ige 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. ige 6. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. ige 7. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju vliskapitali. ige 8. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori le. ige 9. SKT deflaator nitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. vale 10. Varjatud majandus on ks osa varimajandusest. vale Teie tulemus: igeid vastuseid 9, ksimusi kokku 10 Andres Arrak - Majanduse alused (Majanduskasv) 1. Majanduslikuks konvergentsiks nimetatakse kasvumrade htlustumist riikide vahel. ige 2. Vastavalt Robert Solow majanduskasvu mudelile on SKP elaniku kohta kasv kapita/t-suhte kasvu funktsiooniks. vale 3. Suletud majanduses vib investeering (I) olla suurem kui sst (S). vale 4. Kapital kasvab puhasinvesteeringu vrra. ige 5
kogutoodangust. SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. 12.Mis on nn must turg? Kas selle näitajad kajastuvad ka kusagil? kaupade ja teenuste ostu-müügisuhete süsteem väljaspool ametlike eeskirjadega reguleeritud kaubandust, kuulub varimajandusse. Mustal turul eiratakse mis tahes müügipiiranguid, ei maksta kohustuslikke riigi- ja kohalikke makse, ei täideta sanitaareeskirju. Eesti konjunktuuriinstituut on aastal 2013 viinud näiteks läbi küsitluse seoses varimajandusest Eestis uurimistöö elanike hinnangute alusel. https://www.mkm.ee/sites/default/files/varimajandus_eestis_2013_ elanike_hinnangute_alusel.pdf 13.Tooge näiteid n.ö musta turu kaupade või teenuste kohta? Tekib tihti kaupadele, mis on raskesti kättesaadavad või üldse seadusega keeletud. 14.Mis on tollimaks? Sageli nimetatakse tollimaksuks ka tariifi, mis on tegelikult nimekiri maksustamisele kuuluvatest kaupadest koos maksumääraga
on toimunud. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP reaalsega saadakse SKP deflaator , mida peetakse kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. c) SKP ei mõõda rahva heaolu, sest ei arvestata selliseid tegureid: 1. kõik toodetud kaubad ei lähe müügiks- kodumajapidamistes osutatavad teenused 2. Ei arvestata inimese taastumiseks tehtavaid kulutusi (nt reisid) 3. Ei arvestata tulusid varimajandusest 4. Ei mõõdeta kahjulike kaupade tõttu tekkivaid kulutusi d) Reaalse SKP arvutamisel kasutatakse baashindadena 2005.aasta hindu. Sellepärast on 2005.aasta nominaalne ja reaalne SKP samad ning deflaator 100. Eestis on keskmine hinnatase aasta aastalt kasvanud. 2011.aastal on see ligikaudu 55% võrra kõrgem kui 2000.aastal. SKP deflaator= (Nominaalne SKP / Reaalne SKP) x 100% e) Nominaalse ja reaalse SKP kasvumäär (%)
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 30 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus kitsendavat eelarvepoliitikat. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 31 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 32 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas rahapakkumise suurenemine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 33 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Nii tavatarbijad kui tööstus kasutavad EUR-i eest imporditavaid kaupu ja osiseid. Maailmaturul suurenes ka nafta hind. Läti oli k.a. sunnitud läbi viima mitmete kaupade hinnatõusu, alates 01.01.2004 kallinesid elekter, gaas; samuti mitmete teenuste hinnad. Tootjahinnad kasvasid 2004.a. keskmiselt 10%, metallitööstuses aga 15%. Oma mõju otsene ja kaudne (psühholoogiline) oli ka EL-ga liitumisel. Toimusid muudatused maksu- ja kindlustussüsteemis lähtudes EL nõuetest. Varimajandusest, maksude laekumisest ja maksubaasist üldiselt Läti Statistikaameti andmetel moodustas Läti varimajanduse osakaal 2004.a. seisuga 17-18% SKT-st. Varimajanduse osakaal on küll võrreldes varasemate perioodidega vähenenud, kuid Läti jääb antud näitajaga siiski Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisele tasemest (15-16% SKT-st) allapoole. Varimajandus Lätis puudutab ennekõike kaubandust (kuni 30-35%), järgnevad teenused, kalandus ja metsandus Maksude laekumine on 2003-2004 suurenenud. 2004.a
Milton Friedman. Tõene 10. Neoklassikalinemakroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu jahinnataset. Väär Test 8.1 SKT arvestus 1. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Tõene 2. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. Tõene 3. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. Tõene 4. Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Väär 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. Tõene 6. Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Väär 7. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT'st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9
Milton Friedman. Tõene 10. Neoklassikalinemakroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu jahinnataset. Väär Test 8.1 – SKT arvestus 1. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Tõene 2. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. Tõene 3. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. Tõene 4. Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Väär 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. Tõene 6. Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Väär 7. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT’st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9
Ühiskiri sai tuntuks kui Balti Apell, sellel tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983 resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Vastupanuliikujate mahasurumiseks algas nende ulatuslik vangistamine. Põllumajandus allutati jällegi üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele, mis muutis kohaliku tarbimise kesisemaks. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainete kriis. 1980 aastateks oli 90% tööstusest allutatud üleliidulistele ametkondadele. Varimajandusest sai igapäevaelu kaasnähtus. Kultuur Ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Vaimuelu oli vahelduva eduga pidevalt ideoloogilise surve all. Sõjajärgselt vähenes kõrgkultuur, kuid säilis rahvakultuur. Taastus laulupidude traditsioon. 1950ndatel hakkas rahvakultuur taanduma kõrgkultuuri ees. Suurenes Eesti Raadio saatemaht, 1955 alustab tööd Eesti Televisioon, 1970 mindi üle värvitelevisioonile
annaabi.ee 
