ja organisatsioonide registris ning talle on antud registreerimisnumber. (1990) Elamujaoskond on Tartu linna munitsipaal elamufondi majandamise ja haldamise ettevõte. Elamujaoskond juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, Tartu Linnavolikogu ja Tartu linnavalitsuse otsustest, määrustest ja korraldustest ning käesolevast põhikirjast. Elamujaoskond on juriidiline isik, omab iseseisvat bilanssi, arveldusarvet, vapipitsatit ning muid ettenähtud rekvisiite. Põhiülesannete täitmiseks elamumajanduse osakonna koordineerimisel, elamujaoskond: · Tagab tema käsutuses olevate vahendite piires munitsipaal elamufondi säilimise ja korrashoiu, kooskõlas tehnilise ekspluatatsiooni eeskirjade ja normidega. · Teostab ja korraldab munitsipaal elamufondi remontimist. · Koostab jooksev remondi tehnilise dokumentatsiooni ja aruandluse ning kapitaalremondi dokumentatsiooni lähtematerjalid.
Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti Vabariigi seadustel ja Vabariigi Presidendi seadlustel. Vappi ajalugu Eesti vapi alusmotiivi ajaloolise päritolu seletamisel viidatakse ajaloolisele traditsioonile, nagu oleks Taani kuningas Valdemar II või Erik IV andnud Tallinna linnale või Eestimaa rüütelkonnale kasutada oma kuningavapi. See spekulatiivne seletus tekkis alles 19. sajandil kohalike ajaloolaste ringkonnas. Kolme leopardiga vapipitsatit kasutas Tallinna linna raad 14. sajandist, rõhutamaks Liivimaa Ordule linnaõiguse saamist Taani kuningalt. Linnal vapi kasutamise õigust ei ole tõestatud. Vanim Eesti vapp pärineb ajavahemikust 1583-1583, mil kolme leopardse lõviga hertsogivapp tähistas Rootsi kuninga Johan III Liivimaa hertsogi tiitlit. 1584. aastast oli see Eestimaa hertsogi tiitlivapp. 17. sajandil kasutati sarnase vapipildiga Eestimaa kubermangu vappi. Hertsogi tiitlivapist eristas seda kuningakroon
tegemine kriminaalvastutusele võtmiseks. Annab kaasallkirja ministri määrusele. Kohtuvõim: ainult kohus võib mõista õigust; avaliku võimu kontroll; varaliste vaidluste lahendamine; Hoiab ministeeriumi vapipitsatit. põhiseaduse järelevalve. Korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piirides kooskõlas riigivaraseadusega. 18. Millised on õigusemõistmise põhiseaduslikud printsiibid? 50. Mille poolest erinevad ametid ja inspektsioonid?
vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud ja ettepanekuid maavalitsuse kantselei struktuuri ja töökorralduse muud töötajad, välja arvatud need, keda nimetab ametisse ja kohta; korraldab maavanema korralduste andmist ja nende vabastab ametist minister, annab kaasallkirja ministri teatavakstegemist ja kontrollib nende eelnõude vastavust määrusele, hoiab ministeeriumi vapipitsatit. Amet on seaduses põhiseadusele ja teistele õigusaktidele; korraldab maavanema sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev tegevuse avalikustamist; hoiab maavalitsuse riigivapi kujutisega valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab pitsatit.Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab
kantslerit asendama määratud ametnik. (7) Kantsler keeldub kaasallkirja andmisest, kui määrus ei ole kooskõlas põhiseaduse ja seadusega. Sel juhul esitab kantsler viivitamata ministrile kirjalikult motiveeritud seisukoha. Kui minister jääb endise otsuse juurde, annab kantsler oma kaasallkirja. Kantsleri kirjalik seisukoht lisatakse määrusele ja see saadetakse viivitamata õiguskantslerile. (8) Kantsler hoiab ministeeriumi vapipitsatit. (9) Kantsler korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piirides kooskõlas riigivaraseadusega. (10) Kantsleri täpsemad tööülesanded ja nende täitmise kord sätestatakse ministeeriumi põhimääruses. Ministri ja kantsleri koostöö ministeeriumi juhtimisel: Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ülesandeid, mis talle
ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab volikogu ja valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) saadab õiguskantslerile valla või linna õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 5) esindab valda või linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab valla või linna vapipitsatit; 7) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 8) annab valla- või linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) registreerib KrMS §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema või linnapea teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast;
annaabi.ee 
