nõudlikumad valguse suhtes, nimetatakse valgusnõudlikeks ehk valguslembelisteks. Kõige vähema valgusega leppivaid liike aga nimetatakse varjutaluvaiks, vahepealsete omadustega liike nimetatakse poolvarju taluvaiks. Valgusnõudlikud liigid reageerivad teravalt valguse puudumisele. Ühekülgse valguse korral areneb neil ühekülgne võra või tüvi. Valgusnõudlikel ja poolvarju taluvatel taimedel on peamiselt valguslehed, varjutaluvatel puuliikidel on võras valgus-ja varjulehed. (Laas 1967) 1.2 Temperatuur Taimestiku koosseis teatud rajoonis ja taimede geograafiline levikolenevad suurel määral temperatuurireziimist, sest elulised protsessid taimedes kulgevad ainult teatud temperatuuri tingimustes. Liikudes ekvaatorilt põhjapoole, esineb taimestikus suuri muutusi, mida tingib maapinnale langeva päikeseenergia erinev hulk. Jämedates joontes eristatakse troopilise-, paraja- ja külmakliima taimi. Vähene soojushulk
asendades viimaseid meelitustöös. ·Lehe siseehitus Epiderm: ühikihiline Sammas- ja kobekude: moodustavad klorenhüümi ehk assimilatsioonipõhikoe (fotosüntees) Õhulõhed: asuvad epidermis (kaks sulgrakku ja nendevaheline õhupilu) Juhtkimp: kollateraalne (floeem ja ksüleem asuvad kõrvuti) ·Valgus- ja varjuleht Valgusleht: paksem kui varjuleht; seal on rohkem kloroplaste Varjulehed: klorofüllisisaldus on suurem kui valguslehtedel ·Lehtede varisemine Lehe eluiga on tavaliselt 1...1,5 aastat, igihaljastel taimedel 1...10 aastat. Väliselt annab lehe vananemisest märku värvuse muutus -- klorofüll laguneb ja domineerima hakkavad teist värvi pigmendid, antotsüaanid ja karotinoidid (värvained, mis annavad vastavalt sinakaid-punakaid ja kollakaid-oran zikaid toone). Enne lehtede langemist liigub osa orgaanilisi aineid lehtedest varde
siis on transpiratsioon määratud ka õhulõhede juhtivuse (avatuse) poolt. Seoses transpiratsiooni ja õhulõhede juhtivuse vähenemisega öösel toimuvad muutused ka taime/lehe veepotentsiaalis. Viimane hakkab suurenema õhtul ning saavutab maksimumi koidueelsel ajal, sõltudes mulla veepotentsiaalist ning transpiratsiooni olemasolust ja intensiivsusest. Võrastiku alusel paiknevad varjulehed sageli kõrgema veepotentsiaaliga ning nende õhulõhede juhtivus ja transpiratsioon on väiksemad kui ülemistel valguslehtedel. KIIRGUSKAHJUSTUSED: • Ultraviolettkiirgus, • Muutusi saab kiirgus põhjustada seal kus teda on palju ja kui ta ikka taimes neeldub. Atmosfääri osoonikihist tuleb läbi ainult ultraviolettkiirguse pikalainelisem osa (Osa UV-B-st ja UV-A).
Vahel on kõrglehed muutunud õie kroonlehtede sarnaseks, asendades viimaseid meelitustöös. · Lehe siseehitus Epiderm: ühikihiline Sammas- ja kobekude: moodustavad klorenhüümi ehk assimilatsioonipõhikoe (fotosüntees) Õhulõhed: asuvad epidermis (kaks sulgrakku ja nendevaheline õhupilu) Juhtkimp: kollateraalne (floeem ja ksüleem asuvad kõrvuti) · Valgus- ja varjuleht Valgusleht: paksem kui varjuleht; seal on rohkem kloroplaste Varjulehed: klorofüllisisaldus on suurem kui valguslehtedel · Lehtede varisemine Lehe eluiga on tavaliselt 1...1,5 aastat, igihaljastel taimedel 1...10 aastat. Väliselt annab lehe vananemisest märku värvuse muutus -- klorofüll laguneb ja domineerima hakkavad teist värvi pigmendid, antotsüaanid ja karotinoidid (värvained, mis annavad vastavalt sinakaid-punakaid ja kollakaid-oranzikaid toone). Enne lehtede langemist liigub osa orgaanilisi aineid lehtedest varde
asendades viimaseid meelitustöös. Lehe siseehitus Epiderm: ühikihiline Sammas- ja kobekude: moodustavad klorenhüümi ehk assimilatsioonipõhikoe (fotosüntees) Õhulõhed: asuvad epidermis (kaks sulgrakku ja nendevaheline õhupilu) Juhtkimp: kollateraalne (floeem ja ksüleem asuvad kõrvuti) Valgus- ja varjuleht Valgusleht: paksem kui varjuleht; seal on rohkem kloroplaste Varjulehed: klorofüllisisaldus on suurem kui valguslehtedel Lehtede varisemine Lehe eluiga on tavaliselt 1...1,5 aastat, igihaljastel taimedel 1...10 aastat. Väliselt annab lehe vananemisest märku värvuse muutus — klorofüll laguneb ja domineerima hakkavad teist värvi pigmendid, antotsüaanid ja karotinoidid (värvained, mis annavad vastavalt sinakaid-punakaid ja kollakaid-oranžikaid toone)
Teatavasti peegeldub võradelt 20...30 % neile langenud valgusest, ülejäänud neeldub. Võrasid läbiva valguse hulk oleneb puuliigist, puistu tihedusest, Päikese kõrgusest, aastaajast (lehtimisega tungib võradest läbi 6...7 korda vähem kiirgust). Mida kõrgemal on Päike, seda enam kiirgust tungib läbi võrade. Tihedates kuusikutes - 2...6 %, männi-, haava- ja kasepuistutes 10...40 %. Erinevates valgustingimustes kasvanud lehed (okkad) jaotatakse kolme tüüpi: valgus-, poolvarju- ja varjulehed. I ja II klassi puudel on varjulehed võra sees ja alumises osas, III klassi puudel on ainult poolvarju- ja varjulehed. Liitunud puistus järelkasvul on sageli ainult varjulehed, mis ei suuda toota küllaldaselt orgaanilist ainet iseenda tarvis. Valguse koostis oleneb võrade liitusest. Mida tihedam on puistu, seda enam muutub valguse koostis: hajuvalguses suureneb roheliste ja siniste kiirte osakaal. Kohtades, kus valitseb otsevalgus, valguse koostis metsas oluliselt ei muutu.
tervenisti vees, kinnitunud veekogu põhja või hõljuvad vee pinnal ◦ Hügrofüüdid: taimed, mis elavad kõrge õhuniiskuse tingimustes; puuduvad kohatumused transpiratsiooni vähendamiseks Ökoloogilised rühmad Valgustingimustega kohastumise alusel: ◦ Varjulembesed taimed: peamiselt metsa alumiste rinnete taimed Ühe taime lehestiku piires: ◦ Valguslehed: kserofüütide moodi ◦ Varjulehed: hügrofüütide moodi Liaanid: kiire kasvuga ronitaimed, mis kasutavad toena puude tüvesid ja tungivad valguse poole Epifüüdid: rohttaimed, mis elavad teiste taimede peal, kuid toituvad iseseisvalt Autotroofsed ja heterotroofsed taimed Autotroof: taim, mis sünteesib kõik endale vajalikud orgaanilised ained anorgaanilistest ainetest ◦ Rohelised taimed: fotosüntees ◦ Klorofüllita taimed: kemosüntees
annaabi.ee 
