aastaiks. Lisaks A.Pajusalule näitasid end naistest veel näiteks Evi Lepik, kes praegugi hobi korras sõudekohtunikuna tegutseb. Meeste arvestuses tõusid rahvusvaheliselt arvestatavateks tegijateks Tiit Helmja suuremates paatides ja Märt Lelle ühesel paadil, kelle ei olnud Eestis tervel kümnendil vastast. Sõudmise juurde tulid veel näiteks Rein Põlluste, Jüri Reiman, Peeter Sonntak Treenerid: Klubi üldtelefon/faks 44 26 484 MIHKEL LEPPIK - VANEMTREENER Telefon: 5154022 email: [email protected] TATJANA JAANSON Telefon: 56451477 email: [email protected] RAINI LELLE - NOORTETREENER Telefon: 55572646 email: [email protected] RITA MAIER - NOORTETREENER Telefon: 5219611 email: rita @rowing.ee INGRID VÕSU - NOORTETREENER Telefon: 53240442 email: [email protected]
keskmised, standardvead ning teostati korrelatsioonianalüüs. Valitud meetodid, mida kasutati andmete statistiliseks analüüsiks, olid adekvaatsed. Uuringu teostamiseks ei olnud vajalik eetikakomisjoni luba. Kehaliste katsete tulemused olid avalikult kasutatavad ja esitatud Eesti Kergejõustikuliidu kodulehel. Nende katsete tulemuste kasutamiseks on saadud nõusolek Eesti Kergejõustikuliidu sprindi- ja tõkkejooksu alarühma vanemtreener Valter Espelt. Uuritavate arv oleks võinud olla suurem, aga arusaadavalt on Eestist raske leida väga palju kõrgel tasemel kiirjooksjaid. Testi tulemuste kvaliteet on hea. Kui töö eesmärgiks oli kiirjooksu kinemaatiline analüüs, siis testides ongi mõõdetud nii jooksu aega, sammu sagedust kui sammu pikkust, samuti jala kontakti aega rajaga. Esineb süsteemitust töö tulemuste esitamisel, mistõttu on tulemused raskesti jälgitavad. Töö tulemused ei ole esitatud piisava selgusega
meistrivõistlustelt suusahüpetes 4 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi, kahevõistluses 3 kulda, 1 hõbeda, 1 pronksi ning 4 x 10 km teatesuusatamises hõbeda. 1954. aastal pälvis TRÜ meeskonna liikmena Eesti meistrivõistlustel hõbeda ka korvpallis. Alates 1962. aastast on Kajak töötanud Tallinna spordikoolides suusahüpete ja kahevõistluse treenerina, aastail 1963 1964 oli ta N. Liidu kahevõistluskoondise treener ja 19671975 N. Liidu ametiühingute kahevõistluskoondise vanemtreener. Tema õpilased on olnud Harry Arv, Ants Allandi, Toivo Laev, Boriss Stõrankevits, Joe Tikenberg jt.5 Innsbruck 29.01. - 09.02.1964 Ainus eestlane, kes on võistelnud olümpiamängudel bobirajal, on Heino Ago Freiberg. 1964. aastal arvati Rootsi olümpiavõistkonda Stockholmis elav Heino Ago Freiberg, kes Homariikluse päevil oli Tallinna Kalevis tuntud hokimängija ja jalgratturina. 31. oktoobril 1922 sündinud Freibergi olümpiaalaks sai aga bobisõit. Kahebobil võistles Freiberg koos
23,50 (NSV Liidu meeskonnas) ja pronksmedali 400m vabaujumises (3.53,95) ning MM-võistlustel 1982 a. hõbemedali 4x200m vabaujumises. Tulnud 1978 a. NSV Liidu meistriks ning 1976-85 a. suvel 10 ja talvel 16 korda Eesti meistriks. Parandanud Euroopa rekordeid kahel korral (4x200m vabaujumises) ja Eesti rekordeid 32 korral (sh. 15 teateujumises). Parimad tulemused: 200m vabalt 1.51,93 (1982), 400m vabalt 3.53,95 (1980). Oli 1986-91 Eesti Spordikomitee ujumise vanemtreener. Indrek Sei Eesti ujuja. 188 cm, 79 kg. Lõpetas 1991 a. Eesti Spordigümnaasiumi, õppinud TTÜ Majandusteaduskonnas. Hakkas ujumist harrastama 1979 a. Elle Ernesaksa juhendamisel. Tallinna "Kalevi" ujumiskoolis olid tema treenerid Leili Hein ja Urmas Jaamul, Hiljem Kalle Liivamägi ja Tõnu Meijel. Sai 1992 a. Barcelona OM-il 50m vabaujumises 31. ja 100m vabaujumises 32. ning 4x100m kombineeritud teateujumises 15. koha, 1996 a
rekordiomanik Aivar Haller. Alarühma juhi kohustuslikud töölõigud: * kiirjooksualase tegevuse efektiivse funktsioneerimise tagamine; * mitmeaastase ettevalmistuse planeerimine, koordineerimine, kontroll; * alarühma lepinguliste kohustuste täitmise tagamine; * eelarve koostamine; * alarühmale toetuste ja lisarahade otsimine. Alarühma juhile allub alarühma vanemtreener. Kiirjooksu alarühma vanemtreeneriks on Valter Espe. Alarühma vanemtreeneri töölõikudeks on: tihe koostöö sportlaste ja nende treeneritega; alarühma kergejõustiklaste andmebaasi koostamine nende sportlikest saavutustest, eesmärkidest ja tegevustest, kuidas eesmärke saavutatakse; andekate noorkergejõustiklaste otsimine, nende treeningtöö jälgimine ja nõustamine; regulaarne õppetreeningkogunemiste ja kontrollpäevade läbiviimine; teiste alarühmadega
koondmeeskonda, võitis selles Helsingi OM-il 1952 hõbemedali, tuli 1947, 1951 ja 1953 Euroopa meistriks ning 1949 ja 1951 universiaadi võitjaks. Sai 1949 TRÜ spordiklubi meeskonnaga NSV Liidu meistriks (hõbemedal 1950, pronksmedal 1951 ning pronksmedal ka 1945 Tallinna "Kalevi" meeskonnas). Eesti meister 1948, 1956, 1957 ja 1960. Oli 1966--93 TÜ õppejõud (1973--83 ka sportmängude kateedri juh), 1960--71 ühtlasi Tartu "Kalevi" korvpallimeeskonna vanemtreener, juhendas ka Eesti koondist (NSV Liidu rahvaste spartakiaadil saavutati 1967 hõbe- ja 1971 pronksmedal). NSVL-i teeneline meistersportlane (1951), NSVL-i teeneline treener (1965). 13 2.2. Gert Kullamäe · Sündinud: 3. juuni 1971 · Pikkus: 196 cm · Kaal: 92 kg · Positsioon: 2 Gert Kullamäed võib pidada kahtluseta Eesti läbi aegade parimaks kome punkti viskajaks
Viktor Kapp meie hulgast 2003. aasta lõpul, kuid tema väärikas panus Järvamaa spordiajalukku jääb. Tuntud on ka paljud meie maakonnast väljakasvanud treenerid-teadlased. Pikka aega oli NSV Liidu naisjooksjate edu taga praegu Audentese Erakoolis töötav Uno Källe, kes on pärit Koeru lähedalt Kuusnast. Järva-Jaanist on pärit teadusemees ja õppejõud Ants Nurmekivi ja Harry Lemberg, kelle osa vabariigi vastupidavusalades on märkimisväärne. Vabariigi kiir- ja tõkkejooksu vanemtreener on mitmed aastad olnud türilane Leonhard Soom. Sportlastest on peale II maailmasõda vabariigi koondvõistkonda või kõrgemale jõudnud Totti Kasekamp, Andres ja Helen Püümann Lehtsest, Aleksander Tammeert, Aadu Krevald ja Aksel Laul Tapalt, Maie Tiigi, Kalev Martsepp, Gudrun Kaukver, Marika Raiski, Ann Hiiemaa, Jaan Põldmaa ja Victoria Kass Paidest, Laine Erik-Kallas Retlast, Sirkka-Liisa Kivine ja Kalev Maarand Säreverest, Rutti Luksepp, Anne Sookael-Mägi,
annaabi.ee 
