Tugevad küljed: · autoriteetne väljenduslaad · kalduvus asuda õigustetaastaja või kaitsja ossa · veendumus moraalinormide vankumatuses Negatiivsed küljed: · tardunud mõtlemine · autoriteetide ületähtsustamine · enesekriitika minetamine · kamandajatoon · karm ja tõrjuv hääl Enam kasutatavad sõnad: tohib, ei tohi, lõpeta, ära tee, alati, mitte kunagi, vastik, rumal, naeruväärne, suurepärane, tuleks, peaks Vanematasand võimaldab · võimaldab üle võtta reaalne vanemlik roll kasvatamisel, õpetamisel, juhtimisel · lubab muuta palju reageeringuid automaatseks, säästa energiat ja vabaneda aegaraiskavatest kaalutlustest otsustamisel 1.2. Laps Vaimustuvus, uudishimu, impulsiivsus, kujutluslend; kergeusklikkus, pelglikkus, pidurdamatus, abitustunne; kui midagi ei meeldi, on solvunud ja vihane. Mittesõnaline kontrollimatu eneseväljendus: pisarad, naer, järsud muutused hääletoonis,
Kuuleme hääle tugevus, tämber, kõrgus, intonatsioon, kõne tempo, rütm, pausid kõnes, pauside pikkus ja sagedus, köhatamine, naer, nutt, ohked, mõminad, üminad jne. Abivahendid riietus, soeng, ehted, jumetus. Suhtlemisoskus koosneb mitmest omavahel seotud oskusest. Need on (5) - kuulamine Suhtlemise etapid (4) - ümberlülitumine partnerile - usaldussuhte, kontakti või raporti loomine - põhiteadete vahetamine - suhtlemisakti lõpetamine Bornei tasandeid (3) - vanematasand (agressiivne, võimutasand) - lapsetasand o loomulik laps (boheemlaslik, majanduslikult mittearvestav o kohanenud laps (teab kuidas ühes või teises olukorras käituda) - täiskasvanutasand (ennastkehtestav) Erinevaid suhtlemistõkkeid - süüdistamine (kritiseerimine, vaidlemine) - paikapanemine (nimepanemine, üldistamine) - analüüsimine (tõlgendamine) - kiitmine (nõustumine) - kamandamine - hoiatamine (ähvardamine)
mõtteid jne paremini tunnetada. Inimene tajub seda kui ärevust, aga teised ebasiirusena. Eneseteostus ehk eneseaktualiseerimine universaalne eluomadus, mis tõukab inimest kongruentsuse poole. Inimene tahab nii võimekaks saada, kui palju tal on potentsiaali. 13. Berne'i minatasandid Eriksoni õpilane. Kasutas transaktsionaalset analüüsi, mis põhineb aju aktiivsuse uuringutel. Sai, et inimese minal on kolm tasandit, ego seisundit: 1) Lapsetasand; 2) Vanematasand; 3) Täiskasvanutasand. Lapsetasand kujuneb esimesena ema, isa ja teiste vanematega suhtlemisel. See on impulsiivne, fantaasiarikas, mänguline, uudishimulik jms. On mitut tüüpi lapsi: loov laps, kes uurib ja mängib ning kohanenud laps, kes on positiivne, sõnakuulelik ja arg. Lapsetasand väljendab emotsioone. Vanematasand hakkab tekkima lapseeas, kui laps matkib täiskasvanut. Seda tasandit
Inimene peab oma mõtteid ja tundeid väljendama. Enese aktualiseerimine (teostamine) on inimloomuse üks põhiomadusi, tõukab suurema kongurentsuse poole. See püüdlus pole väga tugev ning võib sumbuda takistuste tõttu. Pilet 13. E. Berne'i mina-tasandid. Eriksoni õpilane. Kasutas transaktsionaalset analüüsi, mis põhineb aju aktiivsuse uuringutel. Sai, et inimese minal on kolm tasandit, ego seisundit. 1) Lapsetasand 2) Vanematasand 3) Täiskasvanutasand Lapsetasand kujuneb esimesena ema, isa ja teiste vanematega suhtlemisel. See on impulsiivne, fantaasiarikas, mänguline, uudishimulik jms. On mitut tüüpi last: loov laps, kes uurib ja mängib ning kohanenud laps, kes on positiivne, sõnakuulelik ja arg. Lapsetasand väljendab emotsioone. Vanematasand hakkab tekkima lapseeas, kui laps matkib täiskasvanut. Seda tasandit iseloomustavad
Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine Pilet 13. E. Berne'i mina-tasandid. Eriksoni õpilane. Kasutas transaktsionaalset analüüsi, mis põhineb aju aktiivsuse uuringutel. Sai, et inimese minal on kolm tasandit, ego seisundit. 1) Lapsetasand 2) Vanematasand 3) Täiskasvanutasand Lapsetasand kujuneb esimesena ema, isa ja teiste vanematega suhtlemisel. See on impulsiivne, fantaasiarikas, mänguline, uudishimulik jms. On mitut tüüpi last: loov laps, kes uurib ja mängib ning kohanenud laps, kes on positiivne, sõnakuulelik ja arg. Lapsetasand väljendab emotsioone. Vanematasand hakkab tekkima lapseeas, kui laps matkib täiskasvanut. Seda tasandit iseloomustavad
teistega mingil tasandil, lähtuvalt ühest kolmest. *) Lapsetasand ajaliselt kõige varem kujuneb see välja suhtlemiel ema, isa ja teiste inimestega. Seda tasandit iseloomustavad uudishimu, fantaasiarikkus, mängulikkus, vaimustavus, impulsiivsus, pidurdamatus, abitus, arglikkus. Võib öelda, et inimeses on mitut sorti lapsi: loov ehk algataja ja unistaja ning kohaneja ehk passiivne ja sõnakuulelik laps. Lapse tasand on kõige emotsionaalsem tasand. *) Vanematasand ajaliselt järgmisena tekib see tasand ning tekkima hakkab see siis kui laps hakkab matkima täiskasvanuid (kodu mängides). Vanemlik tasand tähendab eelkõige igasuguseid käske, keelde, seaduseid, reegleid, spetsiifilisi pöördumis viise nagu tõrendamine, pahandamine, tunnustamine. Seda suhtlusviisi tunneb ära autoritaarsest suhtumisest, sest ta kaldub tihti õigusmõistja rolli. Selle tasandi nõrgad küljed on jäikus,
annaabi.ee 
