Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed. Võlvide kaal vähenes ja raskus koondus nelja nurka, kus asusid piilarid. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Tugevuse andis hoonele n-ö skelett ja sein oli teisejärgulise tähtsusega. Saint Denis’ koor innustas ka teiste kirikute uues stiilis ehitamist. Esimeste hulgas olid Pariisi jumalaema katedraal (Notre-Dame), mida loetakse varagootikasse. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartes’i katedraal, järgnesid katedraalid Reimsis ja Amiens’is. Kesklöövide võlvide kõrgus kasvas. Pariisi jumalaema katedraalil oli see 32 m, Reimsis 37,5 m ja Amiens’is 42,5 m. Beauvais’ katedraali koori võlvid olid koguni 47,5 m kõrgused. Põhiplaaniks jäi ladina rist, kuid transept ei eendunud nii palju kui romaani stiili ajal. Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja transept oli tavaliselt mitmelööviline
Samas hoiti ka altari tiibu kaunistatud 12 apostli figuure mis kahjuks Tallinnast transportimisel varastati. Need olid valmistatud 1525. a. paiku Lübekis keegi C. Bergi ringi kuulunud meister. Kellel on andmeid kujude asukohast, palume sellest kogudusele teada anda. Praegusel neogooti vormides altariseinal on Otto von Moelleri maal "Kristus ristil". Omal aja kaunistasid seda ka vanalt altarilt pärinevad apostliskulptuurid. Välisvaade - Enamik Kaarma kiriku vorme kuulub varagootikasse. Käärkambri ümarkaarsed aknad ja uksekaar osutuvad aga veel romaani stiili mõjule. Ilmselt on pärast vundamentide mahamärkimist kõigepealt ehitatud käärkamber. Nii suudeti suhteliselt hõlpsasti rajada vähemalt üks tulekindel kiviruum. Järgnevalt valminud kooriosa teravkaarsed aknad esindavad gootikat. Samal ajal on püstitatud ka pikihoone seinad. Ehitusjäljed näitavad, et käärkambri teine korrus on hilisem. Eeskujuks on siin
Samas hoiti ka altari tiibu kaunistatud 12 apostli figuure mis kahjuks Tallinnast transportimisel varastati. Need olid valmistatud 1525. a. paiku Lübekis keegi C. Bergi ringi kuulunud meister. Kellel on andmeid kujude asukohast, palume sellest kogudusele teada anda. Praegusel neogooti vormides altariseinal on Otto von Moelleri maal "Kristus ristil". Omal aja kaunistasid seda ka vanalt altarilt pärinevad apostliskulptuurid. Välisvaade - Enamik Kaarma kiriku vorme kuulub varagootikasse. Käärkambri ümarkaarsed aknad ja uksekaar osutuvad aga veel romaani stiili mõjule. Ilmselt on pärast vundamentide mahamärkimist kõigepealt ehitatud käärkamber. Nii suudeti suhteliselt hõlpsasti rajada vähemalt üks tulekindel kiviruum. Järgnevalt valminud kooriosa teravkaarsed aknad esindavad gootikat. Samal ajal on püstitatud ka pikihoone seinad. Ehitusjäljed näitavad, et käärkambri teine korrus on hilisem. Eeskujuks on siin olnud
suunati rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarele. Travee kohal ristusid diagonaalselt kaks teravkaart, mida nimetati roieteks. Nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Saint- Denis` uus koor vaimustas kõiki külalisi. Pariisis ja selle ümbruse linnades hakati ehitama suuri kirikuid uues stiilis. Varagootikasse kuulub Pariisi Jumalaema katedraal ( Notre Dame), mille ehitamist alustati 1163. aastal. Kõrggootika ( 1200-1400) esimene suurteos oli Chartres`i katedraal, järgnesid Reimsi ja Amiens. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Kesklöövi tähtsus tõusis, see ehitati külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, sest gooti süsteem võimaldas võlvida ka laiu lööve. Külglöövid olid nii kitsad ja madalad, et nende võlvid ei
~ 1500 inimest, laevad, hobused, lossid. KULLASSEPAKUNST reliikviate valmistamine. 23. Gooti arhitektuur Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti kirik meenutas ''hiigellooma skeletti''.tugipiidad, tugikaared, vööndkaared, võlviroided. Üks esimesi katedraale oli *PARIISI JUMALAEMA katedraal, mille ehitamist alustati 1163. Seda loetakse veel varagootikasse (kuni 1200). Kõrggootika 1200-1400. *CHARTRES'i katedraal. Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Kirikud olid ladina risti kujulised. Kesklöövi tähtsus suurenes, see oli tihti külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Krüpte enam ei ehitatud ja kooriruum oli samal tasapinnal põrandaga. Kirikute välisilme oli tähtis raiddetailid ja tornikesed. Kirikutel oli 2 peafassaadi. Peafassaadil oli 3 suurt teravkaarset portaali. Keksmine portaal avaram. Koosnesid üksteise
oluliselt võlvide kaal. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, vööndkaared ja võlviroided. Saint-Denis'i uus koor vaimustas kõiki külalisi, hakati ehitama kirikuid uues stiilis. Esimene nende hulgas oli Pariisi Jumalaema katedraal (Notre-Dame, 1163), seda loetakse veel varagootikasse kuuluvaks. Kõrggootika (1200 1400) esimene suurteos oli Chartres'i katedraal, järgnesid katedraalid Reimsis ja Ameins'is. Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. (N-D 32 m, R 37,5 m, A 42,4 m) Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi ladina rist. Pikihoone oli 3 või 5 lööviline ja basilikaalse ülesehitusega. Ka transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, ta
saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt! Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Gooti kiriku konstruktsioon meenutas justkui mingi hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulise tähtsusega. Pariisi Jumalaema katedraali loetakse varagootikasse kuuluvaks. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartres'i katedraal, järgnesid Reimsi ja Amiens'i katedraalid. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Kesklöövi tähtsus tõusis. Külglöövid olid kitsad ja madalad. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avarama ja vabamana. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlillikud, krabid jne).
annaabi.ee 
