seda mida ütlete ,,. Teine prantsuse valgustaja Charles de Montesquieu ( 1698-1755 ) pooldas valgustatud absolutismi. Pooldab konstitutsioonilist monarhiat. Valitseja võim on piiratud. Inglismaa tema suurim eeskuju. Räägib kohtuvõimu lahususest. Kolmas prantsuse valgustaja Rousseau. Radikaalsemate vaadetega, vabariiklane, pooldab vabariiki, mitte enam monarhiat, leiab et eraomandit tuleks piirata, räägib progresseeruvast maksust varanduselt ehk tänapäevaline astmeline tulumaks, kõik maksavad ühe ja sama % eest tulumaksu. ,,Mida suuremad on tulud seda suuremaks läheb % ,, esindab pedagoogikas vabakasvatust. ,,Inimene peab kasvama vabalt ,, tsivilisatsioon on tema arust inimese ära rikkunud. Saksa klassikaline filosoofia Mõjutasid : 1.)empirism, ratsionalism, uusaja õpetused. Saksa klassikud püüdsid neid nagu ühendada. 2.) Valgustuse mõjul. ,, kõik peab olema mõistuse pärane ,, 3
sai lahendada ainult sõjaga. `'maailmapoliitika'' tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas. Kolonialism poliitika, mille eesmärgiks on nõrgemate või vähemarenenud maade vallutamine. Kolmas vabariik Prantsusmaa võttis pärast keisririiki vastu oma kolmanda põhiseaduse, millega kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Rantjee inimene, kes elab oma varanduselt saadavatest protsentidest Tööerakond erakond Inglismaal, mis moodustati oskustööliste ametiühingutest nende õiguste kaitseks. Hiilgav isolatsioon Inglismaa välispoliitika, mille põhiliseks huviks oli see, et Inglismaa ei sekkunud teiste maade poliitikasse ja nende omavahelistesse konfliktidesse. Briti impeerium 19. sajandi teisel poolel hakati nii nimetama Inglismaad ja tema kolooniaid Dominioon Briti impeeriumi koloonia(ala), millel on oma valitsus, parlament ja
kinnitati Marseljees. Majanduslik areng. Sõjakahjude hüvitamine Saksamaale pidurdas Prantsusmaa majanduslikku arengut.Teised riigid olid Prantsuse põllumajandusest edukamad.Ja enam ei vajatud ka endistes kogustes Prantsuse veine,sest rahvas eelistas odavat ja kanget.Ka tööstusel oli Prantsusmaa langenud neljandaks tööstusmaaks maailmas.Prantsusmaal oli ka suur hulk rantjeesid,kes ei tegelenud tootmise ega äriga vaid elatusid oma varanduselt saadud protsentidest. Välis ja koloniaalpoliitika. Prantsusmaa välispoliitika eesmärk oli Saksamaa sõjaline purustamine ja loovutatud alade tagasi saamine.Hakati pöörama suurt tähelepanu armee tugevdamisele.Prantsusmaa liitlasteks said Venemaa ja Inglismaa,millega oligi Kolmikliidu vastu suunatud liit loodud. Prantsusmaa tegeles ka aktiivselt koloniaalpoliitikaga,temast sai koloniaalvalduste poolest suuruselt 2 riik. Inglismaa Kuningavõim.
Kuna Prantsuse majanduse põhisuund oli põllumajandus, läks asi halvemaks, sest teiste riikide konkurentsile ei suudetud enam vastu seista. Ei tahetud enam prantsuse kvaliteetveine, vaid eelistati odavat piiritusveini. Tööstus ei suutnud ka teiste suurriikidega sammu pidada; tervikuna pidurdas majanduselu tähtsa tööstuspiirkonna Alsace Lorraine`i (Elsass Lotring) Saksamaale loovutamine. 7) Kes on rantjee? Inimene, kes elatus oma varanduselt saadud protsentidest. 8) Milliseid abinõusid võeti ette Prantsuse välispoliitiliste eesmärkide elluviimiseks? Kuna vajati tugevat sõjaväge ja liitlasi, kehtestati üldine sõjaväekohustus ja tugevdati armeed. Liitlasteks said Venemaa ja Inglismaa. Teostades usinat koloniaalpoliitikat, hõivas Prantsusmaa rohkelt uusi valdusi. 31. Inglismaa. Kuninganna Victoria valitses aastatel 1837 1901. Tööerakond 1893.aasta
Mekasse võivad siseneda ainult muslimid, teistele on see islami püha linn suletud. Umbes 2 miljonit moslemit aastas võtab ette palverännaku. Palverännakul käinu, hadki, saab õiguse maalida oma koduukse kohale sümboolne palmioksa kujutis.(http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 5. Almuste jagamine, zakat. Zakat on iga täiskasvanud muslemi poolt tasutav usust tulenev maks. Selle tavapärane suurus on 2.5% , mitte sissetulekult vaid kogu olemasolevalt varanduselt. Varandusena arvestatakse: teravili, puuvili, kaamelid-kariloomad-lambad-kitsed, kuld ja hõbe, vallasvara. Almusest saavad osa vaesed, võlgnikud, vabadust taotlevad orjad, vabatahtlikult pühas sõjas osalejad, palverändurid, maksu kogujad. Varem kasseeriti zakat sisse riiklikult. Tänapäeval on see jäetud igaühe enda teha, väljaarvatud vähesed erandid riikide osas. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm)
Mekasse võivad siseneda ainult muslimid, teistele on see islami püha linn suletud. Umbes 2 miljonit moslemit aastas võtab ette palverännaku. Palverännakul käinu, hadki, saab õiguse maalida oma koduukse kohale sümboolne palmioksa kujutis.(http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 5. Almuste jagamine, zakat. Zakat on iga täiskasvanud muslemi poolt tasutav usust tulenev maks. Selle tavapärane suurus on 2.5% , mitte sissetulekult vaid kogu olemasolevalt varanduselt. Varandusena arvestatakse: teravili, puuvili, kaamelid-kariloomad-lambad-kitsed, kuld ja hõbe, vallasvara. Almusest saavad osa vaesed, võlgnikud, vabadust taotlevad orjad, vabatahtlikult pühas sõjas osalejad, palverändurid, maksu kogujad. Varem kasseeriti zakat sisse riiklikult. Tänapäeval on see jäetud igaühe enda teha, väljaarvatud vähesed erandid riikide osas. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm)
annaabi.ee 
