natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel 6) Kummaline sõda- 1939-40 sõjategevus Pr-Saksa piiril soikus- kumbki pool ei näidanud mingit erilist aktiivsust, kuid rahu siiski ei sõlmitud 7) Barbarossa plaan- 1940 lõpul Hitleri poolt kinnitatud sõjaplaan NSV Liidu vastu: Saksa väed piiravad Punaarmee sisse, purustavad nad, laskmata taanduda Venemaa sügavustesse 8) välksõda- sõda ei kuulutatud välja, vaid rünnati kohe ja ootamatult, vapustades sellega vastaspoolt 9) allveesõda- algas 1940, UK vs Saksa, kes üritasid UK kaubateid halvata, kuid nende laevastik oli liiga väike ja nõrk. Kõige ägedam 1942 a algul, kuid siiski jäid peale liitlasväed (suutsid kiiremini laevu juurde ehitada) 10) Leningradi blokaad- Leningradi piiramine Saksa poolt 8.09.41-27.01.44. Nälga suri üle 640 000 inimese. Punaarmee suutis lõpuks Saksa armee taanduma sundida. 11) Moskva lahing- algas 1941, Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi.
nõuab lavastamist. Neil aga, kes ei paku välisilme abil mitte hirmuäratavat, vaid üksnes imepärast, pole midagi ühist tragöödiaga. Sest tragöödiast ei tule otsida mitte igasugust naudingut, vaid temale omast. Luuletaja peab pakkuma jäljenduse abil naudingut, mis tuleneb kaastundest ja hirmust. Seepärast on ilmne, et seda tuleb luua sündmustes. * Kõige parem on äratundmine, mis tuleb sündmustest endist, vapustades oma loomulikkusega. Nagu näiteks Sophoklese Oidipuses ja Iphigineias. Üksnes sellised äratundmised saavad läbi ilma luuletatud tunnuste ja kaelaeheteta, teisel kohal on äratundmised järelduse abil. Sündmustes ei tohi olla midagi mõeldamatut. Või kui, siis peab see olema väljaspool tragöödiat. Nagu see, mis Sophoklese Oidipuses. Georg Wilhelm Friedrich Hegel (17701831) Vorlesungen über die Ästhetik. I
lahendamisel. 1920.-1933. a etapi põhisisuks oli KOV areng Vene riigi kohahaldusinstantsist iseseisva euroopaliku riigi põhiseaduslikuks institutsiooniks koos sellele vastava staatuse ja funktsioonidega. KOV andis olulise panuse riiklike reformide, eelkõige maareformi läbiviimisse. Perioodil 1933.-38. a oli KOV valdkonnas keskseks sündmuseks vaieldamatult maaomavalitsuste kaotamine, mis andis omavalitsuspõhimõttele ränga hoobi, vapustades KOV korralduse aluseid. Üldiseks tendentsiks KOV suhtes perioodil 1934.-1940. a oli suund detsentralisatsioonilt tsentralisatsioonile ja dekontsentratsioonile, riikliku järelevalve igakülgne tugevdamine KOV-de üle, KOV organites kollegiaalsuse printsiibile monokraatsuse printsiibi eelistamine ja täitevorgani, eelkõige selle juhi positsiooni tugevdamine esinduskogu volituste arvel. Venemaa- 89 föderatsiooni subjektist koosnev liitriik: 21 vabariiki, 8 kraid, 47 oblastit, 2
Arvatavasti viibis Tammeorus 10 000- 12 000 inimest (Hillar, Hillar 1994:13-14). Lauljatele oli kinnitatud rinda hõbedane, pillimeestele kuldne laulupeo märk. See kujutas Liivimaa lipuvärvide (punane, roheline, valge) foonile asetatud harfkannelt. Peakomitee liikmed kandsid rosetti Eestimaa kubermangu lipuvärvides (lilla, roheline, valge) (Hillar, Hillar 1994:13). Avatseremoonia algatuseks laulsid koorid pasunakoori ja rahvamassi saatel koraale. Ühislaul kõlas ennekuulmatu jõuga, vapustades nii kaaslauljaid kui pealtkuulajaid (Hillar, Hillar 1994:14). Sellise jõuga polnud Eestis varem kunagi ükski laul kõlanud. Avasõnad lausus peakomitee president pastor A.H.Willigerode. Järgnesid ühislaulud ja nelja pastori jutlused või liturgilised esinemised. Kokku kestsid need lausa neli tundi. Kuid nii suurele rahvahulgale (Lisa 7) olid need halvasti kuulda. Edasi liiguti raekoja ette, kus lauldi tsaarihümni.
8. Kohaliku omavalitsuse probleeme, arengutendentse ja sündmusi 1920.-1933. a etapi põhisisuks oli KOV areng Vene riigi kohahaldusinstantsist iseseisva euroopaliku riigi põhiseaduslikuks institutsiooniks koos sellele vastava staatuse ja funktsioonidega. KOV andis olulise panuse riiklike reformide, eelkõige maareformi läbiviimisse. Perioodil 1933.-38. a oli KOV valdkonnas keskseks sündmuseks vaieldamatult maaomavalitsuste kaotamine, mis andis omavalitsuspõhimõttele ränga hoobi, vapustades KOV korralduse aluseid. Üldiseks tendentsiks KOV suhtes perioodil 1934.-1940. a oli suund detsentralisatsioonilt tsentralisatsioonile ja dekontsentratsioonile, riikliku järelevalve igakülgne tugevdamine KOV-de üle, KOV organites kollegiaalsuse printsiibile monokraatsuse printsiibi eelistamine ja täitevorgani, eelkõige selle juhi positsiooni tugevdamine esinduskogu volituste arvel. ____________________________________________________________________________________________________
läenes. Läi mü uriaugu paistis hele tulekuma. Kongiuks kisti äki lahti ja läele ilmus Gabriel, põev tulelont käs. Üe pilguga mäkas ta, mis siin oli südinud. Äilises vihas sasis ta abtissi kõnast käivarrest kinni, kiskus ta vahekotta ja tõkas kongi ukse jalaga kinni. Vahekoda kubises sõameestest, nende keskel seisid väisedes ja vabisedes mõed kloostri-elanikud. «Põgulik vanamoor, mis oled sa selle ingliga teinud?» müistas Gabriel, abtissi kurjasti vapustades. 429 «Armu, halastust!» äas abtiss, esimese hirmuga põvili nõkudes. «Kas sa tema vastu halastust tundsid?» karjus Gabriel vihaselt. «Eks ma hoiatanud sind: ara kutsu õnetust enese ja kloostri peale! Sa ei hoolinud sellest, sinu verejanu oli äritatud, sa läsid ö osi oma ohvrit piinama. Kahetse nü ud! Sinu valitsus on otsas, Pirita kloostri viimne päv on käte jõdnud!» Abtiss tõsis äisti püti. Ta oli oma julguse jäle leidnud. Ta näu oli kahvatu, aga ta
annaabi.ee 
