Rikkamate bondide seast valiti konungid, kes valitsesid väiksemaid või ka suuremaid kogukondi. Merenduse ja kaubanduse elavnedes hakkasid konungid oma meeskonnaga rüüstama võõraid laevu ja jagasid pärast saagi omavahel. Tekkis maapuudus ja paljud mehed hakkasid ennast elatama mereröövimisega (ka langenud konungid), nii tekkisid viikingite salgad. Regulaarselt hakati ründama Lääne-Euroopat, kus skandinaavlasi nimetati normmannideks. Ida-Euroopas ja Bütsantsis tunti neid kui varjaage. Viikingite retked viikingite iga-aastaste rüüsteretkede all kannatasid Briti saared, Reini jõe suudmeala, Põhja-Prantsusmaa. Jõuti ka Hispaaniasse ja Vahemere maadesse, kuid ka Ameerikasse. Nad said oma kiirete laevadega tungida mööda jõgesid sügavale sisemaale, lahkudes jätsid nad endast maha tapetud ja rüüstatud asulad. Inglismaal lõpetasid nad kloostrikultuuri, vallutasid suure osa saarest ja hiljem ka terve saare. Prantsusmaal püüti
järgmistest aspektidest: riigivalitsemine, armee ja sõjapidamine, kaubandus ja linnad. · Riigivalitsemine · Armee ja sõjapidamine · Kaubandus ja linnad 7. Analüüsige Vene riigi tekkepõhjusi. Kas Vana-Vene riigist saab rääkida kui venelaste riigist? · Varjaagid rajasid jõgede äärde oma tugipunkte või siis asusid juba olemasolevatesse slaavlaste asulatesse. Vene kroonika kinnitusel kutsusid väsinud rahvad varjaage enda üle valitsema. Kutsele vastas varjaagipealik Rjurik, kes sai 862. Aastal võimule Novgorodi linnas. Rjuriku kaaskondlane Oleg vallutas pärast tema surma 882. Aastal Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. · Vana-Vene riigi elanikkonna moodustasid slaavlased ja some- ugri hõimud, kes ka lõpuks slaavistusid. Seega saab rääkida Vana-Vene riigist kui venelaste riigist. 8. Nimetage Jaroslav Targa saavutusi.
17. Peatükk Rjurik varjaagi pealik, kes väidetavalt kutsuti venelasi valitsema. 862 sai võimule Novgorodi linnas. Vladimir vene vürst, lasi end koos kaaskonnaga ristida 988. aastal ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Ta on ka õigeusu pühak. Jaroslav Tark Vova järglane. Tema ajal oli hiilgeaeg. Riigi valdused Mustast merest Läänemereni. Vallutas 1030 Tartu ja nõudis andamit. Lasi koostada kirjaliku seadustekogu "Vene õigus". Riigi tekke teooria Venelased kutsusid varjaage "Meie maa on nii suur ja külluslik, aga korda temas pole! Tulge ja valitsege meid!" Rjurik läkski ja valitses 862. Pärast teda oli Oleg 882. Druziina Vürsti peamine sõjalise, administratiivse ja kohtuliku võimu tagaja. Vürsti sõbrad. Bojaar praegu pole mul küll õrna aimugi kes see olla võiks. Veetse linna juhtiv rahvakoosolek. Veetse valis vürsti. Koosnes kaupmeestest. Tsingis-khaan Tubli mongol, kes sai jugiks ja vallutas palju venemaad.
sajandil Põhja-Indias Esimene moslemite riik ( Delhi sultanaat ) 14. sajandil kujunes suurriigiks Väike-Aasia poolsaarel, hõlmas alasid Vahemere idarannikul, Põhja-Aafrikas, Balkani poolsaarel, pealinn kunagises Konstantinoopolis Türgi impeerium ehk Osmanite riik 13.Töö allikatekstiga. 10P A Ja ei olnud nende keskel õiglust, hõim astus välja hõimu vastu, nad tülitsesid ja hakkasid omavahel sõdima. /.../ Ning nad läksid mere taha varjaagide, russide juurde. Neid varjaage kutsuti russideks, nii nagu teisi nimetatakse sveadeks, muid aga normannideks ja angliteks või teisi veel gotlandlasteks just nii hüüti ka neid. Tsuudid, slaavlased, kriivitsid ja vessid ütlesid russidele: ,,Meie maa on suur ja rikas, aga mingit korda selles ei ole. Tulge vürstina valitsema meie üle." Ning valiti välja kolm venda/.../, kes tulid oma suguvõsade ja ustavate vägedega slaavlaste juurde.
Juugendstiili mõjud. Teosed: Helsingi raudteejaam (kiviplokid, nurgeline, massiivne), suur Tallinna plaan/ projekt (19-20saj pakkus välja), Kommertspanga hoone (Pärnu mnt). ¤ Akseli Galien- Kaliela soomlane. Illustreerinud ,,Kalevala", tasapinnaline maal, erksad värvid, eeskujuks eestlastest arhitektidele. ¤ Nikolai Roerich- Venemaa- eeskuju Soomest, asutas Peterburis rühmituse ,,Mir Iskustva". Rahvusromantikute stiil, maalib varjaage (esimesi vene valitsejaid). Siirdub Indiasse, seejärel idamaised sümbolid teoste teemaks. ¤ Edvard Munch Norra- rahvusromantik (sümbolism + juugend), teemaks sümbolism, maalimistehnikaks juugend. ,,Haige laps". Ekspressionist. Vaata edasi tema kohta... EKSPRESSIONISM Hingelised traumad noores eas. Boheemlaslik ellusuhtumine viib hingelise kriisini, kui isik ravitakse liiga terveks, siis muutub kahjuks ka kunst. Nt. enne haigust- väljendusrikkus
Kuidas Venemaa ristiusutati? Kirjeldage Jaroslav Targa aegset Venemaad. Miks VanaVene riik lagunes? Põhja poolsem grupp veneedid levisid ka praeguse saksamaa idaossa Lõunapoolned sklaviinid Balkan, kus aasiast sisse rännanud bulgaaride võimu all kujunes bulgaaria riik. Idapoolsed andid olid aga Ukraina aladel. Taheti jumalasõna tõhusamalt levitada, vennad Kyrillos ja Methodios töötasid välja kaks tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa. Kreeklased palusid Varjaage et nad tuleks neid valitsema, sest neil endil polnud riigis korda. VanaVene asutas Rjuriku(varjaagide pealik) kaaskondlane Oleg, kes vallutas Peale Rjuriku surma Kiievi ja pani aluse vana vene riigile. 988.aastal lasi vürst Vladimir enda kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas usu ka oma riigis. Jaroslav Targa ajal vallutati palju maid(mustast merest läänemereni) Kuna võim jagati vendade vahel ära, siis hakkasid nad võimu pärast kaklema ning toimusid tülid ja kodusõjad.
Triloogia viimases osas omandab Keskmaa pärast peetav lahing lausa grandioossed mõõtmed. Sõjaleek lahvatab kõikjal. Gondori inimesed ühinevad Mordori julma sõjaväe vastu, et võita või surra. Torm raputab kogu Keskmaad. Lahingutest suurim toimub Pelennori väljadel. Siin põrkuvad Rohani ratsanikud kokku haradrimidega, Gondori garnison orkide malevaga, Angmari Nõidkuningas Rohani Éowyniga. Gothmog, Morguli asevalitseja, kihutab lahingusse kirvestega idalasi, Khandi varjaage, lõunalasi sarlakpunases rüüs ning musti mehi Kaug-Haradist. Vari katab päikese Minas Tirithi taevas. Raamatus käivad käsikäes võit ja surm, kaotus ja rõõmupisarad, kohtumised ja lahkumised. Saab selgeks, et igas võidus on omajagu kaotust ja igas rõõmus paras annus kurbust. 3.TEOSED · ,,The Hobbit, or There and Back Again" (1937) ehk ,,Kääbik, ehk sinna ja tagasi" (1977)
Tänapäeva bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid, tsernogoorlased Andid – kinnitasid kanda Dnepri keskjooksul, tänapäeva Ukraina aladel. Tänapäeva venelased, ukrainlased ,valgevenelased Suured Ida-Euroopa jõed, eelkõige Dnepr ja Volga oma harujõgedega, moodustasid muistse loodusliku veetee. Nendele aladele kujuneski Vana-Vene riik. Kroonikate kinnitusel olevat korratustest väsinud rahvad kutsunud varjaage enda üle valitsema. Nende kutsele vastas 3 varjaagi pealikku Rjurik, Sineus, Truvor kes said 862. aastal võimule Novgorodi linnas. Rjuriku kaaskondlane Oleg vallutas pärast tema surma 882. aastal Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Vana-Vene riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased ja soome-ugri hõimud. Kuigi varjaagide sidemed Skandinaaviaga püsisid veel pikka aega, hakkasid ka nemad peagi slaavistuma. 10. ARAABLASED JA ISLAMI USK
Tulge meid valitsema ja saatke meile vürst." Nii jõudiski Rjurik oma kaaskonnaga 862. aastal Novgorodi ja haaras seal võimu. 882. aastal vallutas Oleg (Helge) Kiievi ja nii pandigi alus Vana-Vene riigile. Üsna pea varjaagidest juhid slaavistusid. Kuigi sidemed Skandinaaviaga säilisid veel üsna kaua. Vana-Vene riigi elanikkond koosnes põhiliselt slaavlastest ja soome-ugri hõimudest. Mõiste rossia tuleneb sõnast "rus", millega seni kutsuti varjaage. 9. Venemaa ristiusustamine. Slaavlased austasid loodusjõude ja surnud esivanemaid. Oluliseim oli pikse- ja sõjajumal Perun. tihedad majandussuhted, ühine võitlus rändrahvaste vastu andis Bütsantsile paremad võimalused levitada ka oma usku. 988. aastal võttiski vürst Vöadimir koos oma kaaskonnaga vastu ristiusu ja kehtestas uue usu kogu riigis. (1054 ortodoksne ehk apostlik õigeusu kirik; 1453 kiriku keskus Bütsantsist tuli
annaabi.ee 
