Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhoolduse sisuks on kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (hariduse andmise asjade üle otsustamine, isikute määramine kellega laps võib suhelda jms). Varahoolduse sisuks on õigus ja kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Esindamine Vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus, st seda, et lapse nimel lepingu sõlmimisel peavad sellele alla kirjutama nii ema kui ka isa. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib KOHUS vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Vanem esindab
raskusi füüsilise isiku kohustuste määratlemises ja teostamises. Teadmata kadunud isiku varale võib kohus seada hoolduse, hooldaja peab valitsema heaperemehelikult ning tegutsema kadunud isiku huvidest lähetuvalt. Isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoalku suhtes – loetakse teadmata kadunuks. Kui isik ilmub välja, siis kohus lõpetab tema varahoolduse. Teadmata kadunud isiku võib kohus volitatud isiku taotluse alusel surnuks tunnistada, üldjuhul võib see toimuda 5 aasta möödumisel ajast, kui saadi viimased andmed isiku elusolemise kohta. Surnuks tunnistamisega kaasnavead olulised tsiviilõiguslikud tagajärjed, st sellega luuakse eeldus, et isik on surnud otsuses nimetatud ajal ning tema vara läheb üle õigusjärglastele. Juriidilised isikud Juriidiline isik on seadusalusel loodud õigusobjekt ja ta võib tekkida kahel viisil:
Koostatakse protokoll. 3) üldmenetlus vaja koguda tõendeid, tunnistajad, koostatakse väärteoprotokoll, mille vastu õigus vastulause esitada (15 päeva jooksul). TSIVIILASJAD Maakohtud, ringkonnakohtud, riikohus lahendavad. 1) hagimenetlus konkreetne nõue 2) hagitamenetlus 1. isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine 2. isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine 3. varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud 30 4. eestkostja määramine 5. lapsendamine 6. pärandi /hoiumeetmete rakendamine Menetlusosalised: I hagita menetlus a. avaldaja b. muud asjast puudutatud isikud II hagiga menetlus a) hagija b) kostja
raskusi füüsilise isiku kohustuste määratlemises ja teostamises. Teadmata kadunud isiku varale võib kohus seada hoolduse, hooldaja peab valitsema heaperemehelikult ning tegutsema kadunud isiku huvidest lähetuvalt. Isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoalku suhtes loetakse teadmata kadunuks. Kui isik ilmub välja, siis kohus lõpetab tema varahoolduse. Teadmata kadunud isiku võib kohus volitatud isiku taotluse alusel surnuks tunnistada, üldjuhul võib see toimuda 5 aasta möödumisel ajast, kui saadi viimased andmed isiku elusolemise kohta. Surnuks tunnistamisega kaasnavead olulised tsiviilõiguslikud tagajärjed, st sellega luuakse eeldus, et isik on surnud otsuses nimetatud ajal ning tema vara läheb üle õigusjärglastele. Juriidilised isikud Juriidiline isik on seadusalusel loodud õigusobjekt ja ta võib tekkida kahel viisil:
Isikuid võib kinni pidada maksimaalselt 48h. 1) kui püüab põgeneda 2) pole tuvastatud isik 3) on alust arvata, et isik võib veel toime panna väärtegusid 4) võib takistada menetluse läbiviimist TSIVIILASJAD Maakohtud, ringkonnakohtud, riikohus lahendavad. 1) hagimenetlus konkreetne nõue 2) hagitamenetlus 1. isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine 2. isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine 3. varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud 4. eestkostja määramine 5. lapsendamine 6. pärandi /hoiumeetmete rakendamine Menetlusosalised: I hagita menetlus b. avaldaja c. muud asjast puudutatud isikud II hagiga menetlus a) hagija b) kostja Hageja teise isiku vastu kohtus nõude esitanud isik. Kostja kelle vastu nõue esitatud. Hagi esitatakse kohtule kostja elukoha järgi
Trahv maksimaalselt 100 trahviühikut (6000 kr). Koostatakse protokoll. 1) üldmenetlus vaja koguda tõendeid, tunnistajad, koostatakse väärteoprotokoll, mille vastu õigus vastulause esitada (15 päeva jooksul). 1.hagimenetlus konkreetne nõue 2. hagitamenetlus a. isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine b. isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine c. varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud d. eestkostja määramine e. lapsendamine f. pärandi /hoiumeetmete rakendamine Menetlusosalised: I hagita menetlus a. avaldaja b. muud asjast puudutatud isikud II hagiga menetlus a) hagija b) kostja 59
annaabi.ee 
