oleksid minimaalsed? 11. Mis on pestitsiidid? Nimetage vähemalt 4 põhinõuet, mida kaasajal esitatakse pestitsiididele. 12. DDT kasulikkus ja kahjulikkus. 1. Orgaanilised ained on redutseerijad 2. - 3. Oksüdeerumisreaktsioone saab kiirndada katalüsaatorite abil ja temperatuuri tõstmisega. 4. Ensüümid on looduslikud ained, mis reageerivad orgaanilise mustusega. Reguleerivad reakstioonide vaoshoidmist- suunavad kindlat rada pidi, et tagada protsessi maksimaalne kasutegur. Bioloogilist oksüdeerumist nimetatakse hingamiseks. 5. Orgaanilised ained põlevad auru olekus, segunenult õhu või hapnikuga. Täielik põlemine toimub piisava hapnikuhulga olemasolul. 6. 7. Pürolüüsiks nimetatakse aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. 8. Freoonideks nimetatakse madala molekul massiga ehk väikese süsiniku attomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. 9
samapalju kui poega. Enamasti sooviti saada poisslaps ning koostati nimekirju märkidest, mis võimaldasid kindlaks teha mis soost last naine ootab. Poisi saamiseks paluti erinevaid pühakuid ning tarbiti teatud jooke. Samuti arvati, et parim aeg poja saamiseks on talv. Samas oli võimalik soovida ka tütart, kuid seda olevat tahtnud ainult naine. Nii tüdrukutele kui poistele õpetati tagasihoidlikkust ja kõlblust. Tüdrukute sõnakuulelikuks kasvatamist peeti tähtsamaks kui poiste vaoshoidmist, sest tüdrukutest pidid saama kuulekad naised. Lapsena pidi tüdruk kuulama oma vanemate või eeskostja sõna ja täiskasvanuna arvestama oma abikaasat või kloostri eeskirju, kui ta valis nunna elu. Kuigi tänapäeval ei kasvatata tütreid kuulekateks alamateks oma abikaasadele, tähtsustatakse ning nõutakse ka praegusel ajal naistelt ja tütarlastelt kombekust ning head käitumist rohkem, kui seda oodatakse poisslastelt.
toimetulek. Haridust anti eelkõige kloostrites ja kloostrikoolides, aga rüütlile peeti vajalikumaks võitluskunste kui lugemist-kirjutamist. Rüütlidaami kohustusliku hariduse hulka kuulusid käsitöö, usuõpetus ning ladina keel, hea oli, kui ta oskas ka laulda ja tantsida, luuletada ja muusikariistadel mängida. Nii tüdrukutele kui ka poistele õpetati tagasihoidlikkust ja kõlblust. Tüdrukute sõnakuulelikuks kasvatamist peeti olulisemaks kui poiste vaoshoidmist. Sageli arvati, et karm kasvatus ja sagedased füüsilised karistused kodus on lapse arenguks siiski veel liiga leebe viis. Nii peeti õigeks anda laps kasvatada sugulastele või hõimlastele, vahel ka peresse, millega vanemad olid juba lapse sündides kaupa teinud. Väike tüdruk võidi juba beebieas tulevase ämma hoolde jätta, et see temast endale meelepärase minia kasvataks. Suur osa nii tüdrukuid kui poisse saadeti juba enne 10. eluaastat võõrasse peresse kasvatada. Tüdrukud
Nõukogude diplomaati ja tuletades talle meelde kohustust täita Jalta kokkuleppeid. Kui Molotov protesteeris: ,,Minuga ei ole kunagi varem elus niimoodi räägitud," väitis Truman vastu: ,,Täitke kokkuleppeid ja teiega ei räägitaks niimoodi." Sellest hetkest hakkasid kahe riigi suhted oluliselt halvenema. Sõjajärgsetel aastatel nägi USA poliitika ette Nõukogude Liidu vaoshoidmist. Vaoshoidmise doktriini rakendati esmakordselt Vahemere idaosas. Suurbritannia oli osutanud abi Kreekale, kus kommunistlikud jõud ähvardasid käimasolevas kodusõjas valitsevat monarhiat. 1947. aastal teatas Suurbritannia Ühendriikidele, et ei suuda abistamist endale enam lubada. USA Riigidepartemang töötas kiiresti välja USA abiplaani. Trumani doktriinina tuntuks saanud plaani avalduses ütles Truman: ,,Ma arvan, et Ühendriikide poliitika peab toetama vabu rahvaid, kes
1942. a-st marssal. Soome president 1944-1946. SISEPOLIITIKA. Soomes tollal väljakujunenud parteipoliitiline süsteem on oma põhijoontes säilinud tänaseni. Lõplikult kehtestati vabariik 1919. a. Riigipeaks sai president, kellel olid ulatuslikud võimuvolitused. Soomet iseloomustab mitmeparteilisus, kus pahempoolsetel meeleoludel on küllaltki suur mõjujõud olnud. 1929. a. algas Lapua liikumine (Lapua kirikuküla järgi). Korraldati "marss Helsingisse" ja nõuti kommunistide vaoshoidmist ning "tugevat kätt." Liikumine keelustati. VÄLISPOLIITIKA. Esialgne Saksamaa suunitlus kadus 1918. a. lõpul, kui tugevnesid suhted Antandiga. Sel puhul abistati ka Eestit Vabadussõjas, kuid Soome-Eesti uniooniidee lükati tagasi. Koostöö Soome ja Baltikumiga (eeskätt Eestiga) jätkus majanduse-ja kultuurielu vallas. Soome eraldumine Balti riikidest jätkus 30-ndail aastail. 1935. aastal kuulutas ka Soome välja neutraliteedipoliitika, millest Skandinaaviamaad
.................................................. SISEPOLIITIKA. Soomes tollal väljakujunenud parteipoliitiline süsteem on oma põhijoontes säilinud tänaseni. Lõplikult kehtestati vabariik 1919. a. Riigipeaks sai president, kellel olid ulatuslikud võimuvolitused. Soomet iseloomustab mitmeparteilisus, kus pahempoolsetel meeleoludel on küllaltki suur mõjujõud olnud. 1929. a. algas Lapua liikumine (Lapua kirikuküla järgi). Korraldati "marss Helsingisse" ja nõuti kommunistide vaoshoidmist ning "tugevat kätt." Liikumine keelustati. VÄLISPOLIITIKA. Esialgne Saksamaa suunitlus kadus 1918. a. lõpul, kui tugevnesid suhted Antandiga. Sel puhul abistati ka Eestit Vabadussõjas, kuid Soome-Eesti uniooniidee lükati tagasi. Koostöö Soome ja Baltikumiga (eeskätt Eestiga) jätkus majanduse-ja kultuurielu vallas. Soome eraldumine Balti riikidest jätkus 30-ndail aastail. 1935. aastal kuulutas ka Soome välja neutraliteedipoliitika, millest Skandinaaviamaad olid aastakümneid kinni
annaabi.ee 
