SEMINAR IV Teemad: Esitamise aeg: 18.03.2020 kell 16.00 ● Varaühisuse varasuhe 6. Kaasus: Mari ja Jaanus Kaasuse autor: õppeassistent 2018-2019 Margaret Tupits Mari ja Jaanus abiellusid 12.08.2005. Abieluvararegistrist ei nähtu, et paar oleks seadusjärgsest varasuhtest erinevaid kokkuleppeid teinud. Enne Jaanusega abiellumist elas Mari oma Kakumäe korteris, mille pärandas talle tema vanaema Marju. Jaanuse kõige kallimaks varaks oli enne abielu soetatud vana Mustang (30 000 EUR). Mõnda aega enne abiellumist elas paarike Mari Kakumäe korteris, kuid otsustasid selle siis enne abiellumist maha müüa ning raha hiljem tulevaste laste nn ülikoolifondi panna –– nimelt tahtsid noored enda lapsed
võlasuhte rikkumise tagajärgede hindamist; kohustuse lõppemise viise; lepingu tühisuse tagajärgi Määrust ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ega haldusasjadele. Selle määruse reguleerimisalast jäetakse välja ka: ● füüsilise isiku õigusliku seisundi ning õigus- ja teovõimega seotud küsimused; ● võlasuhted, mis tulenevad perekonnasuhetest; abikaasade varasuhtest, testamentidest ja pärimisasjadest. ● võlasuhted, mis tulenevad vekslitest, tšekkidest ja lihtvõlakirjadest; ● arbitraažikokkulepped ja kohtualluvuskokkulepped ● küsimused, mida reguleerib äriühinguõigus ning muid juriidilisi isikuid ja organiseeritud isikute ühendusi käsitlev õigus; ● sihtfondi asutamine ning suhted asutajate, usaldusisikute ja kasusaajate vahel;
Määrust ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ega haldusasjadele. 2. Käesoleva määruse reguleerimisalast jäetakse välja a) füüsilise isiku õigusliku seisundi ning õigus- ja teovõimega seotud küsimused, ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist; b) | võlasuhted, mis tulenevad perekonnasuhetest ja suhetest, mis on kohaldatava õiguse kohaselt perekonnasuhetega sarnase toimega, sealhulgas ülalpidamiskohustused; c) | võlasuhted, mis tulenevad abikaasade varasuhtest või varasuhtest, mis kehtib kohaldatava õiguse kohaselt abieluga sarnase toimega kooseluvormis, ning testamentidest ja pärimisasjadest tulenevad võlasuhted; d) | võlasuhted, mis tulenevad vekslitest, tsekkidest ja lihtvõlakirjadest ning muudest vabalt kaubeldavatest väärtpaberitest sellisel määral, mil võlasuhted tekivad selliste muude kaubeldavate väärtpaberite kaubeldavusest; e) | arbitraazikokkulepped ja kohtualluvuskokkulepped;
elukaaslane (ka enne kooselulepingu sõlmimist) või erandlikel juhtudel kolmanda isiku lapse, kelle vanem ei olnud enne kooselulepingu sõlmimist teine registreeritud elukaaslane, kui see oleks registreeritud elukaaslaste suhtes äärmiselt ebaõiglane. Pärimisõigus-kooselulepingus võib kokku leppida ka testamendis. Varasuhte valiku õigus- pooled valivad kohalduva varasuhte nagu abikaasadki, nad võivad avalduste alusel kooselulepinguga varasuhtest kõrvale kalduda arvestades abieluvaralepingu kohta sätestatut. Kooselulepingu lõppemine: ühe elukaaslase surma, kooselulepingu lõpetamise ning registreeritud elukaaslaste abiellumise korral. Kooselulepingut saab lõpetada poolte kokkuleppel mõlema poole notariaalselt tõestatud avalduste alusel. Tehakse kanne RR-i ja AVR-i. Kooselu lõppemise aeg on surma puhul surma hetk, abielu
lõppemisest (PKS 53 lg 5) Varalahusus Spetsiifilist varasuhet ei ole Abielu üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 22-23) Lahutuse üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 68-69) Vara kuuluvus: Seaduse järgi ainuomand Vara valitsemine: Seaduse järgi ainuvalitsemine Vastutus kolmanda isiku ees: Isiklik, v.a: PKS §18 Varasuhtest tulenevad nõuded: Puuduvad, v.a: Abielu üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 22-23) Lahutuse üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 68-69) Kokkuvõte ja varasuhete võrdlus Varasuhete üldjooned 21 Varasuhete eelised Varaühisus:
pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse, kui tema suhtes ei kehti muud kohtualluvust reguleerivad sätted või kokkulepped, ja kui isik on seda teinud, peab Eesti kohus asja lahendama ega saa keelduda esitatud nõuete menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel. Sõna "võib" tuleb TsMS § 102 lg 2 mõttes mõista kohtule pädevust andva normina, st sõna "saab" tähenduses, mitte aga kaalutlusnormina. Abielu lahutamise ja abikaasade varasuhtest tulenevate nõuete rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel ei ole tähendust asjaolul, millises riigis asub abikaasade vara. Abieluasja rahvusvaheline kohtualluvus ei sõltu sellest, millise riigi õigust tuleb abikaasade varasuhetele kohaldada. Isik saab abieluasjas kaitsta oma õigusi Eesti kohtus, kui on täidetud TsMS § 102 lg-s 2 sätestatud tingimused. Kui asi allub Eesti kohtule, tuleb kohtul järgmiseks selgitada, millise riigi õiguse alusel tuleb asi lahendada