Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. a. Vasall andis end senjööri kaitse alla: · Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. b. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: · 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. · Senjöörile nõu andmine. · Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel. c. Pärusvalduste kujunemine: · Algul olid läänid antud vasallile ainult kasutamiseks. · Ajajooksul tava, et isa pärandas lääni pojale, mida senjöör ei saanud tagasi võtta. d. Feodaalne killustatus ja kodusõjad: · Suurfeodaalid, kes omasid palju vasalle, tegutsesid oma valdustes kuningast sõltumatult. · Pärusvalduste omanikud ei pidanud kuningale truudust vanduma.
Valdamine – võim asja üle Servituut – võõra asja kasutusõigus Valdamine, mis ei ole kasutamine – Minu käes on pastakas Kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada: 5 aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. 6 kuu jooksul (kui on määramata kadumise aeg, õnnetusjuhtum) 2 aasta jooksul (loodusõnnetus, sõjategevus) Teadmata kadumise puhul täheaega ei ole. Miks vangilangemisel on lühem aeg? Suurem tõenäosus. Miks on tähtajad? Inimesed võivad välja ilmuda. Surnuks tunnistamisel on suur õiguslik tagajärg. Näiteks abielu lõppeb. JURIIDILISED ISIKUD Juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik. Eksisteerib ainult õiguslikult, isikut kui sellist ei ole. Eraõiguslik on loodud erahuvides, Avalikõiguslik 3 juriidilise isiku määratlemise teooriat:
esindajad). Talupoegi pidid esindama nende isandad. Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. Vasall andis end senjööri kaitse alla: Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. Senjöörile nõu andmine. Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel. Pärusvalduste kujunemine: Algul olid läänid antud vasallile ainult kasutamiseks. Ajajooksul tava, et isa pärandas lääni pojale, mida senjöör ei saanud tagasi võtta. Feodaalne killustatus ja kodusõjad: Suurfeodaalid, kes omasid palju vasalle, tegutsesid oma valdustes kuningast sõltumatult. Pärusvalduste omanikud ei pidanud kuningale truudust vanduma. Kodusõjad feodaalide vahel puhkesid nende seiklus- ja saamahimust. Kuningavõim nõrgenes ja poliitiline ebastabiilsus suurenes.
Talupoegi pidid esindama nende isandad. Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. Vasall andis end senjööri kaitse alla: Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. Senjöörile nõu andmine. Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel. Pärusvalduste kujunemine: Algul olid läänid antud vasallile ainult kasutamiseks. Ajajooksul tava, et isa pärandas lääni pojale, mida senjöör ei saanud tagasi võtta. Feodaalne killustatus ja kodusõjad: Suurfeodaalid, kes omasid palju vasalle, tegutsesid oma valdustes kuningast sõltumatult. Pärusvalduste omanikud ei pidanud kuningale truudust vanduma. Kodusõjad feodaalide vahel puhkesid nende seiklus- ja saamahimust. Kuningavõim nõrgenes ja poliitiline ebastabiilsus suurenes.
Talupoegi pidid esindama nende isandad. Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. Vasall andis end senjööri kaitse alla: Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. Senjöörile nõu andmine. Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel. Pärusvalduste kujunemine: Algul olid läänid antud vasallile ainult kasutamiseks. Ajajooksul tava, et isa pärandas lääni pojale, mida senjöör ei saanud tagasi võtta. Feodaalne killustatus ja kodusõjad: Suurfeodaalid, kes omasid palju vasalle, tegutsesid oma valdustes kuningast sõltumatult. Pärusvalduste omanikud ei pidanud kuningale truudust vanduma. Kodusõjad feodaalide vahel puhkesid nende seiklus- ja saamahimust. Kuningavõim nõrgenes ja poliitiline ebastabiilsus suurenes.
1. Õigusvõime Õigusvõime tähendab omada õigusi ja kohustusi. Caput. Et õigusvõime oleks täielik, pidi Rooma kodanikul olema kolmesugune status (isiku seisund): · status libertatis- puudutas isiku vabaduse seisundit. Isikud jagati selle järgi: - vabadeks - orjadeks Status libertatise kaotamist nimetati capitis deminutio maxima. Jäädi ilma kõigist 3st staatusest. See toimus a) Rooma kodaniku orjussemüümisel väljaspoole Roomat või b) vangilangemisel. · status civitatis määrab isiku kodakondsuse. Isikud on kas Rooma kodanikud, latiinid või peregriinid. Selle staatuse kaotust nimetatakse capitia deminutio media. Siin on õigusvõime kaotus osaline: isik on veel vaba, kuid pole enam Rooma kodanik. Muutudes peregriiniks, ei saa ta kasutada ius civile´t. Capitis deminutio media leidis aset isiku teise riiki siidrumisel või maalt väljasaatmisel. STATUS CIVITATIS
annaabi.ee 
