KORDAMINE BIOLOOGIA 2 1. Võrrelda sugulist ja mittesugulist paljunemist SUGULINE PALJUNEMINE MITTESUGULINE PALJUNEMINE *Järglane erinev vanemorganismiga *järglane sarnane vanemorganismiga *uus organism saab alguse viljastumise *uus organism saab alguse vanemorganismi protsessist osast *NT. Pooldumine (bakter) *NT. Loomad, taimed, kalad, imetajad Pungumine (pärmseen) Eostega (seened, sõnajalad) Vegetatiivne (võsud, lehed, juured) 2. Mis on mitoos, selle tähtsus, joonis Mitoos päristuumsete keha rakkude jagunemisviis. Tähtsus: *vigastuste parandamine
Organismide paljunemine võib toimuda sugulisel ja mittesugulisel teel . Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks . Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele , protistidele , seentele , osale selgrootutest ja paljudele taimedele . Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid . Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi . Seejuures on järglased geneetilise info poolest samased vanemorganismiga . Protistid , seened , vetikad , sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega . Nende moodustamisele eelneb tavaliselt meioos . Seetõttu on eosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad . Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse kahe suguraku ühinemisel moodustunud sügoodist . Valdavalt pärinevad sugurakud kahel vanemorganismilt . Isas- ja emassugurakud on haploidse kromosoomistikuga . Kromosoomide arvu kahekordne vähenemine toimub
Organismide paljunemisviisid Kert Randla 9.Klass IPK 2011 Vegetatiivne paljunemine Vaid ühe vanemorganismi vajav paljunemisviis, mille korral uus organism moodustub kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Järglased on geneetiliselt identsed vanematega. Vegetatiivselt paljuneb näiteks maasikas, orashein, kartul. Eoseline paljunemine Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eoseliseks paljunemiseks on vaja enamasti vaid ühte vanemorganismi ning järglased on oma vanematest mõnevõrra erinevad. Eoseliselt paljunevad: Sõnajalg, seened, samblad. Suguline paljunemine Suguliseks paljunemiseks on vaja kaht erisoost vanemorganismi. Järglased on vanematega geneetiliselt sarnased kuid mitte identsed. Suguliselt paljunevad: imetaj...
organismidel Regulatsioon Sisemised tegurid: hormoonid ja geenid Välised tegurid: toitainete kättsaadavus ja olemus, välistingimused Regeneratsioon Organimi kaotatid osa taastamine Füsioloogiline ja reparatiivne Protsessid: 2. areng Protsess mille käigus keerustub organimsi elutegevus ja ehitus Jaotatakse kaheks o Otsene – noorjärk sarnaneb ehituliselt ja talituselt üldjoones vanemorganismiga o Moondega – noorjärk erineb oluliselt nii ehituliselt kui talituliselt vanemorganismiga Täismoone: muna, vastne, nukk, valmik Vaegmoone: muna, vastne, valmik Postemrbrüonaalse arengu etapid 1. Juveniinne staadium e. noorukiiga – algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täistuvad. 2. Generatiivne staadium e
(haavade paranemine, sisaliku saba taastumine) § Mida kõrgemalt arenenud organism, seda suurem regeneratsioonivõime (suurendab eelkõige füsioloogilise arvelt) • Areng o Protsess, mille käigus keerustub organismi elutegevus ja ehitus o Seisneb kvalitatiivsetes muutustes organismi morfoloogias ja füsioloogias o Otsene areng (noorjärk sarnaneb ehituselt ja talitluselt üldjoontes vanemorganismiga) o Moondega areng (noorjärk erineb oluliselt nii ehituselt kui talitluselt vanemorganismist, esineb vastse staadium, kellel sageli teine elupaik, toiduobjekt jne) § Esineb pea kõikide tuntud hõimkondade esindajatel § Kõige täiuslikum putukatel (kõik eri arenguvormid): • Ürgseltel praktiliselt moonet ei olegi, sest kooruvad isendid on vanemorganismiga sarnased
Käsnad on looduses kui biofiltrid, mis puhastavad vett orgaanilist hõljumist. Kõige rohkem on käsnaliike soojades meredes. Nad elavad üksikult või kolooniana. Eestis elavad koloonialised on jõekäsn ja järvekäsn. Tugirakud toes moodustavad rakud taimel või loomal, käsnal kas niidi või nõelakujulised. Pungumine üks suguta sigimise viis, kui organismi kehal tekib uueks isendiks arenev väljasopistis, see kas eraldub ja muutub iseseisvaks või jääb vanemorganismiga ühendatuks ning saab koloonia osaks. KÄSNADE PALJUNEMINE Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil. Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad tekivad jahedas vees elavatel käsnadel ning hakkavad moodustuma hilissuvel. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada. Sügise saabudes langevad sisepungad veekogu
Sügoot-viljastunud munarakk Tsentromeer-päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid Organismide paljunemisviisid: suguliselt:sugurakud pärinevad valdavalt 2 vanemorganismilt. ja mittesuguliselt:eoseline-haploidse kromosoomistikuga, geneetiliselt emastaimest erinevad(prostid, seened, vetikad, sammal-ja sõnajalgtaimed), vegetatiivne- lühikese ajaga suht palju järglasi, mis on geneetilise info poolest sarnased vanemorganismiga(bakterid, prostid, seened, osad selgrootud, paljud taimed) Suguline paljunemine on looduses valdav, et suurendada muutlikkust, võimaldab uute geenikombinatsioonide teket kromosoomides. Mitoos on päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes mitoosi etapid: Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks. Tuumakesed kaovad, tuum suureneb, membraan lahustub, tsentrioolid liiguvad poolustele. Algab kääviniitide mood.
Liikmed korrutatakse omavahel läbi. 1 : 2 : 1 genotüüp (kokkuleppel dom. ees) 1: 3: 1 fenotüüp Esimese põlvkonna hübriidide (F1) omavahelisel ristamisel ilmneb teises hübriidpõlvkonnas (F2) lahknemine nii, et moodustuvad kõigi vanemvormide (P, F1) taolised isendid genotüübilise suhtega 1:2:1 ja fenotüübilise suhtega 3:1. Mendeli seadusest lähtuv alleelide koostoime: 1. Intermediaarsus vanemorganismiga võrreldes vahepealsete tunnuste ilmnemine. Imelill P: valged x punased (kroonlehed) roosa x roosa 1 valge : 2 roosat : 1 punane s.o alleelide vahelise koostoime effekt. Tavaliselt retsetiivne alleel häirib dominantse alleeli täielikku avaldumist minorka tõugu kanad P: valge (emane ) x must (isane )
Liikmed korrutatakse omavahel läbi. 1 : 2 : 1 genotüüp (kokkuleppel dom. ees) 1: 3: 1 fenotüüp Esimese põlvkonna hübriidide (F1) omavahelisel ristamisel ilmneb teises hübriidpõlvkonnas (F2) lahknemine nii, et moodustuvad kõigi vanemvormide (P, F1) taolised isendid genotüübilise suhtega 1:2:1 ja fenotüübilise suhtega 3:1. Mendeli seadusest lähtuv alleelide koostoime: 1. Intermediaarsus – vanemorganismiga võrreldes vahepealsete tunnuste ilmnemine. Imelill P: valged x punased (kroonlehed) roosa x roosa 1 valge : 2 roosat : 1 punane s.o alleelide vahelise koostoime effekt. Tavaliselt retsetiivne alleel häirib dominantse alleeli täielikku avaldumist minorka tõugu kanad P: valge (emane ♀) x must (isane ♂)
selgroogsetel, k.a. inimesel. * Teatud vöölaste liikidel sünnivad alati geneetiliselt identsed nelikud * Inimestel: ühemunarakumitmikud, Siiami kaksikud (mittelahknenud, ka liitkaksikud) (ei ole kokkukasvanud) Vegetatiivse paljunemise bioloogiline tähtsus: 1) Evolutsiooniliselt vanim paljunemise viis (see on taasilmunud) 2) Vajatakse ühte vanemorganismi 3) Toimub suhteliselt kiiresti ja järglaskond on mõõduka arvukusega 4) Tavaliselt moodustuvad pärikkuselt identsed organismid vanemorganismiga 5) Ainsaks päriliku muutlikkuse allikaks on mutatsioonid paljunemisüksustes e. somaatilised mutatsioonid 6) Ainult vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad väga aeglaselt, sest päriliku muutlikkuse aste on minimaalne Vegetatiivne paljundamine- Inimese tahteline ja sihtotstarbeline tegevus. Kõige levinum on taimede vegetatiivne paljundamine. Eesmärgiks saada pärilikult identseid järglasi mis kannavad sorditunnuseid ja mis hakkavad kiirelt viljuma. *pistokstega
annaabi.ee 
