formeeritud punane eesti kütiarmee. Vastase Ostrov - Porhovi piirkondade rindeliin oli lagunenud, kuid pealetungi jätkamineVenemaa sisemaale ei olnud rinde laiaks venitamise tõttu otstarbekohane. 29. mail anti Pihkva kaitsmine osaliselt üle Bulak-Balahoviti juhatuse all tegutsevatele Vene valgete väeosadele. Eesti põhijõud tõmmati tagasi Irboska piirkonda, kus asuti rajama riigipiiri kindlustamiseks fortifikatsioonirajatisi traattõkete, kaevikutesüsteemi ja varjendite näol. 1919. a. sügiseks valminud kaitseliin ei võimaldanud vastasel sellelt suunalt enam Eestisse tungida. LAHINGUD PÕHJA-LÄTIS. Üheaegselt Pihkva operatsiooniga algas ka lahingutegevus Põhja-Läti osaliseks vabastamiseks, et luua Eestis formeeritud Läti rahvuslike üksustele edaspidiseks lahingutegevuse arendamiseks omal territooriumil soodne platsdarm. Eesti 2. ja 3.diviis vallutasid maikuu lõpuks Volmari (Valmiera) ja Marienburgi (Aluksne). Et saksa-läti väed
Need sündisid spontaanselt, päevikulaadse pihtimusena, kuupäevadki plaadile märgitud, ning on valdavalt fantastilised portreed. Seejuures puudub neis peaaegu täiesti grotesk; suuri silmi hingestab kannatus oma eri varjundites, kord piinava ängina, kord leebe nukrusena. Seeriat kannab kibe sõjakogemus, sõjas laialipaisatud rahva traagika; üldine valu on lahutamatu isiklikust. 1949. aastal lisandub veel neli lehte, mis tugevdavad sarja ühiskondlikku kõlajõudu. Varjendite, gaasikambrite, Hiroshimade õuduse on kunstnik suutnud koondada lehe ,,Elu varemetes" tillukesele pinnale. ,,Jutlustaja" teema võtab ta taas üles 1949.aastal kuivnõelalehes ,,Diktaator II", milles juhi-massi sümboolset kujundit on elu konkretiseerinud. Oraator ja reaktiivlennuki vari inimeste kohal on ilmselt seotud külma sõja atmosfääriga. Nagu öeldud, ühendas Viiralt 1932. aasta ,,Jutlustajas" selle kuju vastandlikud tõlgendusvõimalused. Nüüd lahutab ta need
okupatsioonitsooniga KÜLMA SÕJA VALDKONNAD Võisteldi kolmes valdkonnas: A) Võidurelvastumine B) Poliitilise ülemvõimu pärast Euroopas C) Mõjuvõimu laiendamine kolmandasse maailma 1)ABC- relvad on massihävitusrelvad, nt tuumapommid, keemia- ja bioloogilised relvad 1945 a USA kasutas tuumapomme Jaapanis 1949 a katsetas NSVL 1952 a USA katsetas esimest vesiniku e termotuumapommi 1953 a NSVL 1950-60 a USA-s varjendite ehitamise buum 2)1950 a NSVL – kontinentide vahelised raketid tuumalõhkelaengu transportimiseks Veidi hiljem USA. Hiljem varustati raketid jagunevate tuumalõhkelaengu peadega( st üks rakett kannab mitut tuumalõhkelaengut, mis on sihitud eri sihtmärkidele). 3) 1980 a alustas USA „tähesõdade kava“ väljatöötamist e õhu- ja raketitõrjevahendite väljatöötamist kosmoses. Plaan jäi teostamata. VÕIDURELVASTUMISEL MASSIHÄVITUSRELVADE LIIGID
näiteks maaühenduse katkemise tagajärgi. Tulevikus ehitatavate paigaldiste hooldamise seisukohalt on soovitatav, et paigaldise osi saaks eraldi välja lülitada, nii et oleks välistatud pingestatud osadel töötamine. Eriabinõusid võib nõuda rikete vältimiseks või vähemalt rikete tagajärgede vähendamiseks ahelais, millel on suur tähtsus paigaldise üldise ohutuse seisukohast. Sellisteks ahelateks on näiteks trepikodade, evakuatsiooniteede ja varjendite valgustus, samuti liftide ja häiresead- mete toide. Üldiselt tuleks ruumides, kus elektrikatkestus kujutab endast suurt ohtu, toita valguspunkte kahest või enamast rühmast. Rikkevoolukaitselüliti kasutamisel tuleb ahelad jaotada nii, et maanduse katkemisel ei jääks kogu paigaldis pingeta, või et pingeta ei 4 jääks hoonete oluliselt vajalikud seadmed, mis ei või pikemat aega järelvalveta olla, nagu nt. küttesüsteem.
mahuarvutusjuhedis toodud väärtusi, üle 2,5 m sügavaste kaevikute puhul võitakse kalle vastavalt projektile. Aluspõranda nõutav lahtikaevandamise varupaksus on vähemalt 0,3 m. Kui taldmike vahe on alla 2m või seinte vahe vahekaugus <3m, siis kaevatakse taldmike või seinte vaheline ala taldmike rajamissügavuseni lahti. Raketise tööde mõõdueeskirjade kohta joonised: 1) Tala 2) Plaat-talastik 3) Aluspõrand 4) Post Vundamentide all: sellise peaalarühma KE 25 varjendite konstruktsioonid (katuseplaat, seinad). Peaalarühm KE 27 erikonstruktsioonid (kaldpinnad, kanalid, tunnelid, masinate alused, basseinid), KE 28 väliskonstruktsioonid (hoonest väljas, eraldi paiknevad objektid nt tugimüürid). KARKASSI ja KATUSEKONSTRUKTSIOONID (3 pearühma). Välisseina ja katuselae mõõtmispõhimõtted selgitab joonis. Pinnakonstruktsioonide hulgas käsitleva katusekatte mõõtmisreeglid erinevad katuselae mõõtmispõhimõttest. Lk 22 esimene pool
mida on peetud sõja pöördelahinguks. Teegmist oli suhteliselt mõttetu hakklihamasinaga. Sakslaste jaoks ei pidanuks olema oluline linna vallutamine iga hinna eest, pidanuks olema oluline välja jõudmine Volgani ja seal toimuva laevaliikluse ja raudteeliinide katkestamine. Sakslased trügisid meeleheitlikult Stalingradi, vastaspool hoidis veel meeleheitlikumalt sellest kinni. Stalingrad oli varemete väli juba pärast esimesi pommitamisi, võitlused käisid üksikute keldrite, varjendite jne pärast. Tegemist oli tõsise hakklihamasinaga, mehed pidasid vastu vähem kui nädala keskmiselt. Tegemist puhtalt ideoloogilise vastasseisuga. Stalin ei saanud anda käsku oma nime kandva linna maha jätmiseks. Hitlerile muutus elu ja surma küsimuseks tähtsusetute varemete vallutamine. Punaarmeed suruti enam Volga kalda poole. Peaaegu 40 km pikk, vaid mõni km lai, pikk soolikas jõe ääres. Punaarmee kasutas ette sakslaste koondumist selleks, et valmistada ette pealetungi
annaabi.ee 
