leiame teda palu-, laane-, lodu- ja rabastuvas metsas. Laanelill on 7-15 cm kõrgune, mitmeaastane rohttaim. Risoom on peenike, maa- aluste võsunditega. Vars püstine, alumises osas paljas, ülemises osas 5-7 lehest männas, lehed on ebavõrdse suurusega. Õisi 1või 2 niitjatel 3 cm pikkustel raagudel, õied valged, seitsmetised, meenutavad tähekest. Õitseb juunis ja juulis.
annaabi.ee 
