1947. aasta juulikuus. Ta surmakohta ei ole avaldatud, mõnede andmete kohaselt varises ta kokku vangietapis Siberis, Obi jõe piirkonnas..." Järelsõnas Talviku 1988. aastal ilmunud luulekogule ütleb koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "... Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus.
või 18. juulil 1947..." LAULIKU HOMMIK 1 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse rühkis koolimajja veerima mu värsse. SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks, saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks. Sa süütad siis lõhnava sigari suhu ja tasa kaod kodust, tont ise teab kuhu.
või 18. juulil 1947..." LAULIKU HOMMIK 1 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse rühkis koolimajja veerima mu värsse. SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks, saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks. Sa süütad siis lõhnava sigari suhu ja tasa kaod kodust, tont ise teab kuhu.
Mu meeled ammu oodand ärevil nii mõne pika igatsuseaja. Ei täna elumõtet küsi ma, ei päri: seks aega küll, seks aega sügisel ja kurval, kalgil, kainestaval talvel. Nüüd elu jaoks ma värisedes valvel: kui kirsipung mus õitsema puhkeb veri, nüüd ainuvalitsus mu hullul südamel. Ma rie Under Sügiselaul Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimase vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju- olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aeda asus. Heiti Talvik Tuisk Tuisk jookseb võidu tuisuga, ei teine teisest mööda saa: üksteise ette tõttavad, üksteist nad maha jätavad. Ma vaatan, kuni väsib silm,
Valga suunalt tulistavad punaste patareid. Paju mõisat rünnatakse korraga kolmest küljest. Leitnant Soodla 3. rood paneb vastu viimse võimaluseni, kuid on sunnitud lõpuks tiheda pommisaju rohkete kaotuste tõttu taanduma ja mõisahooned maha jätma. Südaööl järgneb vaenlase üldrünnak, millele pannakse vastu kuni laskemoon otsa saab. Imekombel pääseb rood punaste haarangust, kus iga partisani kohta tuli vähemalt 20 punase kütipolgu lätlast. 31. jaanuari varavalgel alustavad partisanid rünnakut Paju mõisa vallutanud punaste vastu. Neid toetab soomlaste raskepatarei major Snellmani juhatusel, mis vahepeal on rindele jõudnud. Mõisa suunas liiguvad 3. roodu ja 1. roodu võitlejad leitnant J. Soodla ja N. Piibu juhtimisel. Vasemalt, mööda Pedeli jõe orgu liigub Mõisa suunas 2. rood leitnant Saare juhtimisel, kuid satuvad siis vaenlase risttule alla. Rood alustab tormijooksu, kaotab aga
Valga suunalt tulistavad punaste patareid. Paju mõisat rünnatakse korraga kolmest küljest. Leitnant Soodla 3. rood paneb vastu viimse võimaluseni, kuid on sunnitud lõpuks tiheda pommisaju rohkete kaotuste tõttu taanduma ja mõisahooned maha jätma. Südaööl järgneb vaenlase üldrünnak, millele pannakse vastu kuni laskemoon otsa saab. Imekombel pääseb rood punaste haarangust, kus iga partisani kohta tuli vähemalt 20 punase kütipolgu lätlast. 31. jaanuari varavalgel alustavad partisanid rünnakut Paju mõisa vallutanud punaste vastu. Neid toetab soomlaste raskepatarei major Snellmani juhatusel, mis vahepeal on rindele jõudnud. Mõisa suunas liiguvad 3. roodu ja 1. roodu võitlejad leitnant J. Soodla ja N. Piibu juhtimisel. Vasemalt, mööda Pedeli jõe orgu liigub Mõisa suunas 2. rood leitnant Saare juhtimisel, kuid satuvad siis vaenlase risttule alla. Rood alustab tormijooksu, kaotab aga
DEKAMERON VII päev Jutustamine pidi kuninga käsu kohaselt toimuma Naisteorus. Õuemeister sättiski juba varavalgel sinna poole. Sinna mindi..see tundus nüüd palju ilusam koht. Linnud laulsid ja panid ka inimesed laulma. Söödi ja siis oli võimalus puhata. Pärast seda tuli kõigil koguneda vaiba peale, et kuulata Emilia jutustusi. I novell KOON Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni, kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. )
Pariisi jõudis teade tema vallandamisest alles järgmisel päeval. Kõneldi isegi tema arreteerimisest. (Tegelikult lahkus mees kohe riigist.) 13. juuli hilisõhtul kutsus noor ajakirjanik CAMILLE DESMOULINS12 [kamij demu´lä(n)] Palais-Royali hoovi välikohviku kliente vabastama Bastille' vanglas kannatavaid "despotismi ohvreid". Ta tegi seda väga ilukõneliselt, tema kuue äärel ilutses plaatani leht (tulevane kokard, millest sai despotismi vastu võitlemise tunnus). Varavalgel kohtas Palais-Royali hoovist väljuv rahvahulk turule suunduvaid müüjaid-ostjaid, kes liitusid "despotismi ohvrite" vabastajatega, sest kõigi meeleolu oli Neckeri vallandamise pärast tusane. Pariisi lihtrahvas oli raskete elutingimuste tõttu üldse väga tundlik. Camille Desmoulins kutsub inimesi 13. juulil hilisööl Bastille'd vallutama ja 14. juuli sündmused vangla ees. 12
Pariisi jõudis teade tema vallandamisest alles järgmisel päeval. Kõneldi isegi tema arreteerimisest. (Tegelikult lahkus mees kohe riigist.) 13. juuli hilisõhtul kutsus noor ajakirjanik CAMILLE DESMOULINS12 [kamij demu´lä(n)] Palais-Royali hoovi välikohviku kliente vabastama Bastille’ vanglas kannatavaid “despotismi ohvreid”. Ta tegi seda väga ilukõneliselt, tema kuue äärel ilutses plaatani leht (tulevane kokard, millest sai despotismi vastu võitlemise tunnus). Varavalgel kohtas Palais-Royali hoovist väljuv rahvahulk turule suunduvaid müüjaid-ostjaid, kes liitusid “despotismi ohvrite” vabastajatega, sest kõigi meeleolu oli Neckeri vallandamise pärast tusane. Pariisi lihtrahvas oli raskete elutingimuste tõttu üldse väga tundlik. Camille Desmoulins kutsub inimesi 13. juulil hilisööl Bastille’d vallutama ja 14. juuli sündmused vangla ees. 12
annaabi.ee 
