Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vapramaid" - 7 õppematerjali

Kuningas Arthur
2
doc

Kuningas Arthur

ümar, et kõik oleksid võrdsed ning ei saaks oma koha üle nuriseda. C. Ümarlaua rüütleid oli kokku viiskümmend. Toolide peale ilmusid teatud rüütlite nimed ning selle järgi valiti neid. 4. Kõige vapramad Ümarlauarüütlid olid Sir Gawain, kes tahtis ainult õiglust. Sir Tori, kellele oli ainult oma sihtmärk oluline. Sir Pellinor, kes hoolib ainult oma eesmärgist. Balin ja Balan, kaks venda kes tapsid üksteist. Sir Lancelot, kes oli üks puhtamaid ning vapramaid rüütleid. Sir Galahad, kes oli Lanceloti laps ning maailma vapraim rüütel. Sir Percival, kes oli tark ning Sir Bors, kes oli üks püha graali tunnistajaiks. Nende eesmärgid olid erinevad, kuid põhieesmärk oli Arthuri käsu täitmine. 5. Ümarlauarüütlite sümbolid olid ristid. 6. Rüütlivandega tõotati, et nad ei ole ülekohtused ning anavad armu, kui seda küsitakse ja peavad olema õiglased, kui nad seda rikuvad peavad nad Ümarlauast

Ajalugu → Ajalugu
72 allalaadimist
Kuperjanovi jalaväepataljon
5
docx

Kuperjanovi jalaväepataljon

surma tema mälestuseks "Ülemleitnant Kuperjanovi partisanide pataljoniks". Maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tundis Kuperjanov erilist huvi just partisanisõja vastu ning ristis seepärast oma väeosa partisanide pataljoniks ja alustas vastavalt oma salga nimetusele sõda punastega. Kuperjanovi pataljoni võitlejate hulk kasvas koos väeosa populaarsusega kiiresti. Lühikese ajaga suurenes liikmete hulk 600-ni ja pataljonist kujunes üks Vabadussõja vapramaid ja suuremaid väeosi. Oma jõudu tunnetades vabastati Tartu ja jätkati liikumist Valga suunas, eesmärgiga ka see linn vabastada. Jõudes 30. jaanuaril 1919 Paju mõisa alla, kohtas pataljon seal tõsist vastupanu ning oli sunnitud peatuma. Kuperjanov ei tahtnud sellega leppida ja viis järgmisel hommikul pataljoni pealetungile. Selles lahingus saadud haavadesse suri Julius Kuperjanov 2. veebruaril 1919. A Tartus ja on maetud Raadi kalmistule

Sõjandus → Riigikaitse
12 allalaadimist
TROOJA SÕDA
3
docx

TROOJA SÕDA

Paris jalust rabada, kuid Aphrodite päästis Parise ja kandis Troojasse. Kuigi tr vihkasid Parist, ei aidanud keegi raevus Menelaosel Parist otsida. Agamemnon teatas, et tr on kaotanud ning peavad Helena välja andma. See oli õiglane, ja tr oleks nii teinudki, aga Athena segas Hera õhutusel vahele. Hera tahtsi, et sõda lõpeks siis, kui Tr oleks varemeis. Athena mõjutas troojalast ning too lasi Menelaose pihta noole, kes sai kergelt haavata. Muidugi puhkes lahing taas. Kr vapramaid võitlejad peale Ach, keda lahingus polnud, olid Aias ja Diomedes. Aenase, Aphrodite poeg, oleks peaaegu kr käe läbi surnud, aga Aphro proovis teda päästa, saades ise samas haavata ning põgenes Olümposele. Apollon päästis Aenase, kus Artemis ta terveks ravis. Ares kaitses Hektorit ning kui Diomedes jumalat nägi, käskid kr taganeda, mille peale Hera vihastas ning käskis Zeusil Ares peatada. Hera juhtis Diomedese rünnakule ning Ares sai kõhtu haavata ning põgenes

Kirjandus → Kirjandus
26 allalaadimist
Eesti ajalugu 1914-1918
12
docx

Eesti ajalugu 1914-1918

ligi 2000 eestlast. 7 ohvitseri olid polgukomandörid, 17pataljonikomandörid, 13-l oli akadeemiline kõrgharidus Nikolai Kindralstaabi Akadeemiast, 12 olid polkovniku auastmes, 28 — alampolkovnikud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese maailmasõja ajal said eesti ohvitserid vapruse ja oskusliku juhtimise eest 333 Venemaa Keisririigi ordenit, sealhulgas 47 Püha Georgi ordenit. Üks autasustatutest oli ka Julius Kuperjanov, kes oli Vabadussõjas üks vapramaid väejuhte.Kui Soome vabatahtlikud(27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon )osalesid I MS Venemaa vastases sõjas Saksa armee ridades, siis eestlastest koosnevaid sõjalisi formeeringuid ei eksisteerinud. Saksameelset suunda 1918. Aasta lõpuni järgiv Soome ei olnud huvitatud Eesti iseseisvusliikumise toetamisest. Eesti välisdelegatsiooni eesotsas oli Jaan Tõnisson, kes käis Londonis ja Pariisis tunnustust otsimas, kuid Lääneriigid suurt midagi ei lubanud.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Elu-olu Rooma keisririigis
5
odt

Elu-olu Rooma keisririigis

oliive ja veini. Liha pakuti erilistel puhkudel. Magama mindi siis, kui pimedaks läks. Roomlastele ei meeldinud teha sporti. Kuigi ometi kaarikute võiduajamine oli Roomas kõige populaarsem spordiala, mis köitis kõiki sotsiaalseid kihte orjadest kuni keisriteni välja. Üksvahe peeti Roomas võiduajamiste tarbeks 14 000 hobust ja neistki jäi väheks. Tegemist oli väga kuluka vaatemänguga, millest kujunes suur äri, kuhu otsiti pidevalt talente ­ kõige kiiremaid hobuseid ja kõige vapramaid mehi. Võidusõidukaarikud olid puust ja nii väiksed ning kerged kui võimalik. Kaarikujuht seisis assile asetatud plankudel. Ta mähkis ohjad kõvasti ümber piha ja juhtis hobuseid ennast taha või küljelekallutades. Keiser Nero tahtis ise kaarikut juhtida. Kõigepealt harjutas ta orjadega. Seejärel ilmus ta Circus Maximuses Rooma rahva ette, kutsudes esile põlguse ülikute hulgas, ent juubeldav lihtrahvas kuulutas ta päevakangelaseks

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Kõrbe loomad
15
ppt

Kõrbe loomad

loomake liiva sisse ei vaju.Oma pead ja keha hoiab sisalik palavast liivapinnast kõrgemal , et need üle ei kuumeneks. Ninasõõrmed saab ta eriliste klappidega sulgeda, et liivaterad hingamisteedesse ei satuks. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile OGASABA elab Saharas ja on üks vapramaid kõrbesisalikke. Ta talub põrgupalavust ning talle jätkub veest, mida ta hangib kastest, taimedest ja vähestest saagiks püütud putukatest. See sisalik tegutseb päeval ning poeb oma sügavasse urtgu peitu ainult keskpäevase päikeselõõsa eest. Jälitajatest vabanemiseks lipsab sisalik mõnda kaljuprakku ning suleb sissepääsu oma ogalise sabaga. Sabasse kogutud rasvavaru aitab tal üle elada põuaaegu, mil napib toidutaimi.

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
Iliase pool raamatut
24
doc

Iliase pool raamatut

Müdisevad hobusekabjad ja krigisevad vankrirattad, taevast aga sajab nooli ja odasid. Siis hüüab Athena väsinult Aresele: ,,Ares, kas ei saa sulle neist tapatalgutest juba küllalt? Tule ära! Tõmbugem kähmlusest kõrvale, ärgem enam võidelgem! Ärgem ärritagem isa Zeusi!" Nii öeldes võtab ta oma mässaval vennal käest ja viib ta Skamandrose kaldale, kus nad hingeldades ja veristena peatuma jäävad. Lahinguhoog raugeb, kuigi mitte sellepärast. Siis aga tungib üks vapramaid Kreeka juhte Diomedes võitlusinnust tiivustatuna üha ägedamalt troojalaste vastu, kes tema löökide all taas on sunnitud taanduma. Diomedes on kui ületulvava veega jõgi, mis purustab kõik oma teel ning mida mitte miski ei suuda peatada. Aga Pandaros, toosama, kes alles hiljuti haavas reeturlikult Menelaost, ei värise teda nähes. Ta paneb noole oma vägevasse vibusse ja saadab selle teele. See tabab Diomedest õlga, tungides tagant sisse ja eest välja

Eesti keel → Eesti keel
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun