Lühikokkuvõte, sissejuhatus, meetodite ja materjalide tutvustus, tulemused, arutelu ja allikate loetelu. Artikkel on kergelt loetav ja jälgitav, info on edastatud selgelt ja loogiliselt. Artiklile lisatud graafikud ja tabel on olulised ja täiendavad sislulist poolt, joonis 1 pole artikli sisu kohalt vajalik Artikli eesmärk on uurida kliimamuutuse mõju hariliku männi kõrgus-ja juurdekasvule. Töös on püsititatud hüpotees, et 30-40a vanusevahega puistute arengus on suuri erinevusi, mis on põhjustatud kliimamuutusest ja mullaviljakuse muutusest viimase 100 aasta jooksul. Materjalide ja metoodika osas on selgelt välja toodud miks ja missugune on uurimisobjekt. Piisava täpsusega on lahti seletatud mida tehti ja mõõdeti. Ning uurimus peaks olema antud metoodikat kasutades korratav. Tulemustes on välja toodud GAM mudelit kasutades tehtud erinevad kõrguskasvu joonised. Samuti võrdlused Kiviste mudeliga
Hea vanem teab, et lapsele tuleb alati toeks olla. Vanemad on need, kes meile kunagi selga ei pööra ja aitavad alati, kuid tihti saadakse sellest aru alles siis, kui neid enam pole. Sel hetkel tunneme endas valu ja kibestust, kuna nii palju on jäänud ütlemata. Tuleb ette ka olukordi, kus laps pole vanematele kordagi öelnud, et armastab neid. Vanavanematel ja lastelastel on aina raskem omavahel suhelda. Järjest vähem leidub suure vanusevahega inimestel ühtivaid jututeemasid,kus mõlemad pooled oskaksid kaasa rääkida. Vanavanemad võivad hästi rääkida nõukogude ajast ja sellest, kuidas talongide alusel toidukaupu jagati , et asju ei olnud nii palju saada kui tänapäeval ja seega ei tohiks neid mõttetult ja liigselt kasutada. Lapselapsed räägivad meeleldi aga uutest arvutimängudest või sellest, milline on nende lemmikburger. On vähe noori, kes kuulaksid hea meelega vanaemade jutte näiteks nende noorusajast,
võimaldab abi osutada. Isiklikust vaatenurgast pean siiski kõige olulisemaks, et lapsed saaksid elada oma vanematega koos täpselt nii kaua kui vaja. Nii paljudes muudes maailma riikides tehakse lapsi ainult sellepärast, et riigi käest toetusi saada. Kuid ega ka Eesti selles suhtes väga erand pole. Vanasti olid lapsed rõõmu valmistajad, tänapäeval leidub mitmeid perekondi, kus kasvab kokku 7-8 last ning kõik on väga väikese vanusevahega ja just selle jaoks, et riigilt saadav summa oleks suurem. Laps peaks ikka olema oodatud perekonda, siis on ka suurem tõenäosus, et ta ei pöörduks halvale teele ega otsiks mujalt lohutust. Lapsi kes on tulnud perekondadest, kus vanemad ei oska oma eluga toime toime tulla ja sellega ei oska nad ka oma võsukesi suunata. On ka erandeid. Vaesetest peredest pärineb ka nüüdseks ajaks juba väga jõukaid ja lugupidamist väärivaid inimesi. Siinkohal nimetaks kohe ära meie oma Eesti
mis harjumuslikuks kujunedes toob kaasa raskeid tagajärgi. Keeruline on olukord perekonnas ka siis, kui lapsed sünnivad liiga tihti. Laste poolteisest aastast väiksemat vanusevahet loetakse laste probleemkäitumiste riskiteguriteks. Sellises olukorras langeb emale eriti suur koormus ja pinge, tal on vähe puhkamis- ja taastumisvõimalusi. Paljud emad lihtsalt põlevad seetõttu läbi ja vajaksid välist abi. Ka väikese vanusevahega laste omavaheline konkurents on pingeline, nad vajavad palju tähelepanu, mida kurnatud ema aga ei ole võimeline pakkuma. Laste sünd on katsumuseks igale perele, ka sellele, kus lapsi väga soovitakse. Koos lapsega sünnivad ka isa ja ema. Alles nüüd selgub ühelt poolt, kui tugevad on nendevahelised sidemed ja teiselt poolt, kuidas oskavad nad kohaneda lapsevanema rolliga, millised on kasvuperest kaasavõetud oskused.
ülesanded, millele pilte enam juurde ei esitata, kuid sellised ülesanded ei tohiks domineerida mitte enne 12.eluaastat. ➧Kuigi juba algklassides õppivate laste uurimisel kasutatakse vahendeid, mis sisaldavad kirjalikku kõnet (sõnakaardid), võib alles 12.eluaastast minna üle ülesannetele, mis esitatakse kirjalikult. ➧Tulenevalt sellest, et laste arengus toimuvad suured muutused suhteliselt lühikese aja jooksul, peab ka aastase vanusevahega laste uurimiseks kasutama erinevaid ülesandeid ja/või vahendeid. Laste uurimisele esitatavad nõuded. ➧Sõltuvalt lapse vanusest tuleb läbi mõelda aeg, mil uurimine on üldse mõttekas. Uurimine ei pruugi olla tulemuslik, kui laps on kas näljane või unine. Paremini sobib reeglina hommikpoolne aeg. ➧Mida väiksem on laps, seda olulisem on viia uuring läbi lapsele tuttavas ümbruses. ➧Mööbel peaks vastama lapse kasvule, sest füüsiline heaolu mõjutab
Võtmesõnad näitavad vestluses rääkija vanust. Ema räägib oma lastega lühikeste lihtlausetega. Kui ta räägiks vanema inimesega, oleks ta laused pikemad ja keerukamad. Lapsevanemad-vanavanemad kasutavad lastega kõneldes hellitusnimesid ja lastekeelt, nt kullake. Seda teevad ka lapsed ise (ema emme). Ühevanuste inimeste vestlus on voolav: mõlemad rääkijad jätkavad vestlust kiiresti, kui eelmine rääkija on vooru lõpetanud. Vanusevahega rääkijatel võib esineda pause. Noored kasutavad slängisõnu. See tingibki olukorra, et vanemad inimesed ei mõista noori ning vajavad „tõlget“. Sõnavaraerinevus näitab rääkijate vanust. Vanust võivad näidata ka häälikulised erinevused (fourth fourh ja h-hääliku hääldamine sõna alguses). Sinatamine iseloomustab vanemat inimest, kes pöördub noorema poole, aga noored teietavad endast vanemaid.
Chiose saarel elunesid eepiliste laulude laulikud homeriidid, kes väitsid endid Homerosest põlvnevat. 5. saj. e.m.a hakati mitmesugustel kaalutlustel eristama ehtsat Homerost ebaehtsast: teda peeti vaid ,,Odüsseia" ja ,,Iliase" autoriks. Mõned hellenismiaja teadlased asusid seisukohal, et ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autoreiks on eri isikud, pidasid Homerost vaid ,,Iliase" autoriks. Teoste stiilide erinevust (pateetiline/rahulik) põhjendati vanusevahega. Igatahes see, et Homeros on nimetatud teoste autor antiikajastul kahtlusi ei tekitanud. Antiikaja kriitikat huvitas ka küsimus, kas Homerose eeposed on säilinud algkujul. Homerost publitseerides ja kommenteerides märkasid antiikaja uurijad poeemides mitmeid süzeelisi lahkuminekuid, vasturääkivusi, kordumisi, stiili ebaühtlust. Neid puudusi seletada sellega, et Homerose tekst olevat halvasti säilinud ja sellesse sugenenud meelevaldseid vahelisandeid. Arvati
mängukogemust; - kas on olemas mängu mängimiseks vajalik koht, aeg, vahendid ja meeleolu (Pollinskaja, 1970; Saar, 1997; Zapletal, 1984). Mängu ettevalmistus Mängijad Vanus. Vanus on võrdeline võimete, oskuste ja kogemusega. Seega on oluline tunda mängijate vanuselist koosseisu ning teada kõige noorema ja vanema mängija vanusevahet (Zapletal, 1984; Galinskaja et. al, 1972). Kui koos mängivad suure vanusevahega mängijad (näiteks täiskasvanud ja lapsed), võib tekkida olukord, kus edu saavutamise nimel sunnivad vanemad nooremaid oma võimeid ületama ning loovad seega ohtlikke olukordi. Sugu. Poiste ja tüdrukute mängud on erinevad, tüdrukud mängivad rohkem rolli-, poisid võistlusmänge. Oluline on leida ja organiseerida mäng, mis pakuks pinget kõigile mängijatele (Saar, 1997; Zapletal, 1984). Näide: Te planeerite strateegilist maastikumängu, kuid tütarlapsed ei ole mängu
annaabi.ee 
