Kasutamine: Eestis kasvatati rapsi, eriti talirapsi, algul söödakultuurina haljasmassi saamiseks. 20. sajandi viimasel kümnendil suurenes rapsi tähtsus õlikultuurina ja tema kasvupind laienes tunduvalt. Maailma suurimad rapsikasvatajad on Hiina, Kanada,India, Saksamaa ja Prantsusmaa. Rapsi seemneid on 36–50% õli, mida kasutatakse toiduõlina (margariini, toidurasvade jms valmistamiseks) ning tehnilise õlina (diislikütuse, määrdeainete, värvide, lakkide jms valmistamiseks). Varasemail sajandeil kasutati õlilampide põletusõlina ja hiina duši valmistamisel.
noore kuu teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul. Kosilastel oli kaasas kihlad ja kosjaviin, varasemal ajal õlu. Kosjas olles peigmees ei kõnelenud, seda tegi põhiliselt isamees. Kui kosjad õnnestusid pakuti kosilastele süüa, muuhulgas pidi kindlasti olema keedetud mune. Kosjad kaotasid oma tähtsuse 20. Saj alguses.(EE 5 1990: 76) 3.2 Kihlus Kosjadele järgnes kihlus. Kihlus on maailmas laialdaselt tuntud abielueelleping. Varasemail aegadel on mitmel pool vanemad kihlanud lapsi. Euroopas sai kihlus keskajal kiriku abielutseremoniaali kohustuslikuks osaks. Tänapäevaks on see aga ametliku tähtsuse kaotanud. Eesti rahvapärimuses piirdus kihlus algselt kihlade (kingitused ja käsiraha, mida peig annab mõrsjale, kohati ka mõrsja omastele) vahetusega. Kiriku santsioneerituna sai kihlusest kosjadele järgnev laulatuseks üleandmine kirikuõpetaja juures, sellega seostuv
tavaliselt noore kuu teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul. Kosilastel oli kaasas kihlad ja kosjaviin, varasemal ajal õlu. Kosjas olles peigmees ei kõnelenud, seda tegi põhiliselt isamees. Kui kosjad õnnestusid pakuti kosilastele süüa, muuhulgas pidi kindlasti olema keedetud mune. Kosjad kaotasid oma tähtsuse 20. Saj alguses.(EE 5 1990: 76) Kosjadele järgnes kihlus. Kihlus on maailmas laialdaselt tuntud abielueelleping. Varasemail aegadel on mitmel pool vanemad kihlanud lapsi. Euroopas sai kihlus keskajal kiriku abielutseremoniaali kohustuslikuks osaks. Tänapäevaks on see aga ametliku tähtsuse kaotanud. Eesti rahvapärimuses piirdus kihlus algselt kihlade (kingitused ja käsiraha, mida peig annab mõrsjale, kohati ka mõrsja omastele) vahetusega. Kiriku santsioneerituna sai kihlusest kosjadele järgnev laulatuseks üleandmine kirikuõpetaja juures, sellega seostuv eksam lugemises ja usuõpetuse
a. 1999. a IV kvartalis jätkus suuremat osa aastast iseloomustanud monetaarkeskkonna paranemine. Suurenes väliskapitali, sh otseinvesteeringute sissevool. Aasta jooksul avaldas finantskonto saldole tugevat mõju pangandus- ja valitsussektori vahendite liikumine: esimesel poolaastal moodustati suuri välisreserve, millest osa aasta lõpus kodumaale toodi. Sisemaiste säästude ja investeeringute negatiivse vahe kahanemise tõttu oli välisfinantseerimise vajadus väiksem kui varasemail aastail. Vaatamata langusfaasi läbimisele suurenes finantssüvenemine: residentide hoiuste jääk Eesti pankades kasvas aasta jooksul 25%lt 29%ni SKP suhtes. Peamiselt oli tegu kodumajapidamiste säästu kasvuga. 2000. aasta jaanuaris rahaagregaatide kasv aeglustus. Võrreldes 1999. a jaanuariga oli laiem rahapakkumine suurenenud 25,3% (vt joonis 3.). Joonis 3. Rahaagregaatide muutus 2000. aasta jaanuariks (Eesti Pank, http://www,ee/ep be/rahapol/2000_03/4.html).
endast tulenevat põhjust, miks Augustuse aja kirjandust on sel viisil iseloomustatud. Kirjandusväline põhjus, miks Augustuse aja kirjandust kuldse ajastu ideena Roomas iseloomustatud on see, et Augustus rajas rahualtari, kuna roomlastel oli vaja oma uhkeid päritolumüüte, mis rahvuslikku eneseteadvust kõrgemale tõstaks. Roomas võeti kreeka kirjandusest seal ajal üle kõik need zanrid, mida varasemail ajastuil veel võetud ei olnud palju uusi zanre. Samuti iseloomustab kuldse ajastu kirjandust ka kõrge kunstiline tase. 107. Iseloomusta P. Vergilius Maro eepilist loomingut: teosed, peateema(d), kesksed ideed ja eepilised struktuurielemendid [osaliselt LISALEHT] Publius Vergilius Maro (70 eKr 19 eKr) oli kuldse ajastu tuntumaid poeete koos Ovidiusega. Sündis antiikse päritolu järgi maal väikemaaomaniku pojana, loodusest ja
ühineda EL-iga. Türgi aga on solvunud EL-i mitmete süüdistuste peale ja ähvardanud hoopis ühineda Euroopa Liidu asemel Euraasia Liduga või Euraasia Majandusliiduga, kui “Brüssel jätkab oma pidevat Türgi peale torisemist”, nagu seda ütles hiljaaegu välja Türgi president Recep Tayyip Erdogan. Tulles aga siit tagasi ENP komponentpoliitikate juurde, siis hiljuti lahvatanud Euroopa põgenikekriisiga on taas järsult tõusnud ENP- s Lõunamõõtme ehk Lõunadimensiooni tähtsus. Varasemail aastal domineeris ENP-s Idapartnerluspoliitika, mille kiiret ümbervaatamist tingis eelkõige Gruusia-Venemaa ja Ukraina-Venemaa sõjaline konflikt. Eesti poliitiline juhtkond on praegu seisukohal, et ENP kui ühtne raamistik nii ida- kui lõunamõõtme poliitika jaoks on hea ning seda tuleks hoida. Samas leiavad juhtivad erakonnad, et on vaja edaspidi süvendada eristamist vastavalt riikide ambitsioonidele ja profiilile. Leitakse, et tuleb
tingimustes. Erinevalt varasematest Estonia saalis toimunud kontsertidest toimus see Mere puiesteel kinos Ars (endine Grand Marina, praegu Vene kultuurikeskus). Sellest kontserdist ei ole õnnestunud leida ühtegi kirjalikku jälge või fotot, G. Metssalu napid mälestused on üles märkinud V. Ojakäär (2000: 336). Neist selgub vaid paar konkreetset nime – Uno Tambre (kl), Uno Elts (k), Elmar Kruus (dr) – ja üldine määratlus “rohkesti varasemail kontsertidel mänginuid”. Mainitakse, et osales Vladimir Sapožnin, kes steppis koos oma õe Valentinaga ja esines ka viiulisolistina. G. Metssalule meenus veel, et mängiti esimeselgi Tallinnas toimunud džässikontserdil kavas olnud parafraasi “Lapsepõlve kodu” (ibid). On üsna tõenäoline, et selleks kontserdiks ei arranžeerinud Veebel palju uut repertuaari, kuna uus kord ei mõjunud loomingulisele tegevusele just stimuleerivalt, mistõttu võib arvata, et esitati teisigi varase-
annaabi.ee 
