määratletav. Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi (tegevuslitsents, mitmesugused õigused hoonestus-, kirjastamis- jne, lepinguline õigus saada tehingu teiselt osapoolelt vara nõuded ostjatele). Varaobjektide kajastamisel bilansis lähtutakse sisulisest kontrollist varaobjekti üle, mitte aga ainult juriidilisest kuuluvusest. Sisulise kontrolli määramisel on olulise tähtsusega asjaolu, kellele langeb valdav osa varaobjektiga seotud majanduslikust kasust ja kes kannab valdava osa varaobjektiga seotud riskidest. Peamine erinevus käibe- ja põhivara vahel seisneb ajavahemikus, mille jooksul need varad ettevõttele kasu toovad. Seetõttu jaotatakse raamatupidamiskohustuslase vara: · põhivaraks pikaajalised varad, · käibevaraks lühiajalised varad. 10. Kohustused(ei tea kas õige) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud:
milliseid liigitatakse kas täiendusteks, parendusteks või asendusteks, on kolm alternatiivset võimalust. 49 Põhivara soetamisjärgsed väljaminekud 1) asendusmeetod, mida saab kasutada siis, kui asendatav põhivara on eraldi arvel. See meetod on kasutamiseks kõige sobivam, kuid probleemiks on see, et alati ei ole tegemist eraldi arvel oleva asendatava varaobjektiga, millise raamatupidamisväärtus on teada. 2) Akumuleeritud kulumi vähendamine. Kasutatakse siis, kui eesmärgiks on põhivara majandusliku eluea pikenemine 3) Väljaminekud kapitaliseeritakse põhivara kontole. Kasutatakse siis, kui asendamise või parendamise tulemusena suureneb põhivara tootmispotentsiaal, mille resultaadiks on tavapärasest suurema majandusliku kasu genereerimine. Seega on põhjendatud ka soetusmaksumuse muutmine.
otseselt soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende tekkimise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja
kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult
osakaal on suur. Samas paljukorruselises hoones toimuvat toomist koormab maamaks vähesel määras ning sel juhul oleks põhjendatud kinnisvaramaksu rakendamine. _ Omandimaksu subjekt üldreeglina vara omanik, määratud juhtudel vara kasutaja, hoonestusõiguse või kasutusvalduse omandanud isikud. Omandimaksude kehtestamine on omanikele tundlik teema, omandimaksuga võidakse maksustada ühte ja sama maksuobjekt nt vara nii tulumaksuga kui omandimaksuga kui on tegemist nt renditava varaobjektiga ning väidetakse, et üldjuhul maksustatakse perioodilise omandimaksuga tulu varalt enne tulu tegelikku saamist. Analüütikute hinnangul kiire majanduskasvu tingimustes omandimaksude osatähtsus kahaneb, seevastu nende osatähtsus võib kasvada majanduskasvu aeglustudes, seetõttu on omandimaks oluline riikide maksutulude stabiliseerija. Omandimaksud Eestis: Eestis on rakendatud vähe omandimakse ning silmas on peetud põhimõtet, et enne
kulu. Soetuskulu moodustavad varaobjekti soetamiseks tehtud väljaminekud, mis sisaldavad ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotud väljaminekuid. Soetusmaksumuse printsiibist lähtudes võetakse raamatupidamises varad arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas. Soetuskulud on minevikukulud. Asenduskulu moodustavad väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel teise (temaga identse potentsiaaliga) varaobjektiga. Asenduskulusid võib tinglikult nimetada olevikukuludeks. Plaanilised ehk eelarvestatud kulud on plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud, mistõttu neid võib nimetada ka tulevikukuludeks. --- Kulude seos tegevusmahuga: Kuluarvestuses iseloomustatakse ettevõtte tegevusmahtu selliste väljundsuurustega nagu valmistatud või müüdud ühikud, läbitud kilomeetrid, töötatud tunnid. Plaanide, eelarvete ja
annaabi.ee 
