abielu.(-) Lihtrahva perekondades puutusid mees ja naine oma igapäevast elu korraldades ja tööd tehes teineteisega paratamatult märksa rohkem kokku ja said seega lähedasemaks.(+) Rooma ühiskonnas kuulus perekonnapeale piiramatu võim. Need olid tema naine , vallalised tütred , pojad koos oma naistega poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid seega isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. (-)Abilelu, mis sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku mu rdeea lõppedes, tähendas seega tema üleminekut isa eestkostelt abikaasa eestkostele. (-) Ometigi suhtuti roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. (+) Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. (+)
Lihtrahva perekondades puutusid mees ja naine oma igapäevast elu korraldades ja tööd tehes teineteisega paratamatult märksa rohkem kokku ja said seega lähedasemaks. Rooma ühiskonnas kuulus perekonnapeale piiramatu võim. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid seega isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. Abilelu, mis sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes, tähendas seega tema üleminekut isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Ometigi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi.
Seda peetakse Lääne-Rooma keisririigi ja kogu vanaaja lõpuks. ROOMA ÜHISKOND JA ELU-OLU vallutussõdade tagajärjel sattusid roomlased kreeka kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt ja kirjandust, võeti omaks nende kombeid ja uskumusi. Sellest hoolimata säilitas rooma ühiskond põhijoontes oma traditsioonilise ilme. Perekond, kasvatus ja haridus Rooma pere familia oli mehekeskne. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid eluajal isale ning nende varandustki luges seadus isa omaks. Naistel puudusid poliitilised õigused. Nad olid ühe või teise meessoost isiku eestkostel (isa, hiljem abikaasa). Roomas suhtuti naistesse vabamalt kui Kreekas. Nad võtsid koos mehega külalisi vastu ja tegid visiite. Oli ka avalikult tuntud ja lugupeetud naisi. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus algul kodus isa käe all, ning seisnes praktiliste oskuste õpetamises ja poiste puhul ka sõjalises kasvatuses. Hiljem pöörati kreeklaste eeskujul tähelepanu ka
Samas sai Rooma kodaniku ori vabakslaskmise läbi kohe ka ise Rooma kodanikuks. Nii mõnestki vabakslastust sai väga jõukas ja võimekas inimene. Perekond ja kasvatus Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi oma pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid seega isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. Põhimõtteliselt oli pereisal koguni õigus oma pereliikmeid surma mõista. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Abielu sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Selles kõiges on rohkesti sarnasusi kreeka naise olukorraga. Ometi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi.
perekonnad ning ka siis õppisid tütarlapsed retoorika ja õigusteaduse asemel kreeka ning ladina keelt ja tantsu-, laulu-, lüüramängimiskunsti. Perekond Rooma ajalooallikates sisaldub, et perekond kujutas endast patriarhaalset perekonda, kus perekonna isa (paterfamilias) võimu all olid ühendatud naine, lapsed, teised sugulased, muud alluvad ja orjad. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. Põhimõtteliselt oli pereisal koguni õigus oma pereliikmeid surma mõista, kuid sel juhul võis talle osaks saada avalikkuse hukkamõist ja sõpradest ilma jäämine. Roomlane sõltub sõpradest nii äriasjade ajamisel kui ka seltsielus, ootab neilt abi, ka rahalist ja üldse olenebki ta täiel määral oma sõpruskonnasr ja vastastikustest teenetest. Perepea kutsub pereprobleemide ja ka teiste tähtsate otsuste
Keisririigi perioodil orjade omavoliline tapmine keelati. Vahel oli rikastes majapidamistes teenijate ja koduabilistena töötavate orjade positsioon üsna hea. Nii mõnigi kord usaldasid peremehed neile vastutusrikkaid ülesandeid ja tuli ette juhuseid, kus orjad peremehega sõbrunesid. Paljud peremehed pidasid tulusamaks lasta võimekal orjal endale ise elatist teenida, nõudes talt selle eest regulaarset tasu. Ori võis siis käituda nagu vaba inimene ja hankida varandustki. Kuid nii tema isik kui ka tema varandus kuulusid endiselt peremehele. Selline ori võis aga loota, et isand lubab tal end teatud rahasumma eest orjusest vabaks osta. Orjade vabakslaskmine oli Roomas küllalt tavaline. Seda võidi teha ka lihtsalt heast südamest ja tänutäheks ustava teenimise eest. Vabakslastu jäi tavaliselt kliendina oma senise isandaga tihedalt seotuks. Samas sai Rooma kodaniku ori vabakslaskmise läbi kohe ka ise Rooma kodanikuks ja tema vabaduses sündinud
annaabi.ee 
