kuud tagasi hävitamisele saadetud kasutuskõlbmatude näopesuvedelikega. Antud situatsioon on firmale suureks probleemiks, sest internetimüüja küsib pudeli eest, mis poeletil maksab 10 eurot, lausa neli korda väiksemat hinda. See annab internetimüüjale ilmselge konkurentsieelise ja tähendab kosmeetikafirmale arvestatavat puudujääki tulus. Hinnanguliselt võib see kahju tuua firmale lausa 2500 eurot. Firmaomanikud tegid Eesti Politseile viivitamatult avalduse varavastase süüteo kohta, nende soovitus oli aga koguda ettevõttel ise asitõendeid, et Okidoki portaalis müügis olev kaup on tõepoolest sellele firmale kuulunud varaga. Maris otsustas müüjaga anonüümselt näost näkku kohtuda. Telefonitsi kokkulepitud kohtumine leidis aset müüja kodus ühes Supilinna eramajas. Maris veendus koheselt, et tegemist on sajaprotsendiliselt nende toodetega. Müüja ise väitis, et tegemist on mingisuguste laojääkidega ning ta sai need kellegi tuttava kaudu ja
veebr 680 1165 +485 +71% Seoses 15. märtsil 2007 aastal jõustunud karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 218 muudatustega on suurenenud toimepandud pisivarguste hulk. KarS § 218 kehtiv regulatsioon näeb täna väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu suunatud varavastase süüteo eest (kui vara väärtus on alla 1000 krooni) ette väärteokaristusena trahvi või aresti ja seda ka korduvate varguste puhul. Sellega on kaasnenud korduvate pisivarguste hulga suurenemine ning nende toimepanijates kindlus, et pisivarguse toimepanemine ei too kaasa kriminaalkaristust. Seega ei ole väärteokaristused korduvate pisivaraste suhtes täitnud oma eripreventiivset eesmärki.
(2) Sama teo eest: 1) kui sellega on tekitatud oluline kahju või 2) kui on kasutatud riigisaladust või ainult ametialaseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavat arvutit, arvutisüsteemi või arvutivõrku, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 3. jagu Vähemohtlikud varavastased süüteod § 218. Varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu (1) Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine ja väljapressimine kui puuduvad süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud, - karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära.
usuvastaste süütegude peatükis, siis NS artikliga 233 kehtestatud karistused tulenesid siiski varavastaste süütegude peatükist. Karistuste erinevused olid väga suured ja kohtu poolt süüteo ümberkvalifitseerimine võis raskendada või kergendada süüdistatava olukorda olulisel määral. Käesolevas kaasuses pole teada, millise varguse koosseisu karistust oleks kohus rakendanud, kuid eeldatavasti oleks usuvastases süüteos määratud karistus olnud rangem kui varavastase süüteo karistus. NS teokvalifikatsioonide puhul oli oluline roll sündmuskohal, kus süütegu toime pannakse. Ka käes- olevas kaasuses leidis kohus, et NS artikli 233 järgi kuulus kirikukella vargus süütegude hulka, mis olid toime pandud sellistes ruumides, mis ei kuulunud NS artiklis 226 toodud nimekirja. Samuti on oluline välja tuua see, et kohus kvalifitseeris algselt üheks usuvastaseks süüteoks kvalifitseeritud teo ümber teiseks usuvastaseks süüteoks.
policy development, Monash University, 2006. lk 10-11. 87 Ginter. J jt; Eesti karistuspoliitika: üleminek totalitaarriiklikust õigusriiklikku kriminaalõigusesse; Tallinn: Juura Õigusteabe AS, 2002; lk7-9 27 Eelnevalt esitatud väite tõestamiseks toob autor paralleeli KarS § 218 dekriminaliseerimisest, peale mida, 2007. aastal, nägi § 218 väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu suunatud varavastase süüteo eest, kui vara väärtus on alla 1000 krooni, ette väärteokaristusena trahvi või aresti ja seda ka korduvate varguste puhul. Enne seda olid korduvad vargused, olenemata asja hinnast, kriminaalselt karistatavad. Siseministeeriumi andmetel on pärast seadusemuudatuse jõustumist 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga väärtegude ja kuritegude summaarne kasv 38% ning võrreldes 2008.aasta esimest poolt ja 2007.aastat, võib tuua arvestuslikuks süütegude kasvuks ca 56%
hullemad Narva ja Harjumaa. Sotsiaalne profiil: 1993 mitte-eestlased 51% 2001 mitte-eestlased 63%, mehed 93% Alaealised on u 5-9% (tapmiste toimepanijate vanus on igas riigis kõrgem kui üldiselt kurjategijatel). Väga palju on varem karistatuid (40-50%). Mõjufaktorid: Vägivaldse kuritegevuse tase korreleerub niisuguste ühiskonnaelu faktoritega nagu suhteline vaesus, sotsiaalne ebavõrdsus ja rahulolematus sissetulekutega. Mida arenenum on ühiskond, seda kõrgem on varavastase kuritegevuse tase ja madalam vägivallaga seotud kuritegevus. Need ühiskonnad, kus tapmiste tase on madal, omavad tugevat mitteformaalset sotsiaalset kontrolli ja üldaktsepteeritavat normatiivset süsteemi, sotsiaalsete kohustuste ranget võrku ja kultuurilist orientatsiooni, mis pärsib agressiooni. 1990 jj: ühiskonna formaalsete kontrollimehhanismide nõrkusele lisandus ka sotsiaalne ja kultuuriline desorientatsioon, seniste väärtushinnangute ümberhindamine jne, mis
sellise teo toimepanemise ohtu käsitada ka vahistamisalusena KrMS § 130 lg 2 mõttes. Küll võib vahistamiseks alust anda näiteks see, kui on olemas põhjendatud oht, et kahtlustatav või süüdistatav võib vabaduses viibides kihutada võimalikku tunnistajat valeütlusi andma (KarS § 320 - § 22 lg 2) või valeütluste andmisele kaasa aidata (KarS § 320 - § 22 lg 3), sundida kedagi valeütlusi andma (KarS § 322) või panna tõendusteabe kõrvaldamiseks toime nt isiku- või varavastase kuriteo. Mõne sellise kuriteo toimepanemise ohu olemasolu tuleb aga, nagu eelnevalt märgitud, vahistamismääruses konkreetselt põhjendada. Mõistetavalt on isik enamasti huvitatud sellest, et teda kuriteos süüdi ei tunnistataks. Seetõttu ei saa kunagi täielikult välistada võimalust, et kahtlustatav või süüdistatav võib vabaduses viibides panna toime uusi kuritegusid, mille eesmärk on takistada kriminaalmenetluses tõe tuvastamist
annaabi.ee 
