ÜMARKAAR ONGI ÜKS SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. Kaari kandsid PIILARID(mis võisid olla ümmargused, neljatahulised) Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole EMPOORID. käiku mis avanes samuti arkaadina kesklöövi nim TRIFOORIUMIKS. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli juba ammu tundud SILINDERVÕLV. Laiemaid lööve sai katta RISTVÕLVIDEGA. Lõõvid jagunesid VÕLVIKUTEKS e. TRAVEEDEKS. Transepti ja pikihoonet ühendab VÕIDUVÄRAV e TRIUMFIKAAR. Vararomaani e Ottode ajal(kuni11.saj keskpaigani) ehitati SAKSAMAAL HILDESHEIMI TOOMKIRIK. Romaani stiili tegelik levik algaski alles 11.saj keskelt.LÕUNA_PRANTSUSMAAL oli mitu koolkonda. Toulouse'is ehitati suur palverändurite kirik SAINT-SERNIN. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit,mis moodustavad KABELITEPÄRJA. IDA-PRANTSUSMAAL olidkahe olulise mungaordu keskused. CITEAUX oli tsistertslaste emaklooster.Benediktlaste kloostrikirik oli CLUNYS
ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatkse traveeks, traveesid eraldavad vööndkaared. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks. · Vararomaani ehk Ottode ajal ajal ehitati Saksamaale Hildesheimi toomkirik. · Lõuna Prantsusmaal Toulouse'is palverändurite kirik Saint- Sernin. · Lääne Prantsusmaal mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga, mõned kirikud rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Ida Prantsusmaal kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux (tsitserlaste kooster, lihtne, ilma tornideta) ja Clunys(kristlik pühakoda, 5-lööviline pikihoone,
Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nim. vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav e. triumfikaar. Siiski oli ka ristvõlv väga raske. Võlvide kandmiseks tuli seinad ehitada massiivsed ja piilarid jämedad. Seetõttu jäid ka aknad väikesks ja kitsad löövid müürimasside vahel hämaraks. Bambergi toomkirik, Saksamaa. Wormsi toomkirik, Saksamaa. Notre-Dame-la-Grande kirik, Lääne-Prantsusmaa. Vararomaani e. Ottode ajal (kuni 11.sajand) ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik, millel koor nii idas, kui läänes. Lääne-Prantsusmaal on mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga. Ida-Prantsusmaal (Burgundias) olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsistertslaste emaklooster. Tsistertslased nõudsid lihtsaid, ilma tornideta kirikuehitisi. Benediktlaste kloostrikirik Clunys - omal ajal suurim kristlik pühakoda. Viielöövilisele
Monreale toomkirik o Lõuna Itaalias valitses sarnane stiilide segu nagu Sitsiiliaski · Saksamaa o Romaani stiil valitses saksamaal kauem ning saavutas siin oma kõrgaja. o Mujalt saadud mõjud töötati ümber Saksamaa ühtne romaani arhitektuur · Üsna monotoonne · Puuduvad koolkonnad o Vararomaani ajastul veel karolingide ajajärgu mõjusid o Al. XI saj. arhitektuuri arengus võtavad võimu prantsuse mõjud Burgundia Cluny klooster · Reformipüüded usuelu alal saavad saksas tugevat vastukaja - lisaks Cluny ideedele pääseb esile ka arhitektuur o Läänefassaad moodustub nüüd kahest maast algavast iseseisvast monumentaalsest tornist
Linnu toetas tihti paavst. Ristiusk innustas laiu rahvahulki. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10.12.saj ehituskunsti romaani stiiliks. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Vararomaani e Ottode ajal ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. § 29. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst. 10.saj lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. 11.saj alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed. Ottode kunst oli piiratud levikuga, kuid 11.saj keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Mõnikord katsid
· Koor koht vaimulikele ja koorile. Koori all oli sageli kabel (krüpt) kuhu maeti suurnike surnukehi · Apsiid asus altar · Kooriümbriskäik - esines harva · Kabelitepärg esines harva · Tornid võisid ka puududa, seista eraldi kirikute kõrval, kahekaupa fassaadil, nelitiste kohal jm. Romaani stiilil euroopa eri osades omapärane ilme · Saksamaal Hildesheimi toomkirik * vararomaani e. Ottode ajal ehitatud *koor idas ja läänes ( viimane mõeldud keisrile) · Lõuna-Prantsusmaal Toulouse'is Saint-Sernin *suur palverändurite kirik *sellest ulatuvad välja 5 kabelit mis moodustavad kabelitepärja *välisvaadet valitseb võimas nelitistorn · Lääne-Prantsusmaa Poitiers *rikkaliku skulpturaalse kujundusega · Ida-Prantsusmaa Citeaux tsistertslaste emaklooster Clunys benediktlaste kloostrikirik *olemas eelkirik ja arvukalt kabelid
Löövid jagunesid võlvikuteks e traveedeks ja iga sellist mõttelist ruumiosa kattis ristvõlv. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nim vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav e triumfikaar. Siiski oli ristvõlv väga raske, võlvide kandmiseks tuli seinad ehitada massiivsed ja piilarid jämedad. Seetõttu jäid ka aknad väikeseks ja kitsad löövid müürisammaste vahel hämaraks. Romaani stiilil oli Euroopa eri osades omapärane ilme. Vararomaani e Ottode ajal (kuni 11. saj keskpaigani) ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik, millel olid koorid nii idas kui läänes, viimane oli mõeldud keisrile. Romaani stiili levik algaski alles 11. saj keskpaigast. Lõuna-Prantsusmaal oli mitu koolkonda. Toulouse'is ehitati suur palverändurite kirik Saint-Sernin. See on viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga. Sisemised külglöövid jätkuvad ümber koori ja
annaabi.ee 
