Vanemuine Tartus asuv Vanemuise teater on Eesti vanim teater: 1865. aastal loodud seltsi juures alustati teatritegevust 1870. aastal, kutselise teatritegevuse algust loeme 1906. astast. On veel teinegi omadus, mis eristab Vanemuist teiste Eesti teatrite hulgas see on tema mitmezanrilisus. Eesti oludes on unikaalne, et ühe teatri alla on koondunud sõna, muusika ja tantsuteater. Teisisõnu tähendab see, et Vanemuine viljeleb kõiki mõeldavaid etenduskunsti zanre ooperist klassikalise draamani, muusikalist lastetükini, modernballetist sümfooniakontserdini. Teatri jooksvas repertuaaris on umbes kolmkümmend erinevas zanris lavastust. Tartus on teatri mängupindadeks kolm saali pool sajandit tagasi valminud
RAHVUSROMANTISM 19.-20. sajandi vahetus Iseloomulik: 1. Ideaale otsiti rahva minevikust 2. Kujutati rahvuslikke süzeesid 3. Vormis kasutati tihti rahvuskunsti ornamenti vms dekoratiivseid detaile Soomes Gallen-Kallela: traagika ja karmus; leedus Ciurlionis; Venemaal Roerich: vanavene teema värvikalt ja dekoratiivselt; Eestis Uurits, Kallis Arhidektuuris juugend+rahvusromantism: 1. Vanemuist hoone Tartus 1906 Lindgren 2. Estonia hoone Tallinnas 1909-13 Lindgren, Lonn 3. Pauluse kirik Tartus 1913 Saarinen 4. Kalevi seltsimaa Pirital 1913 Burman 5. Eesti Draamateater 1910 Vassiljev, Bubõr NAIVISM e. Pühapäevamaailjad. Ehk primitisvm Naivistid polnud kunstitegevust õppinud, maalised enda lõbuks, suhtuvad nähtavasse maailma lapseliku puhtsüdamlikkusega ja ei oska jäljendada realismi anatoomia
tangusoola". Kiiresti levis näitemänguharrastus teistesse linnadesse. 1880. aastail oli näitemängude esitamine ka maal juba sagedane; mängiti rehealustes ja koolitubades. 1882. aastal ehitati Abram Simoni poolt Toilasse Eesti esimene maateatrimaja. Lavakunsti pidevaks viljelejaks jäi "Vanemuise" selts. Peale Koidulat jätkas seal Sachker, kelle ajal esietendusid C. R. Jabobsoni "Arthur ja Anna" (1873) ja J. Kunderi "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (1875). 1878. aastal "Vanemuist" juhtima asunud entusiast A.Wiera organiseeris ligi 100-liikmelise trupi, kuhu kuulusid näitlejad, laulukoor ja orkester. Venestamise ajal oli Wiera ja näitejuhtide L. Menningu, H. Techneri jt tegevusel hinnatav osa rahvuskultuuri arengus. 1883. aastal etendunud C. M. von Weberi "Preciosaga" algasid "Vanemuise" muusikalavastused. 1906. aastal muudeti Vanemuine ja Estonia kutselisteks ning 1911. aastal muudeti kutseliseks ka Pärnu Endla teater. Oopereid ja operette hakati Estonias lavastama
Ülevalt taevast laskus keegi maale, keegi, kes mängis kannelt. Ja see mäng oli kaunis, kuid keegi rahvaseast lausus peovanema viimaseid sõnu ja jälle kogu rahvas naeris. Kandlemängija vihastas ja ta tõmbas kandle keeled katki. Sellest tekkis suur kõuekõmin ja nii mõnelgi jäid kõrvad lukku. Mõni ütles, et äkki see oli Vanemuine, siis küsiti, et kuhu ta läks ja jälle mitte keegi ei osanud vastata. Ja sellest ajast saati ei ole keegi enam Vanemuist ja tema kannelt näinud. Minu arvamus: Kui ma just saan seda nimetada raamatuks, aga lugude poolest on see üks väga huvitav raamat, sest sain aimu, mida tollal arvati, et kuidas miski on sündinud. Ja muistendeid oli ka piisavas koguses ja ka hea oli see, et teksti sisu ei olnud aetud liiga keeruliseks, vaid kõik oli lihtne ja arusaadav.
nt asutas Aleksander Läte Tartus 1900.aastal esimese sümfooniorkestri. Eesti teatri sünnidaatumiks loetakse 24.juuni 1870.aastal, mil Vanemuises esietendus Lydia Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg", mis aasta hiljem juba vastavalt üle Eesti levis, pannes aluse üldlevinud näitemänguharrastusele. Kuna mängisid asjahuvilised, jäi teater veel pelgalt meelelahutuseks. Sellisesse olukorda tõi aga muutuse August Wiera, kes Vanemuist juhtima asus ning kindlakoosseisulise trupi, etendused iganädalasteks muutis ning repertuaari tõsistama asus. Tänu sellele sai Vanemuisest peagi kutseline teater, millega liitusid veel ka Estonia ning veidi hiljem ka Pärnu Endla. Jah, vaatamata rasketele oludele oli hariduse ja kultuuri areng tõepoolest kaunis vilgas- tekkis kindel ning edasiviiv haridussüsteem, arenes kirjandus, teadus, teater ning ilmselt palju muudkui, mis siia kirjatükki ei mahu
Vanaisa ehib igal aastal selle auks aasad lilledega. Vanemuise laul Inimestel ja loomadel oli oma keel. Kõik olendid kutsuti koosolekule et ära õppida pidukeel. Laulujumal Vanemuine tuli neid isiklikult õpetama kõigile ei jäänud aga kõik õpetusest meelde. Hiiepuud jätsid meede jumala allalaskumise kohina. Emajõgi jättis meelde riiete kahina. Tuul oli meeldi jätnud peenikesed ja heledad hääled laululinnud jätsid meelde eelmängu . Kalad tulid ka kuulama Vanemuist aga unustasid kõrvad vee alla, seega matkivad nad suuliigutamist. Et aga inimesed laulu ei unustaks saadab ta aegajalt oma käskijad maapeale. Vanemuise kosjaskäik Laulujumal Vanemuine läks Tartusse maatüdrukutele kosja. Peatus maja ees ja välja astusid kolm tütarlast . Mängis neile kannelt ja laulis oma kõige ilusamaid laule , kuid armastusest ei olnud juttugi ei ühelgi korral. Ta sai kolm eitavat vastust ja muutus kurvaks. Ta peitus metsa,
Muusika 1. Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest 2. Nende loomist soodustasid laulupeod ja massiline laulukooride asutamine 3. Aleksander Läte asutas 1900. a. Tartus esimese sümfooniorkestri 4. Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht 5. Laulupidude traditsioon jätkus. Suurenes esinejate arv. Mitmekesistus repertuaar. Teater 1. Eesti teatri sünniks loetake 24. juuni 1870. a. 2. ’’Vanemuist asus juhtima August Wiera 1878. a. 3. Ta moodustas kindlakoosseisulise trupi, muutis etendused iganädalaseks 4. Kutselise teatrini jõudis ‘’Vanemuine’’ 1906. a., mil teatrijuhi töö võttis üle Karl Menning 5. Sajandi lõpus jõudis Eestisse ka film- esialgu rändkinode lühietenduse näol 6. Esimeseks eesti soost filmimeheks oli forograaf Johannes Pääsuke Kujutav kunst 1. 19. saj. teisel poolel sündis eesti rahvuslik kujutav kunst
jpt. Veel repertuaaris: Eesti klassika (Koidula, Kitzberg, Luts, Vilde) Maailmaklassika (Shakespeare, Ibsen, Brechti huvi hakkas tekkima) Vene klassika (Tolstoi, Tsehhov, Gorki) Kaasaegsed nn vennasrahvaste näidendid, nt läti autorite teosed (Priede, Vigante, Gulbis). Teatrite struktuur ja juhtimine: · Teatrite struktuuris eelneva perioodiga võrreldes erilisi muutusi ei olnud · Riiklik dotatsioon 1950. aastate II poolel 40-50% · Draamateatrit juhtis Ilmar Tammur · Vanemuist juhtis alates 1955. a taas Kaarel Ird, kes oli olnud 1952-1955 Pärnu teatri peanäitejuht · Ugalat juhtis Aleks Sats · Rakvere teatrijuht Kulno Süvalep (1961. Vanemuises) · Pärnu teater oli pärast Irdi lahkumist 1955-1957 peanäitejuhita, 1957-1960 juhtis teatrit Enn Toona, 1960-1962 Arthur Ots · 1965 loodud Noorsooteatrit asus juhtima Voldemar Panso Muusikateatrist: · 2 muusikateatrit Estonia, Vanemuine
annaabi.ee 
