takistatud. Lõikekatse tuleb teha sedavõrd kiirelt, et poorivesi ei jõua välja voolata. 11. PINNASE NIHKETUGEVUS, SISEHÕÕRDENURK JA NIDUSUS. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. 12. MIS ON PINNASE VARIKALDENURK JA MILLAL SEE VÕRDUB SISEHÕÕRDENURGAGA? Pinnse varikaldenurk on nurk mis moodustub horisntaalpinna ja kergelt (ilma raputusteta) puistatud pealispinna vahel. Pinnase varikaldenurk sõltub pinnase nihketakistusest. Pudedate pinnaste varikaldenurk võrdub sisehõõrdenurgaga. Savipinnastes takistab lihet põhiliselt nidusus. 13. MIDA ISELOOMUSTAB PINNASE DEFORMATSIOONIMOODUL E? Pinnase deformatsioonimoodul - E - iseloomustab pinnase kokkusurutavust ja on tinglikult Hooke´i
nõlva mõjuvaks jõuks T (joonis 9.1). N = P cos T = P sin . Osakest hoiab paigal hõõrdejõud T = N tan, mis peab tasakaalu korral võrduma piki nõlva mõjuva nihutava jõuga T. Seega P sin = P cos tan, millest tan = tan ja = . Seega tasakaalus oleva nõlva kaldenurk peab võrduma pinnase sisehõõrdenurgaga. Siit selgub ka, et nidususeta pinnase sisehõõrdenurga võib määrata mõõtes puistatud pinnase varikaldenurga. Tegelikkuses on varikaldenurk võrdne sisehõõrdenurgaga 2 täiesti kuival koheval liival. Niiskel liival tekitab kapillaarjõud teatava nidususe ja varikaldenurk on sisehõõrdenurgast suurem. 9.3.2 Maksimaalne võimalik vertikaalse nõlva kõrgus nidusas pinnases. Eeldades, et nõlv hakkab teatava kõrguse hkr puhul libisema mööda tasapinda (joonis 9.2), saame kirjutada libiseva ploki tasakaalu tingimuse. Ploki kaal on
Liivapinnaste sisehõõrdenurk suureneb tiheduse ja terajämeduse suurenemisel. Ühtlase terastikulise koostisega liivade ja ümardunud teradega liivade sisehõõrdenurk ning seega ka nihketugevus on väiksem ebaühtlase koostise ja ümardumata teradega liivadel. Savipinnaste nidususe c (cu) põhjustajaks on molekulaar-tõmbejõud ja mõnel juhul ka osaliselt pinnasepoore täitva vee pindpinevusjõud. Pindpinevus on seda suurem mida väiksemad on poorid. Pinnse varikaldenurk on nurk mis moodustub horisntaalpinna ja kergelt (ilma raputusteta) puistatud pealispinna vahel. Pinnase varikaldenurk sõltub pinnase nihketakistusest. Pudedate pinnaste varikaldenurk võrdub sisehõõrdenurgaga. Savipinnastes takistab lihet põhiliselt nidusus. 2.3.6. Normaalselt tihenenud ja ületihenenud pinnas. Normaalselt tihenenuks loetakse pinnast millele ei ole kunagi mõjunud suurem pinge, kui käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge
keerukuse tõttu ei ole neid siin esitatud. Enamlevinud ja ka praktikas plastses piirseisundis, tekib seal kaks parve lihkejooni. Need on Siit selgub ka, et nidususeta pinnase sisehõõrdenurga võib määrata kasutatav on Westergaardi lahend, mis vaatleb pingejaotust sellises maksimaalse peapinge suhtes nurga all 45°-/2 ja minimaalse mõõtes puistatud pinnase varikaldenurga. Tegelikkuses on varikaldenurk anisotroopses pinnases, mis horisontaalsuunas on lpmatult jäik. peapingega moodustavad nurga 45°+/2. Vundamendi all saab eraldada võrdne sisehõõrdenurgaga täiesti kuival koheval liival. Niiskel liival Lahend sõltub Poisson' tegurist. Selle lahendi puhul on pingete hajumine kolm erinevalt liikuvat tsooni, mis on eraldatud üksteisest tekitab kapillaarjõud teatava nidususe ja varikaldenurk on suurem kui isotroopse pinnase puhul
· nimipaksus 0,5 m; · suurim paksus 0,5×1,33 = 0,67 m; · vähim paksus 0,5/1,33 = 0,38 m. (2) Raudteesilla omakaalu normatiivseks suuruseks võetakse omakaalu keskmine väärtus. Projekteerimise alused 41 LISA A Ehitusmaterjalide ja ladustatavate materjalide mahukaalud A1. Üldsätted (1) Mahukaal on normaalse pooride ja tühimike jaotusega materjali mahuühiku kaal (kN/m3). (2)Varisemisnurk (varikaldenurk) on puistematerjali kuhja külje puutuja- tasandi ja horisontaaltasandi vahele jääv maksimaalne teravnurk. ... Tabel A.1 Konstruktsioonimaterjalid Materjal Mahukaal (kN/m3) betoon kergbetoon: · tihedusklass 1,0 9...10 · tihedusklass 1,2 10...12 · tihedusklass 1,4 12...14 ...
Graanulid on täis väikseid suletud õhupoore ning see teebki temast kerge ja hea soojustusmaterjali. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema u. 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on u. 1150ºC. See on keemiliselt lähedane neutraalsele pH on ligikaudu 8-9. Kergkruusa omadused: = 0,16...0,19 W/m, puiste mahukaal 250-600 kg/m³ · Koormustaluvus - Kergkruus vastab oma kandeomadustelt enim peenliivale, olenevalt konstruktsiooni tihedusest on tema varikaldenurk 33...37º. Tihe kergkruusa kiht talub koormust 0,2 MPa. · Kemikaalide ja ilmastikukindlus - Keraamilise tootena on kergkruus vastupidav enamike hapete, soolade, leeliste, õlide näit. bensiini mõjudele ning korduvatele jäätumis- sulamisprotsessidele. · Ventileerimisomadused - Kergkruus on õhku läbilaskev ning seetõttu ventileeruvad ehitistest nii ehituslik, konstruktsiooniline kui ekspluatatsioonist tulenev niiskus ja aur. · Kasutusalad · Katuste ventileerimiseks
1). N = P cos T = P sin . Osakest hoiab paigal hõõrdejõud T = N tan, mis peab tasakaalu korral võrduma piki nõlva mõjuva nihutava jõuga T. Seega P sin = P cos tan, millest tan = tan ja = . Seega tasakaalus oleva nõlva kaldenurk peab võrduma pinnase sisehõõrdenurgaga. Siit selgub ka, et nidususeta pinnase sisehõõrdenurga võib määrata mõõtes puistatud pinnase varikaldenurga. Tegelikkuses on varikaldenurk võrdne sisehõõrdenurgaga täiesti kuival koheval liival. Niiskel liival tekitab kapillaarjõud teatava nidususe ja varikaldenurk on sisehõõrdenurgast suurem. 9.3.2 Maksimaalne võimalik vertikaalse nõlva kõrgus nidusas pinnases. Eeldades, et nõlv hakkab teatava kõrguse hkr puhul libisema mööda tasapinda (joonis 9.2), saame kirjutada libiseva ploki tasakaalu tingimuse. Ploki kaal on P = hdy/2 = h y/2 tan.
annaabi.ee 
